2. ÜHISKONNA STRUKTUUR
Ühiskonna sektorid:
avalik sektor (valitsemine, võimuorganid, poliitika)
erasektor ehk tulundussektor(turg, majandus, tulu
saamine, AS, OÜ, FIE)
kolmas sektor ehk mittetulundussektor (MTÜ, SA,
kodanikuühendused, vabatahtlikus, kodanikuosalus)
eraelu (inimese isiklik elukorraldus)
Ühiskonnaelu valdkonnad:
poliitika ( riigi, linna juhtimine)
majandus (tootmine ja tarbimine)
kultuur (haridus, teater, muusika, kunst)
3. AVALIK SEKTOR - POLIITIKA
Avalikud poliitikad
Hariduspoliitika
Eluasemepoliitika
Sotsiaalpoliitika
Keskkonnapoliitika
Poliitika
Ühiskonnaelu korraldamine
Regionaalpoliitika
Rahvusvaheline poliitika
Perepoliitika
Hariduspoliitika
Keskonnapoliitika
5. JAOTA MÄRKSÕNAD VALDKONDADE KAUPA
1 – Linnavalitsemise korraldamine
3 – Kunst
5 – Riigi juhtimine
POLIITIKA
MAJANDUS
2 – Haridus
4 – Teenindus
6 – Kaubandus
KULTUUR
6. PAIGUTA ASUTUSED, ORGANISATSIOONID JA
ETTEVÕTTED ÕIGESSE SEKTORISSE
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
Nordea Pank
Eesti Euroopa Liikumine
Eesti Pank
Vabariigi Presidendi
Kantselei
Ida-Virumaa maavalitsus
Jalgpalliklubi “Vaprus”
Cargobus OÜ
I sektor
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
II sektor
OÜ Peaministri Sepik
Seltsing Ajalooklubi
Kodakondsus- ja
Migratsiooniamet
SA Pärnu Haigla
AS Riigipirukas
Naabrivalve
Järve tee 100 korteriühistu
III sektor
7. MÕISTED
Poliitika
- riigivalitsemiskunst
Majandus – valdkond, kuhu kuulub tootmine ja
kauplemine
Kultuur – mitme inimpõlve poolt loodud
materiaalsed ja vaimsed väärtused
Õigus – valdkond, kuhu kuuluvad seadused
Moraal – kogum kõlbluspõhimõtteid ja
tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas
inimeste suhteid
Kodanikuühiskond – ühiskond, mis põhineb
kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus
Eraelu – indiviidi isilik eluvaldkond
8.
9. Massikommunikatsiooni iseloomulikud jooned ja vahendid
Massikommunikatsioon
Iseloomulikud jooned
Vahendid
teadete kiire edastamine
ajalehed
avalikkus
ajakirjad
kättesaadavus
raadio
lai tarbijaskond
televisoon
10. MASSIKOMUNIKATSIOON
Demokraatlikus riigis
•
•
•
info liikumine on vaba
erinevate vaadete
levitamine võimalik
valitsuse
kritiseerimine võimalik
Mittedemokraatlikus riigis
•
•
•
info liikumine ei ole vaba,
tsensuur
erinevate vaadete levitamist
takistatakse
valitsust ei lubata
kritiseerida
14. MÕISTED
Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on olemas ja lubatud
erinevad vaated ja arvamused
Pluralism- ideede ja vaadete paljusus
Demograafia - rahvastikuteadus
Rahvus - ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil,
ajalool, tavadel ja keelel
Sotsiaalne kihistus - (võimu, vara, teadmiste, tutvuste,
oskuste) ebavõrdsus erinevate ühiskonna kihtide vahel
Sotsiaalne struktuur - rahvastiku jaotus teatud tunnuste
(näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel
Iive (positiivne iive, negatiivne iive) - rahvaarvu kasv või
kahanemine
Identiteet - ühtekuuluvustunne
Tolerantsus - sallivus
Kompromiss – otsus, kus mõlemad pooled teevad
järeleandmisi
Konsensus – otsus, mis langetatakse üksmeelselt
16. RIIGI ÜLESANDED
Riik peab
o
o
o
Kujundama rahva ühtekuuluvustunnet
Korraldama avalikku elu valitusalusel
territooriumil
Koondama inimeste huvid mingiks kindlaks
poliitikaks
Riigil on ainuõigus
o
o
o
Kehtestada seadusi
Koguda makse
Rakendada sundi
17. DEMOKRAATIA TUGISAMBAD
Demokraatia – rahva võim
Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas
Rahva suveräänsus
Valitsemine valitsetavate nõusolekul
Enamuse võim
Vähemuste õigused
Põhiliste inimõiguste tagamine
Vabad ja ausad valimised
Korrakohane õigusemõistmine
Põhiseadusega piiratud riigivõim
Huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus
18.
