Rootsi Aeg Eestis

11,497 views

Published on

Published in: Business, Economy & Finance
0 Comments
9 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
11,497
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
67
Actions
Shares
0
Downloads
12
Comments
0
Likes
9
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Rootsi Aeg Eestis

  1. 1. Rootsi aeg Eestis Piret Tänav Põlva Ühisgümnaasium L
  2. 2. 1 . Võimukorraldus (1 629-1 699) - Eesti ala jagatud kahe kubermangu vahel: Liivimaa ja Eestimaa kubermangu. - Kõrgeim valitsusametnik22 kubermangus oli monarhile alluv kindralkuberner. ' Kindralkubernerjuhtis siinset sõjaväge, nimetas ametisse ametnikke, kontrollis raha laekumist ja kulutamist, kandis hoolt teede ja sildade korrashoiu eest.
  3. 3. Lisaks kindralkuberneridele ja ametnikele omasid siin võimu ka rüütelkonnad' Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Need koondasid siinseid aadlikke ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest. Koos käidi maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta järel. Maapäevade vaheae adel ajasid asju 12 (Saaremaal 6% maanõunikku. Rüütelkonnad pidasid aadlimatrikleid, kus olid kirjad aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. iiėi 1 l Il . l i
  4. 4. lift»: li iÝíi il„„í+: ~ l fi . li l l o Sel ajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19. sajandi lõpuni Politseilisi ülesandeid täitsid kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud Eestimaal ja sillakohtunikud Liivimaal. Maakondades tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Need arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemaid asju ja aadlike kohtųasju lahendati kubermangutasandil Eestimaa Ulemkohtus või Liivimaa Ouekohtus.
  5. 5. 4. Rahvastik ' 1620A maarahvast > 100 000. st hävinud üle poole rahvast - 1630A nn sisekolonisatsioon - maad uuesti kasutusele. valiti soodsamaid pöllumaid. Saaremaalt Iiiguti mandrile - 1630A slsserärine, uusasustajad - aastakümnete jooksul, Iaialipillutatult, sulandusid siinse rahva hulka - nt Lõuna-Eestisse ca 17% ' vene talupojad. (kalurid. käsitöölised). + 17. saj. lõpus vanausulised - soomlased (Harjus ca 20%), Põltsamaa. Tartu ümbrus: põgenesid nekrutikohustuste eest; Rootsi kuni ad kehtestasid rootsi (ja soome) talupoegade e suuremad õigused ' lätlased ' 1695.a. maarahvast < 350 000 ' NB! 1695.-1697.a. nn Suur nälg, suri ca 20%
  6. 6. r' F. " ÜV. l“. _ li: l, íiíšífj". [PT iir* g A ”ž . Vii 1 'v 5. . _ . l`____ 'ü l . l l if. , l- V: 4.' J Reduktsloon ehk mõisate tagastamine, redutseerimine Karl XI 1672.a. troonile tulles tühi riigikassa, olukorrast vâljapääsuna nägi võimalust "kingitud maade” tagasivõtmist ehk algas reduktsioon, aadlike tugev vastuseis (majanduslikud huvid, õiguste rikkumine), hoogustus rüütelkonna tegevus reduktsiooni alla loeti esmalt vaid Rootsi kuningate kingitud maad (st mitte varem kingitud) mõisate tagastamise järel kasvasid riigitulud, provintside valitsemise kulud võidi katta nende endi tuludest reduktsioon meetmed: nt kuningas määras range kindralkuberneri, allutas rüütelkonna kindralkuberneri kontrolli alla T cų-ç , ›~ il l . _` i" V - lt _ li
  7. 7. .si r. „ei ii” W F Reduktsioon tekitas pahameelt Rootsi riigivõimu vastu, eelkõige „ Liivimaa aadlike seas. Liivimaa aadliopositsíooni juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul, kes 1694. aastal anti koos j kaaslastega kohtu alla › , j ¡ T _ Stockholmis. Ta mõisteti surma, ~ kuid tal õnnestus põgeneda ning . (Ü temast sai Põhjasõja eelõhtul üks . _ _ lll ` vihasemaid intriigipunujaid. ` . ' Kättemaksuks saatis Rootsi ' S» _, kuningas laiali maanõunike i `- " *i kolleegiumi Liivimaa! ning sellega oli murtud aadlivõimu selgroog Liivimaai. 'fi
