VENE AEG I Hellika Joosua
<ul><li>Eesti peale põhjasõda </li></ul><ul><li>Peale sõjategevuse lõppu elas Eestis 120-140 000 inimest, vähem kui XIII s...
<ul><li>Balti erikord I </li></ul><ul><li>Rootsi lüüasaamine ei olnud nii ränk, et ta minetanuks soovi kaotatud alasid uue...
<ul><li>Balti erikord II </li></ul><ul><li>Valitsusohjad jäid enamjaolt kohaliku aadli hulgast kondralkuberneri abilisteks...
<ul><li>Balti erikord III </li></ul><ul><li>Omavalitsus säilis ka  linnadel. </li></ul><ul><li>Põhjasõjas laastatud väikse...
<ul><li>Põllumajandus </li></ul><ul><li>Põllumajanduse taastamisel etendas peamist osa  viljakaubandus .See andis põhiosa ...
<ul><li>1739. Roseni Deklaratsioon </li></ul><ul><li>Talupojad kes ei olnud unustanud õiguse otsimisest Rootsi pealinnast,...
<ul><li>Kaubandus </li></ul><ul><li>Väljaveos </li></ul><ul><li>Vili </li></ul><ul><li>Metsamaterjal </li></ul><ul><li>Lin...
<ul><li>Katariina II Balti poliitika </li></ul><ul><li>1762. aastal tõusis Venemaa troonile Katariina II, kelle valitsusae...
<ul><li>Asehalduskorra kehtestamine </li></ul><ul><li>1770-ndate aastate lõpul alustasid Vene võimud ettevalmistusi 1775.a...
<ul><li>Poliitilised ümberkorraldused </li></ul><ul><li>Balti provintside poliitiline korraldus muudeti sarnaseks Venemaa ...
<ul><li>Kultuurimõjutused XVIII sajandil </li></ul><ul><li>Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsio...
<ul><li>Usuelu </li></ul><ul><li>Vaimuelu kandev osa jäi ka pärast Põhjasõda luteri kiriku hooleks.Alustada tuli rasketes ...
<ul><li>Pietism </li></ul><ul><li>Saksamaalt alguse saanud usuvool-  Pietism.  </li></ul><ul><li>Pietiste ei rahuldanud lu...
<ul><li>Vennastekoguduste liikumine </li></ul><ul><li>Rahva sekka jõudsid piatistlikud ideed vennastekoguduste ehk  hernhu...
<ul><li>Ratsionalism </li></ul><ul><li>XVIII sajandi teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uue usuvoolu-  ratsiona...
<ul><li>Rahvaharidus </li></ul><ul><li>Tingimused hariduse omandamisega olid halvenenud Põhjasõja-järgsetel aastatel. </li...
<ul><li>Lugemisvara </li></ul><ul><li>XVIII sajandi teisel poolel hakkas levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus.  Esimene...
<ul><li>Esimesed kriisinähud mõisamajanduses. </li></ul><ul><li>Kuni XVIII sajandi lõpuni polnud balti mõisnikud majandusu...
<ul><li>Põllumajandus pärast pärisorjuse kaotamist </li></ul><ul><li>XIX.sajandi esimesel poolel oli Eestis üle 1000 mõisa...
<ul><li>Talurahva omavalitsus. </li></ul><ul><li>XIX sajandi alguseni etendas talurahva igapäevaelu korraldamisel keskset ...
<ul><li>Talurahva koosseis </li></ul><ul><li>Talurahvaseisus jagunes XIX. sajandil mõisa- ja külarahvaks. </li></ul><ul><l...
<ul><li>Usuvahetusliikumine </li></ul><ul><li>Usk keisrisse vallandas 1845.a suvel Lõuna-Eestis massilise astumise vene õi...
<ul><li>Uued talurahvaseadused </li></ul><ul><li>1849.Aastal avaldatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ü...
<ul><li>Laevaehitus ja meresõit. </li></ul><ul><li>XIX.sajandi teine pool oli Eesti purjelaevanduse tõusuaeg. Peamiseks la...
<ul><li>Mahtra sõda </li></ul><ul><li>Nii majanduslikus kui sotsiaalses arengus jäid Põhja-Eesti ja Saaremaa XIX.sajandil ...
<ul><li>Väljarändamine </li></ul><ul><li>1863.aastal kehtestati uus passiseadus, mis andis liikumisvabaduse kohu Vene keis...