19. DEMOKRAATIA VORMID
Otsene demokraatia – rahva otsene osalus
valitsemises, nt rahvahääletus ehk referendum
Esindusdemokraatia – rahvas teostab võimu
valitud esindajate ja esindusorganite kaudu
(Riigikogu, Volikogu)
Osalusdemokraatia – rahva osavõtt
otsustusprotsessist (suhtlemine poliitikutega,
ettepanekute esitamine, kampaaniad,
meeleavaldused)
20. OSALUSDEMOKRAATIA
Osalusdemokraatia võimalused:
Osalemine
kohaliku omavalitsuse valimistel
Osalemine Riigikogu valimistel
Erakonna liikmeks astumine
Osalemine rahumeelsetel meeleavaldustel
Oma rahumeelsete vaadete levitamine
trükisõnas
Rahumeelne valitsuse kritiseerimine
21. MONARHIA
VALITSEJA VÕIM ON PÄRITAV VERESUGULUSE ALUSEL
PIIRAMATU
PIIRATUD
- ABSOLUUTNE
PARLAMENTAARNE
KONSTITUSTSIOONILINE
-
VALITSEMISVORM, KUS
KOGU VÕIM KUULUB
ÜHELE PÄRITAVA
VÕIMUGA ISIKULE
VALITSEMISKORRALDUS,
KUS MONARH JAGAB VÕIMU
PARLAMENDIGA, VALITSEB
PÕHISEADUSE ALUSEL
SAUDI ARAABIA, BRUNEI,
KATAR
SUURBRITANNIA,
ROOTSI, NORRA, TAANI,
HISPAANIA,
ELISABETH II
22. VABARIIK
VALITSEJA VÕIM ON VALITAV
PARLAMENTAARNE
Rahvas valib Riigikogu
Riigikogu valib presidendi
Riigikogu kontrollib valitsuse
tööd
Eesti, Saksamaa
T.H. Ilves
Angela Merkel
PRESIDENTAALNE
Rahvas valib parlamendi
Rahvas valib presidendi
President kontrollib
valitsuse tööd
Venemaa, USA
Vladimir Putin
Barack Obama
23. AUTORITAARNE JA TOTALITAARNE
DIKTATUUR
Autoritarism on diktatuuri enimlevinud
tänapäevavorm, kus seaduslikkus kammitseb
valitsust suhteliselt vähe; põhivariantideks on
sõjaväelaste või ainupartei valitsus.
Totalitarism - tsentraliseeritud, diktaatorlikul
võimukasutusel põhinev valitsemisvorm:
üks mittedemokraatlik ideoloogia,
üksainus massipartei,
terroristlik salapolitsei,
tsensuur,
õiguste ja vabaduste piiramine,
käsumajandus.
Jossif Stalin
24.
25.
