2. Liik
… on sarnaste tunnustega isendite
rühm, kel on oma levila ja geenifond.
liigi isendid ristuvad omavahel vabalt ja
annavad viljakaid järglasi.
Valge karikakar
Paiseleht
Harilik võilill
bio.edu.ee www.hot.ee/her/karikakar2.jpg
3. Liik
ei ristu teise liigi isenditega:
erinev paljunemise aeg
ristumisbarjäär
erinev käitumine ehk bioloogiline
paaritumisel isolatsioon
hübriidid elujõuetud või
viljatud
levilaid eraldavad mäed, geograafiline
veekogud, kaugused jne isolatsioon
6. Ajaline isolatsioon
erinev paljunemisperiood.
näiteks Saaremaal kasvavad must ja
punane leeder ei ristu, sest punane
leeder õitseb varem.
Punane leeder
Must leeder
8. Hübriidid
Liikidevahelised järeltulijad on hübriidid.
Tavaliselt hübriidid hukkuvad või jäävad
viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest
sobimatusest.
Looduses sünnib hübriide harva.
9. Elujõulised hübriidid
Perekonna Canis liigid saavad omavahel vabalt ristuda,
välja arvatud punašaakal ja vöötšaakal, kes saavad
ristuda omavahel, aga perekonna teiste liikidega ei saa.
Koer / Hunt Dingo Koiott šaakal Dhole Rebane
Koer /
Koiottkoer / Dox
Hallhunt Huntkoer Dingo hübriidid šaakali hübriidid eadmata
T
(Canis lupus, et al.)
Koiottkoer (Kinnitamata)
Dingo Ei ole
Dingo hübriidid Koiottdingo Võimalik Teadmata
(Canis lupus dingo)
võimalik
Koiott Koiottkoer / Ei ole
Koiottdingo Võimalik Teadmata
(Canis latrans)
Koerkoiott võimalik
šaakal šaakali
Võimalik Võimalik Teadmata Teadamata
(Canis aureus, etc.)
hübriidid
Dhole
(Cuon alpinus)
Teadmata Teadmata Teadmata Teadmata Teadmata
Rebane Dox Ei ole Ei ole
Teadmata Teadmata
(Vulpes vulpes, et al.) (Kinnitamata)
võimalik võimalik
16. Liigitekke kulg
mutatsioonid geograafiline isolatsioon
muutub rühma geneetiline struktuur
kujuneb uus geenifond
osa isendeid hukkub
osa ühineb põhiliigiga
osa kohastub uute tingimustega ja paljuneb
17.
18. Uue liigi püsima jäämine sõltub :
kohastumisest uute tingimustega,
arvukuse tõusust,
levila laienemisest,
ristumisbarjääri tekkest,
ruumilisest eraldatusest.
19. Liikide arvud tuhandetes
Takson Liike Hinnang (tõenäoseim) Eestis
Viirused 4 50-1000(400) 2
Bakterid 4 50-3000(1000) 1
Seened 72 200-2700(1500) 4,5
Protistid 80 210-1200(600) 2,5
Taimed 270 300-500(320) 2
Ümarussid 25 100-1000(400) 0,45
Putukad 950 2000-100000(8000) 12
Limused 70 100-200(200) 1,55
selgroogsed 45 50-55(50) 0,36
20. Selgroogsed liigid
Liike Liike
Maal Eesti
s Taimeliigid
Kalad 19 61
000 Liike Liike
Kahe- 4200 11 Maal Eesti
paiksed s
Roomaja 6300 5 Sammal- 18 000 540
d taimed
Linnud 9000 222 Sõnajalg- 12 000 52
taimed
Imetajad 4000 64
Paljassee 700 4
m-
netaimed