<ul><li>Tartu Ülikooli taasavamine </li></ul><ul><li>Koos uute ülikoolide asutamisega Venemaal taastati  1802.aastal  ülik...
<ul><li>Haridusolud </li></ul><ul><li>Venemaal teostatud koolireform sätestas kogu impeeriumi territooriumil neljaastmelis...
<ul><li>Eestikeelne kirjasõna </li></ul><ul><li>Ilmaliku kirjasõna levitajaks olid kalendrid juba varem, XIX sajandi keske...
<ul><li>Kiriklikud olud ja usuliikumised </li></ul><ul><li>Ühiskonna vaimuelu oluliseks kujundajaks jäi XIX. sajandi esime...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Vene aeg I

1,768 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,768
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
10
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Vene aeg I

  1. 1. VENE AEG I Hellika Joosua
  2. 2. <ul><li>Eesti peale põhjasõda </li></ul><ul><li>Peale sõjategevuse lõppu elas Eestis 120-140 000 inimest, vähem kui XIII sajandi alguses. </li></ul><ul><li>Tühjaks jäänud maa pakkus kurba vaatepilti: </li></ul><ul><li>Metsakasvanud kirikud </li></ul><ul><li>Jalajälgedest, mille järgi inimesed üksteist otsinud ning leidnud. </li></ul><ul><li>Aastaid harimata põllud kasvasid sööti </li></ul><ul><li>Koduloomad olid hävinud </li></ul><ul><li>Viletsas seisukorras olid ka mõisad XVIII sajandi algupoolel. </li></ul><ul><li>Põhjasõja aegsest hävingust taastus maa aga üllatavalt kiiresti. Sõjale järgnenud pikem rahuaeg tagas rahvaarvu jõudsa kasvu. Sajandi lõpuks ületas rahvaarv taas üle poole miljoni piiri. </li></ul>
  3. 3. <ul><li>Balti erikord I </li></ul><ul><li>Rootsi lüüasaamine ei olnud nii ränk, et ta minetanuks soovi kaotatud alasid uuesti tagasi võita. Venemaa edasitung sundis valvsusele ja vastuabinõude kaalumisele ka Lääne-Euroopa riike. </li></ul><ul><li>Baltisaksa toetuse tagamiseks alustati sõja ajal juba restitutsiooniga. </li></ul><ul><li>Baltikumi valitsemiskorra põhilised jooned kinnitati 1721.aastal Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga . </li></ul><ul><li>Uusikaupunki rahu 1721.a: </li></ul><ul><li>Balti aadlil ja linnadel säilis Vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus </li></ul><ul><li>Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused </li></ul><ul><li>Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest : luteri usk,saksaleene asjaajamine ja tollipiir </li></ul><ul><li>Vene kõrgemateks esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse kindralkubernerid </li></ul>
  4. 4. <ul><li>Balti erikord II </li></ul><ul><li>Valitsusohjad jäid enamjaolt kohaliku aadli hulgast kondralkuberneri abilisteks määratud kahe valitsusnõuniku kätte . </li></ul><ul><li>Aadli omavalitsust teostasid nii : Eesti-,Liivi- kui ka Saaremaa rüütelkond , säilitades Rootsi valitsusajal kujunenud organisatsioonilise struktuuri. </li></ul><ul><li>Aadlikogunemistele “Maapäevadele” – ei kutsutud enam linnade esindajaid , nagu oli see varem tavaks. </li></ul><ul><li>Rüütelkonnad püüdsid kiriku üle oma kontrolli kehtestades. (Rüütelkonnad nõudsid endale kiriku juhtorganites kohad ) </li></ul><ul><li>1730-40-ndatel aastatel koostasid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad- aadlimatriklid . </li></ul><ul><li>Aadlimatriklid pidid kaitsma siinste põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. </li></ul>