26. RIIGIKOGU
JUHATUS – esimees (Ene Ergma) ja 2 aseesimeest
LIIKMED – 101 saadikut
VALIMISED 4 aasta tagant (valib rahvas – 18.a kodanikud,
kandideerimisõigus – kodanik al 21.a)
FRAKTSIOON – erakonna esindus (4)
KOALITSIOON – parteid, mis kuuluvad valitsusse (RE, IRL)
OPOSITSIOON – parteid, mis ei kuulu valitsusse (KE, SDE)
HÄÄLETAMISE PÕHIMÕTTED:
Riigikogu koosseisu häälteenamus (min 51 häält)
Häälteenamus (poolt rohkem kui vastu)
ÜLESANDED – huvide esindamine, seaduste vastuvõtmine,
valitsuse ametisse panek ja kontroll tema tegevuse üle
28. VALITSUS
-
-
JUHT – peaminister (Andrus Ansip)
LIIKMED – ministrid (12)
MINISTEERIUMID – valitsusasutused (11)
Haridus- ja Teadus – Jaak Aaviksoo
Majadus- ja Kommunikatsioon – Juhan Parts
Välisministeerium – Urmas Paet
Rahandus – Jürgen Ligi
Siseministeerium – Ken-Marti Vaher
ÜLESANDED – sise- ja välispoliitika
KOOSSEISU VAHETUS:
4 aasta tagant pärast Riigikogu valimisi
pärast valitsuskriisi
30. PRESIDENT
EV presidendi ülesanded:
Esindada Eesti Vabariiki rahvusvahelises
suhtlemises
Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused
Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja
vabastada ametist valitsuse liikmed
Teha Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike
nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga
president
Olla riigikaitse kõrgeim juht
31. PRESIDENDI VALIMINE EESTIS
RIIGIKOGU – 2/3 koosseisu poolthääled (68)
- kuni 3 hääletusvooru
VALIMISKOGU – osalejate häälteenamus
KANDIDEERIMISÕIGUS – vähemalt 40-aastane
sünnijärgne Eesti kodanik
AMETIAEG – 5 aastat
34. KOHTUSÜSTEEM
Indrek Teder
Õiguskantsler ja ombudsman
Õiguskantsler
– ametiisik, kes jälgib riigiasutuste poolt
välja antud õigusaktide kooskõla põhiseaduse ja
seadustega
Kohtunik – valitud või nimetatud erapooletu ametnik,
kes teostab õigusmõistmist
Advokaat –jurist, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine
kohtus
Prokurör –jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü
tõestamine
Kohtukaasistuja – kohtuniku abiline kriminaalasjade
lahendamisel, kes on ametisse nimetatud 5 aastaks
selle linna või valla volikogu poolt, kus kohus asub
Ombudsman – usaldusmees, kes aitab lahendada riigi
ja kodanike vahelisi konflikte
35. KOHTUPIDAMISE PÕHIMÕTTED
Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted on:
korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis
kodu ja isiku puutumatus
õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta
õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist (48 tundi tohib inimest ilma kohtuniku
otsuseta kinni pidada)
õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni
korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel
igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse
seaduse ülimuslikkus
süütuse presumptsioon
õigus nõuda kiiret ja avaliku kohtuprotsessi
õigus süütuse presumptsioonile (vahistatud ja kohtuliku uurimise all olevat isikut tuleb kohelda
kui süütut niikaua, kuni kohus pole teinud süüdimõistvat otsust)
õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel
poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine
enese-inkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine (inimest ei tohi sundida tunnistama
iseenda või lähedaste vastu)
korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil
korduva süüdimõistmise välistamine
apellatsioon ehk edasikaebamise õigus
süüdi mõistetud inimest ei tohi ilma jätta võõrandamatutest inimõigustest: õigus elule, mõtte-,
usu- ja südametunnistusevabadus, rassiline, sooline ja rahvuslik võrdsus. Keelatud on
piinamine ja alandav kohtlemine.
36. KOHALIK OMAVALITSUS
Valla või linna volikogu
Valla- või linnavalitsus
Mis see on?