  8. 8. 6. Talurahva olukord (1) - NB! mõisnikud olid valdavalt sakslased; mõisamaad omandanud rootslased enamasti elasid Rootsis, rentisid mõisaid - esialgu Rootsi kuninga püüd maarahva olukorda parandada, ebaõnnestus ' rootsi talupojad vabad, parlamendis (Riigipäev ehk Riksdag) oma esindus ' Eestimaa kindralkuberner fikseeris 1_645.a_. _ _ sunnismaisuse ja pärisorjuse - mõisapõldude kasv > kasvasid ka talupoegade koormised
  9. 9. F, " , v “ T, y , v-vƒ V V› ' -. ` y“ “ -Nr, “ r ¡-` ' Ä . l il l, __, _ 1 . , L _, n ~' , l ', l' › , i, i I i l _ ¡„ Reduktsiooni käigus kitsenes mõisnike võim talupoegade üle, tunnistati otseselt “kuningate alamateks" Reduktsioon vabastas riigimõisate talupojad pärisorjusest Põhjalik maade hindamine, kaardistamine, selle tarbeks võeti mõisates kasutusele vakuraamatud koormised täpselt kirja, talupoegade allutamine riigikohtutele vähendas sõltuvust mõisnikust talupoegade! võimalus kaevata mõisarentnike peale
  10. 10. I , “íÝí: ¥+4;: „i. i ' l ríaėyl , l i oli l 17. sajandil oli Eestis mõisaid üle 1000 teravil'akasvatamine (rukis); härjad; lehmi vähe; kivide koristamine; mõisates loomi vähem > väetamise probleem); mõisapõllud suuremad kui talupõllu talupoegade! teotöö = rakmetegu (talust 3-6 päevaks nädalas mõisasse mees härjapaariga), abitegu (kiireloomulised hooajatöõd), mõisavoor, lisaks Ioonusrent (põllumajandussaadused, käsitöötarbed), ajajatena osalema mõisnike suurtel jahtidel, jne sadamalinnad: Tallinna ja eriti Narva esiletõus, Tartu tähtsuse vähenemine; väiksemad linnad Iäänistatud aadliperedele riigivõim hakkas üha enam sekkuma linnade juhtimisse, ettekirjutused, vaid Tallinna teatav suurem iseseisvus.
  11. 11. 8. Linnad Rootsi aja lõpus linlased 6%. domineerisi saksa kaupmehed, vaid väga üksikud eesti kaupmehed eksport: teravili (moodustas ca 2/3 Tallinna väljaveost; Baltimaad on Rootsile vil'aaidaks); lina ja kanep (toodi enemaalt); laevaehituseks vajalik (tõrv, mastipuud); mpLt: sool, Iuksuskaubad käsitöönduses väga range tsunftikord 17. sajandil, manufaktuuride kujunemine (telliskivi tootmine, saeveskid, klaasitehas Hiiumaal)
  12. 12. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt Iuterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuöpeta`ate abilised). Lugemisoskus hak as levima. kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Igas kihelkonnas tuli ametisse pal ata köster ja tema ülalpidamiseks era dada köstrimaa. Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal.
  13. 13. 9. Vaimuelu (2) Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased.
  14. 14. Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686. aastat, sest siis Pâkag teladlikult riikliku poliitika tu emusena kooliharidust andma ka i tra va e. Hariduse andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest Iuterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes Lõuna-Eestis. Harjumaalt, rootsi pastori erest pärit Bengt Gottfried Forseliuse! rajas 1684. aastal Tartu lähedale iiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpeta'ate seminari. Seminaris asusid õppima peamiselt ümberkaudsete ihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid.

×