  5. 5. <ul><li>Balti erikord III </li></ul><ul><li>Omavalitsus säilis ka linnadel. </li></ul><ul><li>Põhjasõjas laastatud väiksemad linnad läksid mõisnike kätte </li></ul><ul><li>sealseid elanikke sunniti nagu talupoegi mõisasse teotööle. </li></ul><ul><li>Poliitilisi õigusi ei omanud mitte kõik linnaelanikud,vaid üksnes linnakodanikud. </li></ul><ul><li>Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus- raad. </li></ul><ul><li>Linnade ühistegevust rüütelkondade vastu ei kujunenud.Seda takistasid linnade eneste vastuolud kaubandusküsimuste ning lahkhelid rae ja kodanike vahel. </li></ul><ul><li>Maanõunikud ja raehärrad määrati eluks ajaks ametisse. </li></ul><ul><li>Balti erikord oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, ning see aitas säilitada : siinse maa kultuuri omapära, välistas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni, tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga. </li></ul>
  6. 6. <ul><li>Põllumajandus </li></ul><ul><li>Põllumajanduse taastamisel etendas peamist osa viljakaubandus .See andis põhiosa Eesti mõisate ja talude sissetulekust. </li></ul><ul><li>Tollivaba kauplemise õigus soodustas jätkuvat vilja väljavedu Rootsi. </li></ul><ul><li>Uueks viljatarbijaks sai Baltikumi toodud 50 000-meheline Vene sõjavägi . </li></ul><ul><li>Peamine väljaveetav kaup Vene turule – viin .( Viina saamiseks raiuti maha põlismetsad,et kütta viinakööke) </li></ul><ul><li>Viinaköögi praagaga nuumati härgi ,kes samuti Peterburi turule viigi. </li></ul><ul><li>Loomakasvatus parandas olulisel määral põldude väetamist ning tõstis maa saagikust. </li></ul>
  7. 7. <ul><li>1739. Roseni Deklaratsioon </li></ul><ul><li>Talupojad kes ei olnud unustanud õiguse otsimisest Rootsi pealinnast, lootsid toetust leida nüüd Peterburist. </li></ul><ul><li>mölder Jaan,keda mõisnik oli taga kiusanud, õnnestus kaebekiri anda keisrinnale 1737.a Selgituse saamiseks pöördusid riigivõimud rüütelkondade poole. </li></ul><ul><li>Roseni järgi 1739.a oli siinne talupoeg: </li></ul><ul><li>pärisori </li></ul><ul><li>mõisnik võis teda pärandada </li></ul><ul><li>vahetada </li></ul><ul><li>müüa nagu muud mõisa vara </li></ul><ul><li>nagu talupoeg ise nii kuulus ka tema maa ja vara mõisale. </li></ul><ul><li>Kohtuvõim kuulus talupoja üle maanõuniku arvates vaid rüütelkonnale,mitte riigile. </li></ul>
  8. 8. <ul><li>Kaubandus </li></ul><ul><li>Väljaveos </li></ul><ul><li>Vili </li></ul><ul><li>Metsamaterjal </li></ul><ul><li>Lina </li></ul><ul><li>Kanep </li></ul><ul><li>Sisseveos </li></ul><ul><li>Sool </li></ul><ul><li>Raud </li></ul><ul><li>Tubakas </li></ul><ul><li>Heeringas </li></ul><ul><li>Luksuskaubad ja riie jõukama linnarahva jaoks </li></ul>
  9. 9. <ul><li>Katariina II Balti poliitika </li></ul><ul><li>1762. aastal tõusis Venemaa troonile Katariina II, kelle valitsusaeg(1762-1796) </li></ul><ul><li>tõi kaasa olulisi muutusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes . </li></ul><ul><li>Uus valitseja taotles </li></ul><ul><li>Impeeriumi piirimaade seniste privileegide kaotamist ning ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist. </li></ul><ul><li>1764.a suvel Eesti- ja Liivimaal suurejoonelist ringsõitu tehes rõhutas Katariina II kõikjal Balti provintside lahutamatut kuulumist Vene impeeriumi koosseisu ning manitses kohalikku aadlit usinamale koostööle keskvõimuga. </li></ul><ul><li>1767. aasta suvi kutsus Katariina II Moskvasse üle kogu riigi valitud esindajad,arutamaks keistrinna enda poolt kavandatud Venemaa uut seaduste kogu. </li></ul><ul><li>Katariina II kavatsusi toetas vene aadel. </li></ul><ul><li>Oma plaanidest Baltikumi tihedamaks liitmiseks Katariina II siiski ei loobunud </li></ul>