Esindusorgan,
seadusandliku võimu organ
Täidesaatva võimu
organ
Juht
Esimees
Ametiaeg
4 aastat
4 aastat
Kes valib?
Rahvas
Volikogu
Ülesanded
Valla või linna elanike
huvide esindamine,
määruste vastuvõtmine,
valla või linna eelarve
vastuvõtmine
lasteaedade
ülalpidamine,
ühistranspordi
korraldamine, sotsiaalabi
korraldamine
Vallavanem / linnapea
37.
38. KAITSEVÄGI
KAITSEVÄGI on sõjaväeliselt korraldatud riiklik
relvajõud. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe
juhataja, sõjaajalkaitseväe ülemjuhataja.
Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi
kaitsmiseks sõjalise tegevusega.
Kaitseväe ülesandeks rahuajal on õhuruumi ja
territoriaalvete järelevalve ja kontroll, pideva
kaitsevalmiduse tagamine, ajateenijate väljaõpetamine ja
reservvägede ettevalmistamine, üksuste
ettevalmistamine ja osalemine rahvusvahelistel
operatsioonidel ning tsiviilvõimude abistamine
loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud
katastroofide tagajärgede likvideerimisel.
39. AJATEENISTUS
Meessoost kodanik vanuses 18-27
EESMÄRK on Eesti kaitseks vajalike reservüksuste
väljaõpetamine ning eelduste loomine elukutseliste
kaitseväelaste teenistusse võtmiseks.
Ajateenistuse jooksul omandatakse palju tsiviileluks
vajalikke oskusi – esmaabivõtteid, topograafiat, side ja
infotehnoloogiat, keskkonna- ja kodanikukaitset, aja
planeerimist ning korra ja puhtuse hoidmist.
KESTUS – 8 või 11 kuud
ASENDUSTEENISTUS (neile, kes usulistel või
kõlbelistel põhjustel keelduvad
kaitseväeteenistusest) – 12 kuud (päästetööd, riigi või
kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud sotsiaalteenused
või töö õppeasutuses, kus õpib erivajadusega õpilane)
40. KAITSELIIT
KAITSELIIT on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud,
relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev
riigikaitseorganisatsioon.
KAITSELIIDU ÜLESANNE on vabale tahtele ja
omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut
kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.
ERIORGANISATSIOONID: Naiskodukaitse, Noored
Kotkad, Kodutütred
KOOSTÖÖ: politsei, piirivalve, tuletõrje, kiirabi
41. KAITSEPOLITSEI
Iseseisev eriteenistus, mis uurib
kuritegusid, mis ohustavad eesti
põhiseaduslikku korda ja julgeolekut
Näited:
- Terrorism
- Riigisaladuse reetmine
- Altkäemaks
42. KODAKONDSUS
Õiguslik side riigiga
Kodakondsuse saamise võimalused:
Üks
vanematest peab vähemalt olema Eesti kodanik
Eriliste teenete eest
Naturalisatsiooniga (teatav õiguslik protseduur
kodakondsuse saamiseks)
Kodakondsuse saamise tingimused:
Eesti
keele eksami sooritamine
Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise
eksami sooritamine
Vähemalt 15-aastane
5 aasta vähemalt Eestis elanud
riigitruudusvanne
seaduslik sissetulekuallikas
43.
44.
o
o
Milliseid samme peab astuma välismaalane, kes
tahab asuda palgalisele tööle?
Vajalik on elamisluba
Vajalik on tööluba
Kuidas hindad kodakondsuseta isikute ja
välismaalaste osakaalu Eesti rahvastikus? Kas
nende osakaal väheneb või kasvab?
Kes määrab kodakondsuse?
Valitsus
Mis amet väljastab passi?
