1. Organismide keemiline
koostis.
4. Valgud.
Helina Reino
GAG
2008

2. Orgaanilistest ühenditest on
organismis:
Süsivesikud
Lipiidid
Valgud
Nukleiinhapped
Bioaktiivsed ühendid

3. VALGUD
Valgud, ehk proteiinid on polümeerid,
mille koostisosadeks on aminohapped.
Valkude koostises on
20 aminohapet.
Valkude
süntees toimub
ribosoomides.

4. Aminohappe üldvalem:
Aminorühm
Karboksüülrühm

5. Polüpeptiid tekib erinevatest
amonihapetest peptiidsideme abil.
_ _ _ _

6. Valkude klassifikatsioon:
Lihtvalgud – koosnevad ainult aminohapete
jääkidest.
Nt munavalge

7. Valkude klassifikatsioon:
 Liitvalgud – koosnevad valgulisest osast ja
mittevalgulisest osast.
• valk + gklükoos = glükoproteiin
(retseptorvalk)
• valk + nukleiinhape = nukleoproteiin
(kromosoomides ja ribosoomides)
• valk + pigment = kromoproteiin (klorofüll)
• valk + fosfor = fosfoproteiin
(piimavalk kaseiin)
• valk + lipiid = lipoproteiin
( biomembraanides ja verest lipiidide transportija)

8. Valkude struktuurid:
• Esimest järku struktuuri
hoiavad peptiidsidemed.
• Teist järku struktuur on
keerdumine (nõrgad sidemed).
• Kolmandat järku struktuur
on gloobul (nõrgad sidemed).
• Neljandat järku struktuur tekib
mitme polüpeptiidi ühinemisel.

9. Kõikidel valkudel on
primaarstruktuur.
Primaarstruktuuri aminohapete
järjestuse järgi on määratud selle valgu
omadused.
Aminohapete vahel on peptiidsidemed.

10. Sekundaarstruktuur esineb
kahel kujul:
Polüpeptiidahela kokkukeerdumisel
alfa-heeliksiks.
Polüpeptiidahela kokkuvoltumisel
beeta-struktuuriks.
Stabiliseerivateks sidemeteks
on molekulisisesed H-sidemed.
Leidub juustes, küüntes, sulgedes,
ämblikuvõrgus, siidiniidis jne.

11. Tertsiaarstruktuur tekib polüpeptiid-ahela
ruumilisel kokkupakkimisel kas:
Kerakujuliseks gloobuliks
Nt ensüümid, antikehad, vere-plasma
valgud.
Niitjaks fibrillliks
Nt verehüübimisvalgud, lihas-koe
valgud.
Ühendatud vesiniksidemetega.

12. Kvaternaarstruktuur – mitmest
polüpeptiidahelast tekkiv valgu
molekul.
Nt hemoglobiin
Ühendatud vesiniksidemetega

13. Valgustruktuuride muutumine:
denaturatsioon – valkude kõrgemat järku
struktuuride lagunemine (kuumutamisel,
tehnilisel töötlemisel).
Nt munavalge vahustamine.
renaturatsioon – kõrgemat järku
struktuuride taastumine.
Nt Munavalge vahu vedelaks muutumine.
hüdrolüüs – peptiidsidemete lõhkumine ehk
primaarstruktuuri lagunemine (hapetes
keetmisel).
Nt. Inimese maos pepsiini abil, HCl
keskkonnas.

14. Valkude ülesanded:
1. Ensümaatiline ülesanne
Nt valk amülaas lagundab suus tärklist.
2. Kaitseülesanne
Nt valgud on antikehade koostises.
3. Struktuurne ülesanne
Nt rakumembraani ehitus, karvad,
küüned, kabjad, sõrad, juuksed jne.

15. 4. Transport
Nt hemoglobiin transpordib hapnikku,
membraanides valgulised transportijad.
5. Regulatoorne
Nt hormoonid reguleerivad
süsivesikute ainevahetust
6. Retseptoorne
Nt.silma võrkkesta kepikesed ja
kolvikesed.
7. Liikumine
Nt lihaskoe aktiin, mitoosi kääviniidid.

16. 8. Toksilisus
Nt bakterite toksiin botuliin, madude
mürgid (kesknärvisüsteemile toimivad (nt
kobra mürk) ja vererakkudele toimiv (nt
rästiku mürk).
9. Varu
Nt taimede seemnetes ja viljades
(nt ubades on u 30% valku).
Üldjuhul organismid (eriti loomad) valke
tagavaraks ei kogu.