  10. 10. <ul><li>Asehalduskorra kehtestamine </li></ul><ul><li>1770-ndate aastate lõpul alustasid Vene võimud ettevalmistusi 1775.aastal Venemaal kehtestatud uute haldusseaduse laiendamiseks Baltikumile. </li></ul><ul><li>1783.a kehtestai Baltikumis uus halduskorraldus, mis on tuntud asehalduskorra(1783-1796) nime all. </li></ul><ul><li>Eestimaa kubermangu lisandus Paldiski maakond . </li></ul><ul><li>Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast Võrumaa. </li></ul><ul><li>Narva linn jäi edasi Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu. </li></ul><ul><li>lõunapiiri äärde jäädavatest Eesti aladest asusid Volmari ja Valga maakonna all. </li></ul><ul><li>1783.aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused . Siitpeale oli Eesti alal kuni Vene aja lõpuni 12 linna: Tallinn,Tartu,Narva,Pärnu,Kuressaare,Haapsalu,paide,Rakvere,Viljandi,Valga ning uute linnadena: Paldiski ja Võru. </li></ul>
  11. 11. <ul><li>Poliitilised ümberkorraldused </li></ul><ul><li>Balti provintside poliitiline korraldus muudeti sarnaseks Venemaa omaga. </li></ul><ul><li>Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur </li></ul><ul><li>Maanõunike kollegiumid rüütelkondades ja raed linnades saadeti laiali. </li></ul><ul><li>Uus aadli ja linnade omavalitsus tugines täiesti uutele põhimõtetele. </li></ul><ul><li>Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu tuli valida esinadajaid ka vähemjõukatest kihtidest. </li></ul><ul><li>Põhjalikult muudeti maksukorraldust </li></ul><ul><li>Kehtestati Eesti- ja Liivimaal ühtne pearahamaks . </li></ul><ul><li>Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. </li></ul><ul><li>Peale Katariina II surma kehtestati põhijoontes varasem valitsemisviis </li></ul>
  12. 12. <ul><li>Kultuurimõjutused XVIII sajandil </li></ul><ul><li>Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsiooni </li></ul><ul><li>Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ega suutnud Baltikumile märkimisväärset mõju avaldada. </li></ul><ul><li>tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga </li></ul><ul><li>Baltisaksa aadlinoorus sai hariduse Saksamaa ülikoolides </li></ul><ul><li>Paljud Saksamaalt pärit haritlased leidsid tööd Baltikumis, kus valitses suur puudus pastoritest,juristidest,arstidest kui ka koduõpetajatest. </li></ul><ul><li>Kuigi Läänemereprovinitsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, pole Baltikumi kultuurilist arengutaset XVIII sajandil põhjust üle hinnata. </li></ul><ul><li>Põhjasõja laastav ja hävitav mõju rõhus vaimuelu veelgi rängemalt kui majandust. </li></ul>
  13. 13. <ul><li>Usuelu </li></ul><ul><li>Vaimuelu kandev osa jäi ka pärast Põhjasõda luteri kiriku hooleks.Alustada tuli rasketes tingimustes: </li></ul><ul><li>Paljud kogudused olid jäänud ilma õpetajateta:kes oli põgenenud,küüditatud. </li></ul><ul><li>Samuti oli lõppenud teoloogilise hariduse andmine kodumaal, mis rakendas uute õpetajate ametisse nimetamist. </li></ul><ul><li>Kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinenud. </li></ul><ul><li>Kiriku mõju oli kahanenud. </li></ul><ul><li>Ametisse ei pandud piiskoppe. </li></ul><ul><li>Liivimaal juhtis kirikuelu nagu Rootsi ajalgi vaimulik kindralsuperintedent </li></ul><ul><li>Rüütelkonnad segasid vahele kirikuasjadesse. </li></ul>
  14. 14. <ul><li>Pietism </li></ul><ul><li>Saksamaalt alguse saanud usuvool- Pietism. </li></ul><ul><li>Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku süvenev konservatiivsus. </li></ul><ul><li>Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ning elu kõlbelisemaks muutmist. </li></ul><ul><li>Pietism omandas siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi 1720-30-ndatel aastatel. </li></ul><ul><li>Toimekuse ning usinusega aitasid pietistid üle saada õpetajatel Põhjasõja-järgsest madalseisust. </li></ul><ul><li>Nad lähendasid rahvale luteri usku. </li></ul><ul><li>Püüdsid rahvale usudogmad arusaadavaks teha. </li></ul><ul><li>Elavnes ka usulise kirjanduse väljaandmine. </li></ul>