Politsei- ja Piirivalveamet, Kodakondsus- ja
Migratsioonibüroo
45. Kodanikuõigused:
Õigus
ja kohustus teenida kaitseväes
Õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku
vastupanu katsele muuta riigikorda või hävitada Eesti
iseseisvust
Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes
ja tollis
Õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ning kohaliku
omavalitsuse asutustes
Õigus kuuluda erakonda
Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel
Õigus osaleda rahvahääletusel
Õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilisest
esindusest kaitset välismaal olles
46.
Peamised inimõigustealased dokumendid on:
ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon
Euroopa inimõiguste konventsioon
Euroopa sotsiaalharta
Tähtsamad inimõigused on:
Õigus elule
Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele
Õigus korrakohasele õigusemõistmisele
Õigus perekonnale ja eraelule
Poliitilised õigused ja vabandused ehk kodanikuõigused on
Õigus kodakondsusele
Hääleõigus
Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on
Õigus tööle ja puhkusele
Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele
Õigus sotsiaalsele kindlustatusele
Õigus tervise kaitsele ja arstiabile
Kultuurilised õigused:
Õigus haridusele ja kultuurile
Õigus rahvuskultuuri ja –keele säilitamiseks
Õigus teabele
47.
48.
49.
50. ERAKOND
ERAKOND on ühesuguse maailmavaate ja
ühiskondlike huvidega inimeste ühendus, kelle
eesmärk on omandada poliitiline võim.
TUNNUSED: kindel struktuur, liikmeskond,
ideoloogia
Erakond pääseb võimule tänu valimistel rahva poolt
antud häältele.
Demokraatlikus ühiskonnas on igal kodanikul õigus
kuuluda talle meelepärasesse erakonda või asutada
oma partei.
51. ERAKONNAD
Vasakpoolsed
Parempoolsed
Võrdsus, õiglus
Riik toetab abivajajaid
Tugev sotsiaalabi-,
tervishoiu- ja haridussüsteem
Astmeline tulumaks
Vabadus
Konkurents
Inimene vastutab ise oma
elujärje eest
Proportsionaalne tulumaks
Sotsiaaldemokraadid
Keskerakond
Reformierakond
Isamaa ja Respublica Liit
54. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni
Eesti peamised registrid
Registri nimetus
Mis liiki andmeid sisaldab?
Andmed kruntide kohta
Maaregister ehk
maakataster
Äriregister
Ettevõtete andmed
Rahvastikuregister
Eesti elanike isikuandmed
Autoregister
Sõidukite andmed
55. MAJANDUS
Valdkond, mis hõlmab tootmist ja tarbimist
Inimeste
piiramatud soovid
Piiratud
ressursid
Turumajandus
Mida toota?
Inimesed
lepivad kokku
Palju toota?
Kellele toota?
Käsimajandus
Riik otsustab
56. MAJANDUSSÜSTEEMID
Majandussüsteem
Iseloomulikud jooned
Tavamajandus
Toodetakse lihtsate tööriistadega
Kõik eluks vajalik toodetakse enda jaoks ise
Raha praktiliselt ei kasutata
Plaani- ehk
käsumajandus
Riik sekkub majandusse, määrab plaani
Hinnad kehtestab valitsus
Kaupade ja teenuste valik on väike
Valdavalt riiklik omand
Turumajandus
Hinna määrab vaba konkurents, turg
Kaupade ja teenuste valik on lai
Mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid
Tarbimisvõime oleneb rahalistest ressursidest
Segamajandus
Turu- ja plaanimajanduse segu
57. RIIGI SEKKUMINE MAJANDUSSE
Majanduslikud motiivid
Sekkumise vahendid
Konkurentsi suurendamine
Monopolide kontroll
Ettevõtluse arendamine
Konkurentsiamet
Konkurentsiseadus
Abi äri alustamiseks
Sotsiaalsed motiivid
Sekkumise viisid
Tööpuuduse vähendamie
Abi nõrgematele
ühiskonnakihtidele
Keskkonnapuhtuse tagamine
Tasuta koolitus, ümberõpe
Abi firma rajamiseks
Ühishüviste pakkumine
Sanitaarhügieeni-,
tervishoiu- ja
tööohutusnõuded
58.
59. Erahüvis
Ühishüvis
Konkreetne hind
Tarbija jaoks tasuta
Hüvis ammenduv
Hüvis ammendamatu
Tarbija kindlaks tehtav
Tarbijaskonda raske
piiritleda
Tarbimine välistatav
Tarbimist ei saa välistada
Tarbijate hulk oluline
Tarbijate hulk pole tähtis
Näiteks: hamburger,
tossud, kinopilet, …
Näiteks: majakas,
valgusfoor, TV,
korrakaitse, …
60. Kuidas ühishüvist tarbitakse?
V: kollektiivselt ilma turu vahenduseta
Miks ühishüvist pakutakse?
V: et tagada kõikide ühiskonnaliikmete heaolu
Mis on ühishüvis?
V: hüved, mida tarbitakse koos ilma turu vahenduseta
Milliseid ühishüviseid kasutad?
V: mererand, valgusfoor, TV, raadio,
tänavavalgustus, korrakaitse, julgeolek, linnapark
61. EELARVE
EELARVE on rahaline plaan eeldatavate tulude ja
kulutuste kohta eelarveaasta jooksul.
PROGNOOSI ALUS: eelmise aasta eelarve, majanduse
arengu näitajad, valitsuse eesmärgid.
RIIGIEELARVE SÜNNIB valitsuse (koostab) ja
parlamendi (võtab vastu) koostöös.
EELARVEPOLIITIKA
MAKSUPOLIITIKA
KULUPOLIITIKA
määrab milliseid makse
ja mille eest riik kogub
tegeleb eelarve
tasakaalu hoidmisega
62. EELARVE KOOSTAMINE JA VASTUVÕTMINE
Rahandusministeerium kogub kõigilt
ministeeriumidelt rahasoovid
Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine
Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides
muudatusi ja kärpeid
Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku
Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus
Ettepanekute ja paranduste tegemine riigieelarve
seaduseelnõus
Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus
President kuulutab riigieelarve seaduse välja
63. Eelarvedefitsiit - kulud ületavad tulusid.
Põhjus – maj kriis, reformid
Vahend – kärped, laenud, reserv
Eelarve ülejääk - tulud ületavad kulusid.
Võetakse vastu lisaeelarve
Eelarve tasakaal – tulud ja kulud on tasakaalus
Milles seisneb maksupoliitika sotsiaalne roll?
Kuidas suurendada riigi tulusid, makse
oluliselt tõstmata?
66. SOTSIAALMAKS
SOTSIAALMAKS (33%) on sihtotstarbeline
maks, millest saadud tulu läheb määratud
otstarbeks –
pensionikindlustuseks (20%) ja
riiklikuks tervisekindlustuseks (13%).
Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad!
Millised rahalised väljamaksed kuuluvad
sotsiaalse turvalisuse alla?
Tervisekindlustusmakse, pensionikindlustusmakse,
töötuskindlustusmakse (töötaja 2,8% tööandja 1,4%)
69. TULUDEKLARATSIOON
Tuludeklaratsioon on üksikisiku või abikaasade
aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne,
mille eesmärk on välja selgitada, kas inimest on
maksustatud õiglaselt.
Tuludeklaratsioon tuleb esitada Maksu- ja
Tolliametile (või e-maksuametis) märtsi lõpuks.
Teatud kulutused annavad tulumaksusoodustust
(nt õppemaks).