  15. 15. <ul><li>Vennastekoguduste liikumine </li></ul><ul><li>Rahva sekka jõudsid piatistlikud ideed vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. </li></ul><ul><li>Saksa rändkäsitööliste kaudu jõudis see 1730-ndate aastate alguses Eestisse ja võeti talurahva poolt kiiresti omaks. </li></ul><ul><li>Hernhuutlased propageerisid </li></ul><ul><li>usuvagadust </li></ul><ul><li>alandlikkust </li></ul><ul><li>kõlblust </li></ul><ul><li>sotsiaalset võrdsust ja vendlust </li></ul><ul><li>Hernhuutlased moodustasid omaette kogudusi, valides ise endale jutlustaja. </li></ul><ul><li>Koguneti sageli lageda taeva alla </li></ul><ul><li>Suuremad kogudused ehitasid endile ka palvemajad. </li></ul><ul><li>Asuti võitlema ka vanade kommete vastu ning suurt rõhku pandi kõlblusele(võõrduti kõrtsist, millest paljud lausa sulgeda tuli) </li></ul><ul><li>Vennastekogudusse suhtuti positiivselt, sest see tõi rahvale religiooni ligemale. </li></ul><ul><li>1743.keelustati see liikumine(kontroll kadus) </li></ul>
  16. 16. <ul><li>Ratsionalism </li></ul><ul><li>XVIII sajandi teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uue usuvoolu- ratsionalismi. </li></ul><ul><li>Ratsionalistid suhtusid aasiva üleolekuga pietistide vagatsemisse. </li></ul><ul><li>Eesmärk oli rahva harimine ning valgustamine. </li></ul><ul><li>Ratsionalistidest õpetajate jutlused pakkusid kasulikke teadmisi ja tarku nõuandeid. </li></ul><ul><li>Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust. </li></ul><ul><li>Kaks suurimat ratsionalisti: Georg Eisen v.Schwarzenberg ning August Wilhelm Hupel. </li></ul>
  17. 17. <ul><li>Rahvaharidus </li></ul><ul><li>Tingimused hariduse omandamisega olid halvenenud Põhjasõja-järgsetel aastatel. </li></ul><ul><li>Koole nappis. </li></ul><ul><li>Õpetajaks enamasti köster, kes lastega eesti keeles lugemist veeris ja kirikupalveid selgeks õpetas. </li></ul><ul><li>Kool asus enamasti taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel, mil talutoimetusi oli vähem. </li></ul><ul><li>1765.aasta Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintedent Zimmermanni koolikorralduse kava, mis nägi ette, et koolid tulevad ka suurematesse mõisatesse. </li></ul><ul><li>Mõistnike arvates polnud talupoegadel vaja haridust, seega see nõue täit rakendust ei leidnud. </li></ul><ul><li>Eestimaa kubermangudes oli koolide rajamise käik veel aeglasem. </li></ul>
  18. 18. <ul><li>Lugemisvara </li></ul><ul><li>XVIII sajandi teisel poolel hakkas levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus. Esimene teadaolev maarahva kalender ilmus 1731.aastal. </li></ul><ul><li>Lugejaid oli palju, vaatamata kooliolude kesisusele. </li></ul><ul><li>Peamiselt õpetati lugema kodus mitte koolis. </li></ul><ul><li>Talurahva lugemismaterjal koosnes piiblist ning palve- ja lauluraamatutest. </li></ul>
  19. 19. <ul><li>Esimesed kriisinähud mõisamajanduses. </li></ul><ul><li>Kuni XVIII sajandi lõpuni polnud balti mõisnikud majandusuuendustest kuigivõrd huvitatud. </li></ul><ul><li>Sidemed Saksamaaga tõid kaasa püüde jälgida sealset elustandardit , mis Baltikumi kehvades oludes nõudis väljaminekute olulist suurendamist. </li></ul><ul><li>Puuhoonete asemel kerkisid mõisahäärberid parkide ja järvesilmadega </li></ul><ul><li>Toidulauale ilmusid kallimad ja mitmekesisemad road. </li></ul><ul><li>Tallidesse muretseti välismaa traavleid. </li></ul><ul><li>Õlle aset täitsid veinid. </li></ul><ul><li>See kõik sundis üha rohkem ja rohkem mõisnikel võlgu tegema. Nende katteks aga tuli rohkem toota, seda püüti teha vanal viisil uusi mõisapõlde rajades ja talupoja koormisi tõstes. </li></ul><ul><li>Mida edasi, seda enam saadi aru,et nii ei saa kriisist väljuda. </li></ul>