Tulumaksuvaba miinimum on 144 €/kuus
70. SOTSIAALKAITSE
Sotsiaalse turvalisuse poliitika - riigi kulutused
ühiskonnaliikmete heaolu tagamiseks
Sotsiaalne risk – olukord, mil inimene ei saa
ajutiselt või alaliselt oma heaolu eest seista, nt
töötus, pension, haigus, puue, alaealiste laste
kasvatamine
Sotsiaalturva väljamaksed
sotsiaalkindlustus (tervise-, pensioni-, töötus-)
Sotsiaaltoetus (toimetulekutoetus)
71. SOTSIAALTURVA LIIGID
Sotsiaalkindlustus (penisoni-, tervise- ja
töötuskindlustus)
Peretoetused (laste-, sünnitoetus,
lapsehooldustasu ja koolitoetus)
Sotsiaalhoolekanne ja –toetused
(toimetulekutoetused, puuetega inimeste
toetused, lastekodud, hooldekodud,
varjupaigad, hoolekandeteenused)
72. Varjupaika või rehabilitatsioonikeskusesse
sattumise põhjused Eestis
elukoha puudumine
hulkurlus
kodune hoolimatus
perevägivald
raske majanduslik olukord
alkoholi kuritarvitamine
Sotsiaalhoolekandega tegelevad sotsiaaltöötaja,
omavalitsus
73.
74.
Sisemajanduse koguprodukt ehk SKP – ühiskonna rikkuse taseme
näitaja (rahvuslik rikkus jagada inimeste arvuga riigis)
Inflatsioon – raha väärtuse vähenemine
Nominaaltulu – summa, mida inimene palgana saab
Reaaltulu – summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära
Ostujõud – inimese võime osta kaupu ja tarbida teenuseid
Elukallidus - leibkonna kulutused eluks esmavajalikele asjadele ja
teenustele
Tarbijahinna indeks ehk THI – elukalliduse mõõtühik
Leibkond – koos ühes majapidamises elavad inimesed
Toimetulekupiir ehk vaesuspiir – arvestuslik väikseim rahasumma,
mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest
vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla
Toimetulekutoetus – abiraha, mida riik kasutab inimese toimetuleku
parandamiseks vähemalt vaesuspiiri tasemel
Absoluutne vaesus – olukord, kui inimesel napib toitu ja riideid
eluspüsimiseks
Sotsiaalne tõrjutus – olukord, mil inimene ei tunne ennast ühiskonna
täisväärtusliku liikmena
75. TOIMETULEKURESSURSID
Rahaline
tulu (töötasu, rendi- ja müügitulu,
intressid ja dividendid, tulusiirded)
Füüsiline
vara ehk kinnisvara ja
vallasvara (maa, eluase ja kestvuskaubad)
Vaimne
vara (teadmised, oskused,
sotsiaalsed kontaktid)
Mis on peamised riigi poolt vaesuse leevendamise meetmed?
76. Nõusta järgmisi inimesi, kuidas pääseda
toimetulekuraskustest
Heino (42): töötu poissmees, taluomanik, 20 hektarit
maad, põhiharidus
Matilde (77): üksik pensionär, kellele on jäänud
Nõukogude ajast 100-ruutmeetriline korter Tallinna
kesklinnas
Kärt (29): abielus, kolme väikelapse ema, kodune,
elab vanematelt päranduseks saadud eramus
Pärnus, hariduselt pedagoog
Siiri (45): lahutatud, töötab müüjana, elab 2-toalises
korteris Tartus; poeg Juss õpib ülikoolis tasulisel
kohal, ei tööta, üürib omaette korterit
77. Tööturg – süsteem, kus ühed (tööotsijad) pakuvad
oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi, teised
(tööandjad) aga töökohti
Tööpuudus – olukord, kui töötajaid on rohkem kui
saadaolevaid töökohti
Tööjõupuudus – olukord, kui pakutavat tööd on
rohkem kui inimesi, kes tahaksid ja oskaksid seda teha
Tööandja – isik, kes pakub tööd
Töövõtja – isik, kes töötab tööandjalt saadud ametikohal
Töötu – tööealine ja – võimeline isik, kellel pole tööd
Tööhõiveamet – koht, kus saavad kokku tööotsijad ja
töö pakkujad
78. Tööleping – leping tööandja ja töövõtja vahel
Töölepingus on kirjas:
Töö sisu
Töö- ja puhkeaja pikkus
Palga suurus
Palga maksmise tingimused
81. TÖÖTU ÕIGUSED
Registreerida ennast töötuks Töötukassas
Saada töötu abiraha
Käia tasuta koolitustel ja ümberõppel
Saada abiraha firma rajamiseks
KUIDAS TÖÖTUST VÄLTIDA?
Eriala, mille järele on suur nõudlus
Pidev ennast täiendamine (kursused, koolitus)
Keelteoskus
Kohusetundlikkus, aktiivsus
82. Millega tegelevad need riigiasutused?
Riigiasutus/institutsioon
Töövaidluskomisjon
Tööinspektsioon
Tööhõiveamet
Töötukassa
Tegevusvaldkond
84.
Brutopalk – töötasu enne maksude
mahaarvamist
Netopalk – tasu pärast maksude mahaarvamist
Alampalk – miinimumpalk, millest vähem ei tohi
täisealisele täistööajaga töötavale inimesele
maksta
Tulemuspalk – töötasu, mida makstakse lisaks
põhipalgale ning mille summa oleneb
töötingimustest
Preemia – ühekordne väljamakse heade
töötulemuste eest või tähtpäeva puhul
86. TARBIJAKAITSE
Tarbijakaitse on tarbija õigusi kaitsev riiklike ja
ühiskondlike meetmete süsteem.
Tarbijal on õigus
Kvaliteedile
Turvalisusele
Informatsioonile
Tema huvide arvestamisele
Kahjude hüvitamisele
87. LAHENDAMIST VAJAVAD PROBLEEMID
Probleem
Majanduslik kihistumine ja tulude ebavõrdsus
Pikaajaline töötus
Vaesus
Piirkondliku arengu tasakaalustamatus
Sündimuse langus
Kuritegevuse kasv, narkomaania levik
Ettevõtete üleminek väliskapitalile
Võimalik lahendus
88. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID
Org
ÜRO
EN
NATO
EL
OSCE
Eesti
Ühinenud
Rahvaste
Organisatsioon
Tegevusvaldkond
1991 Rahvusvaheline koostöö, majandus-,
sotsiaal-, humanitaarprobleemide
lahendamine, kultuur, inimõigused
Euroopa Nõukogu 1993 Inimõiguste kaitsmine
Põhja-Atlandi
Lepingu
Organisatsioon
Euroopa Liit
Euroopa
Julgeoleku ja
Koostöö Organis
2004 Rahu ja julgeoleku tagamine,
konfliktide lahendamine
2004 Majanduse ja kaubanduse
arendamine, politsei koostöö,
julgeolek, võitlus narkokaubandusega
1991 Konfliktide ennetamine, kriiside
ohjamine, konfliktijärgne sots.
taastustöö
90. Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja
Kultuuri Organisatsioon
ülemaailmne vaimne koostöö teaduse, hariduse,
kultuuri, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas.
UNESCO annab välja erialase ja üldisema suunitlusega ajakirju, põhjalikke
ajalookäsitlusi, maakaarte ja atlasi, tegeleb ka maailmakirjanduse tähtsamate
teoste tõlkimisega ning paljude eri rahvaste rahvamuusika salvestamisega, toetab
traditsioonise käsitööoskuse säilitamist ning loovkunstnike õppe- ja tööreise.
1997. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefond
Laste probleemide lahendamine, laste õiguste
kaitsmine, laste sündimuse suurendamine, hariduse
kättesaadavus
Heategevuskampaaniad, projektid, infopäevad, seminarid, koolitused jms
91.
Unitaarriik – ühtne tugeva keskvõimuga riik
N: Eesti, Läti, Soome
Föderaalriik – liitriik, mis koosneb osariikidest
N: Venamaa, Saksamaa, USA