  20. 20. <ul><li>Põllumajandus pärast pärisorjuse kaotamist </li></ul><ul><li>XIX.sajandi esimesel poolel oli Eestis üle 1000 mõisa ning ligi 60 000 talu. </li></ul><ul><li>Mõis sai oma põhisissetuleku teraviljakasvatusest. </li></ul><ul><li>Teoorjusele rajatud mõisamajandus ei suutnud enam Euroopa turul konkureerida. </li></ul><ul><li>Viljahindade langemine 1820-30-ndatel aastatel vähendas oluliselt mõisnike sissetulekuid. </li></ul><ul><li>Tulude suurendamiseks püüti laiendada mõisapõlde </li></ul><ul><li>Uued põllud nõudsid rohkem töökäsi ja sundisid mõisnikke renti tõstma. </li></ul><ul><li>Ettevõtlikumad mõisnikud otsisid uusi sissetulekuallikaid:peenvillalambaid,piimakarja arendamisele pandi rohkem rõhku, hakati rohkem kartulit kasvatama, mida kasutati küll peamiselt piirituse ajamiseks. </li></ul><ul><li>Uuendustega kaasa läks vaid väike osa mõisnikest. </li></ul><ul><li>Enamik aadlist püüdis jätkata siiski vanaviisi: teoorjuslikust majandusest viimast välja pigistades. </li></ul>
  21. 21. <ul><li>Talurahva omavalitsus. </li></ul><ul><li>XIX sajandi alguseni etendas talurahva igapäevaelu korraldamisel keskset osa mõis- halduspiirkond, hõimates nii mõisa kui ka külamaa. </li></ul><ul><li>XIX.sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus- vallakogukond. </li></ul><ul><li>Vallakohtunikud koosnesid kolmest liikmest: kellest ühe nimetas mõisnik,teise valisid peremhed ja kolmanda sulased. </li></ul><ul><li>Vallakohtunikud lahendasid talupoegade omavahelise riiu-ja varanõudeasju, nõudsid mõisakoormisi ning karistasid väiksemate ülesastumiste eest. </li></ul><ul><li>Talupoegadel oli ühisvastutus magasivilja varumisel. </li></ul><ul><li>Kohukonna ülesandeks oli vaestehoolekanne. </li></ul><ul><li>Kogukonna juhtideks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja abimeestega ning Liivimaal kaks vöörmündrit. </li></ul><ul><li>Mõisnik oli kõigi otsuste kinnitajaks.Mõisnik säilitas ka kogukonna üle politseivõimu. </li></ul>
  22. 22. <ul><li>Talurahva koosseis </li></ul><ul><li>Talurahvaseisus jagunes XIX. sajandil mõisa- ja külarahvaks. </li></ul><ul><li>Külarahva seas oli keskne koht pererahval,kelle õlul oli mõisakoormisi täitva talu majandamine. </li></ul><ul><li>Peremees ning perenaine tegid tööd talupõldudel </li></ul><ul><li>Lapsed töötasid koos sulasrahvaga mõisapõldudel,tehes teotööd </li></ul><ul><li>Suuremate talude äärealadel elasid veel väikest maalappi ja eluaset omavad vabadikud e.popsid või saunikud. </li></ul><ul><li>Mõisarahva hulka kuulusid majateenijad,mõisaasundijad, käsitöölised jpt. </li></ul><ul><li>Esiletõusvam oli talupoegade kiht. </li></ul><ul><li>XIX.sajandi keskpaiku moodustas pererahvas umbes 40%, sulasrahvas 30%,vabadikud 20% ning mõisarahvas kuni 10% talurahva üldarvust. </li></ul>
  23. 23. <ul><li>Usuvahetusliikumine </li></ul><ul><li>Usk keisrisse vallandas 1845.a suvel Lõuna-Eestis massilise astumise vene õigeusku. </li></ul><ul><li>Talupojad olid veendunud,et “keisri usku” vastu võttes antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid. </li></ul><ul><li>Usuvahetajatele kehtestai pooleaastane “järelmõtlemiseaeg”, mis rahva hoogu mõnetigi kahandas. </li></ul><ul><li>Kinnitati,et usuvahetusega ei saada mingisuguseid majanduslikke soodustusi, siiski ei tahtnud talupojad nii kergesti oma õnneunelmaist loobuda. </li></ul><ul><li>Kolme aasta jooksul astus vene õigeusku üle 60 000 eestlase . </li></ul><ul><li>Maale kerkisid ka esimesed vene õigeusu kirikud. </li></ul><ul><li>Enamik usuvahetanutest kuulus vaesema rahvakihi hulka. </li></ul><ul><li>Kui saadi aru,et usuvahetusega maad ei saada, taheti usku tagasi pöörata luteri peale, kuid enam seda muuta ei saanud, valitsus oli vastu. </li></ul>
  24. 24. <ul><li>Uued talurahvaseadused </li></ul><ul><li>1849.Aastal avaldatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa-ja talumajanduse. </li></ul><ul><li>Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said seejärel täielikult asuda majapidamise korraldamisele. </li></ul><ul><li>Peremees pidi aga nüüd ise otsustama, mismoodi talu tulutoovamalt majandada. </li></ul><ul><li>Otstarbekamat maakasutamist võimaldas ka renditalude kruntiajamine mõisnike poolt. </li></ul><ul><li>Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised – mõisamoonakad. </li></ul><ul><li>Uue sisseseade said mõisa viinaköögid ning meiereid. </li></ul><ul><li>1856.aastal võeti Eestimaal vastu Liivimaaga sarnased talurahvaseadused ning Saaremaal 1865.aastal. </li></ul><ul><li>1866.aastal vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. </li></ul>
  25. 25. <ul><li>Laevaehitus ja meresõit. </li></ul><ul><li>XIX.sajandi teine pool oli Eesti purjelaevanduse tõusuaeg. Peamiseks laevaehituskeskuseks kujunes Häädemeeste rannik Pärnumaal. </li></ul><ul><li>Laevu ehitati ka Eesti põhjarannikul, eriti Lahemaal. </li></ul><ul><li>Purjekaid kasutati peamiselt rannasõitudeks. </li></ul><ul><li>Nendega veeti Riiga kive ja küttepuid, Peterburi kipsi. Sõideti ka Soome ja Rootsi vahet. </li></ul><ul><li>Taoliste laevade kippereid nimetati metskapteniteks. </li></ul><ul><li>Suurt sissetulekut tõi salakaubandus. </li></ul><ul><li>Kaugemad sõidud vajasid koolitatud meremehi. </li></ul><ul><li>Mitmel pool Eestis asutati merekoole, millest tuntuim Läti piirile Heinastesse. </li></ul><ul><li>Merekooli paberitega tehtu juba ookeanireise. </li></ul><ul><li>1868.aastal jõudis esimese eestlase laevana purjekas “Matador” </li></ul><ul><li>Meresõit oli küll ohtlik ning raske töö, kuid andis jõukust ja avardas silmaringi. </li></ul>
  26. 26. <ul><li>Mahtra sõda </li></ul><ul><li>Nii majanduslikus kui sotsiaalses arengus jäid Põhja-Eesti ja Saaremaa XIX.sajandil Lõuna-Eestist maha 15-20 aasta võrra . </li></ul><ul><li>Seaduseteksti uurinud talupojad leidsid, et abitegu mõisale pole enam kohustuslik. </li></ul><ul><li>1858.aasta kevadel keeldusid paarikümne Harju-,Järva- ja Virumaa mõisa talupojad teotööle minemast. </li></ul><ul><li>Kohale toodi sõjaväeosad,kes vastuhakanuid peksid. </li></ul><ul><li>2.juuni hommikul piiras ligi tuhat ümbruskonna talupoega Juuru kihelkonda Mahtra mõisasse saadetud sõjaväeosa ümber,nõudes soldaite lahkumist. </li></ul><ul><li>Sõnavahetus kerkis kiiresti veriseks kokkupõrkeks. </li></ul><ul><li>Mahtra sõja lahinguväljale jäi haavatuid ja surnuid mõlemalt poolt. </li></ul><ul><li>Ülestõusnud talupojad anti sõjakohtu alla ning 40-le talupojale mõisteti ihunuhtlus, neist kahele 1000 hoopi kadalippu , mida peeti üldjuhul surmavaks. </li></ul>
  27. 27. <ul><li>Väljarändamine </li></ul><ul><li>1863.aastal kehtestati uus passiseadus, mis andis liikumisvabaduse kohu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. </li></ul><ul><li>Lahkunute hulk ulatus kümnetesse tuhandetesse. </li></ul><ul><li>Eesti asundusi rajati Volgamaale,Krimmi ja Kaukaasiasse, kaugemad koguni Vaikse ookeani rannikule. </li></ul><ul><li>Enim väljarändajaid jäi siiski Eesti vahetusse naabrusse. </li></ul><ul><li>Nii elas 1897 .a rahvaloenduse andmetel Pererburi kubermangus 64 000 eestlast. </li></ul><ul><li>Paljud kes läksid , tulid hiljem tagasi. Sest see mida nad lootsid näha ei olnud selline elu. </li></ul><ul><li>See tõmbas väljarännu tagasi. </li></ul>
  28. 28. <ul><li>Tartu Ülikooli taasavamine </li></ul><ul><li>Koos uute ülikoolide asutamisega Venemaal taastati 1802.aastal ülikool ka Tartus. </li></ul><ul><li>Taasavatud Tartu Ülikoolis oli nagu Rootsi ajalgi neli teaduskonda:usu-,õigus-,arsti- ja filosoofiateaduskond. </li></ul><ul><li>Enamik õpilasi pärines Balti kubermangudest. </li></ul><ul><li>Tartus õppis ka välismaalasi ja Venemaalt tulnud noormehi. </li></ul><ul><li>Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. </li></ul><ul><li>Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot. </li></ul><ul><li>Tartu Ülikool muutus väga kiiresti Euroopas tuntud õppe- ja teaduskeskuseks. </li></ul><ul><li>Siin tegutsesid teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer jpt. </li></ul><ul><li>Aastatel 1828-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut, mille lõpetas üle 20 teadlase. </li></ul>
  29. 29. <ul><li>Haridusolud </li></ul><ul><li>Venemaal teostatud koolireform sätestas kogu impeeriumi territooriumil neljaastmelise ühtluskooli põhimõtted : kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. </li></ul><ul><li>Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid , kus õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. </li></ul><ul><li>Kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid. </li></ul><ul><li>Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist ning arvutamist. </li></ul><ul><li>Eesti talurahva haridustee algas vallakoolis , millele järgnes kihelkonnakool . </li></ul><ul><li>Usuvahetusliikumise tulemusel lisandusid õigeusu maarahvakoolid. </li></ul><ul><li>Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati 1828.aastal Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar - esimene selletaoline õppeasutus Vene riigis. </li></ul><ul><li>Kohustuslik koolisundus kehtestati kõige varem, 1854.aastal. </li></ul>
  30. 30. <ul><li>Eestikeelne kirjasõna </li></ul><ul><li>Ilmaliku kirjasõna levitajaks olid kalendrid juba varem, XIX sajandi keskel ilmus neid eesti keeles juba kümmekond. </li></ul><ul><li>Esimese eestikeelse ajalehena ilmus 1806.aastal “Tarto maa rahwa Näddalileht”. </li></ul><ul><li>Lühemat aega anti Otto Wilhelm Masingu poolt välja “Maarahwa Näddalalehte” (1821-1823, 1825) ning Friedrich Reinhold Kreutzwaldi toimetamisel ajakirja “Ma-ilm ja mõnda, mis seal ikka leida on” </li></ul><ul><li>Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen , kelle toimetamisel hakkas 1857. aastal ilmuma Pärnus “Perno Postimees”. </li></ul><ul><li>Eduard Ahrensil olid suured teened kirjakeele ühtlustamisel, kes koostas uue eesti keele grammatika 1843.aastal. </li></ul>
  31. 31. <ul><li>Kiriklikud olud ja usuliikumised </li></ul><ul><li>Ühiskonna vaimuelu oluliseks kujundajaks jäi XIX. sajandi esimesel poolel endiselt luteri usu kirik, säilitades oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia. </li></ul><ul><li>1832.aastal võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus, millega luterlik kirik kaotas oma senise priviligeeritud seisundi Eesti- ja Liivimaal. </li></ul><ul><li>Luteriusk ei olnud enam riigiusk. </li></ul><ul><li>Ametlikuks riigiusuks jäi kogu riigis kreeka-katoliku õigeusk . </li></ul><ul><li>Ametliku riigiusu levitamisega loodeti tasalülitada kohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid. </li></ul><ul><li>XIX.sajandi esimesel poolel elas uue tõusulaine üle ka eelmisel sajandil alanud vennastekoguduse liikumine, mis talurahva poolt sai heaks kiidetud. </li></ul><ul><li>Sajandi teisel poolel hakkas liikumine vaibuma </li></ul><ul><li>Järvamaal ja Harjumaal hakkas 1850ndatel aastatel levima nn Maltsveti- liikumine , mille rajajaks sai Juhan Leinberg. </li></ul>

×