Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Mihkel Nõmmela. Mis toimub Eesti maksekeskkonnas – millised on eesseisvad muutused ja kuidas hakkab raha pankade vahel liikuma?

1,182 views

Published on

Mihkel Nõmmela, makse- ja arveldussüsteemide osakond
Eesti Panga avatud loeng 23.01.2014

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Mihkel Nõmmela. Mis toimub Eesti maksekeskkonnas – millised on eesseisvad muutused ja kuidas hakkab raha pankade vahel liikuma?

  1. 1. Mis toimub Eesti maksekeskkonnas – millised on eesseisvad muutused ja kuidas hakkab raha pankade vahel liikuma? Mihkel Nõmmela Makse- ja arveldussüsteemide osakond Eesti Pank Eesti Panga avatud loeng 23.01.2014 1
  2. 2. Millised on eesseisvad muutused?
  3. 3. €URO – meie raha S€PA – ühtne euromaksete piirkond 1 valuuta 1 pangakonto 1 maksekaart
  4. 4. Eestis rakendub SEPA 1. veebruaril 2014 • Alates 1.2.2014 tuleb Eestis kasutada arvetel ning maksetel ainult IBAN kontonumbreid ja maksete panka saatmiseks ISO sõnumiformaate. • Kõik pangad lähevad hiljemalt 1.2.2014 üle SEPA formaatidele. • Riigisiseselt lõppeb otsekorraldus 31.01.2014, senised lepingud muudetakse e-arve püsimakseteks. • Pankadevahelisi euromakseid arveldatakse üleeuroopalises jaemaksesüsteemis 4
  5. 5. Makseteenused ja IBANi kasutamine Praegu Tulevikus Riigisiseselt: Riigisiseselt: • maksekorraldus • SEPA maksekorraldus • e-arve + ühekordne maksekorraldus • e-arve + SEPA ühekordne maksekorraldus • pangasisene ja pankadevaheline otsekorraldus • e-arve + SEPA püsimaksekorraldus IBAN ehk rahvusvaheline kontonumber Piiriüleselt: • SEPA maksekorraldus IBAN ehk rahvusvaheline kontonumber Piiriüleselt: • SEPA maksekorraldus • SEPA otsekorraldus
  6. 6. IBAN ehk rahvusvaheline kontonumber • Eestis on IBAN kasutusel paralleelselt riigisisese kontonumbriga (BBAN) alates 2004. aastast. • IBAN on kliendi kontonumber, mis on teisendatud rahvusvaheliselt aktsepteeritud kujule. • Eesti riigisisestele kontonumbritele lisatakse täiendavalt riiki ja makseteenusepakkujat (panka) tuvastavad koodid ja kontrolljärk.
  7. 7. Eesti kasutab aastast üleminekuperioodi • Eestis on pankadele antud õigus aastase üleminekuperioodi jooksul (kuni 1. veebruarini 2015) oma klientidele pakkuda vanas formaadis maksetele teisendust. See tähendab, et: – eraklientide puhul teisendatakse makse algatamisel riigisisene kontonumber automaatselt IBANiks. – äriklientide puhul, kes saadavad panka korraga suurema koguse makseid (failiga), saavad pangad jätkata vanas formaadis maksefailide vastuvõtmist. See eeldab kokkulepet pangaga. Ettevõte peab kontonumbrid ise muutma IBAN-kujule. 7
  8. 8. Euroopa Komisjoni ettepanek ei too Eestis kaasa muudatusi senises SEPA-le ülemineku tegevusplaanis • Ettepanekuga soovitakse anda kõigile euroala pankadele võimalus vajadusel kasutada 6 kuu jooksul maksete vastuvõtmisel ja tegemisel vanu failiformaate. Tegemist ei ole kohustusega! • Põhjuseks on komisjoni hinnang, et üleminekuga ei jõuta tähtaegselt valmis. SEPA kreeditkorraldused: Üldine indikaator ca 74% (31.12) SEPA otsekorraldused: Üldine indikaator ca 41% (31.12) * Riikide graafikutel on kasutatud 2013. aasta kolmanda kvartali andmeid 8
  9. 9. Eesti ettevõtted ja asutused saavad tänu üleminekuperioodile SEPA muudatustega kindlasti hakkama Küsitledes ettevõtteid ja asutusi Eesti Maksekeskkonna Foorumi raames ning jälgides pankadevaheliste maksete statistikat saab välja tuua, et: • IBANi aktiivsem kasutus näitab nii reaalsete muudatuste tegemist kui ka teadlikkuse kasvu; • paljud ettevõtted on vajalikud muudatused rakendanud või teevad seda lähiajal • SEPA tingimustega kooskõlas olevate ettevõtete madal osakaal näitab, et üleminekuperioodil on vajadus teisendusteenuste järele oodatust suurem. • Pankade poolt on lubatud SEPA otsekorraldus tuua tulevikus turule eraldi teenusena. Võtmeks on klientide nõudlus. Põhjalikum ülevaade kodulehel www.eestipank.ee/sepa 9
  10. 10. Uuring kinnitab, et eestimaalastel on huvi piiriülese SEPA otsekorralduse vastu Potentsiaalsed kliendid on: - välismaal töötavad ja õppivad inimesed. - isikud, kes tarbivad tooteid ja teenuseid välismaistelt pakkujatelt. Reaalse nõudluse tekkimiseks on vaja kasutuskohtasid. Puudub vajadus avada maksete tegemiseks täiendavaid kontosid 10
  11. 11. Eesti otsekorraldus täna – maksjalepingu sõlmimine Maksja Müüja 1. Klient ostab ettevõttelt kauba/teenuse 2. Maksja sõlmib oma pangas otsekorralduse maksjalepingu Müüja kasuks 4. Informatsioon uute maksjalepingute kohta Müüja pank Maksja pank 3. Informatsioon uute maksjalepingute kohta
  12. 12. Eesti otsekorraldus täna – maksenõude edastamine ja makse edastamine Maksja Müüja 3. Maksja konto debiteerimine 5. Ülekanne saaja kontole Müüja pank Maksja pank 4. Ülekanne saaja pangale 2. Maksenõuete edastamine 1. Maksenõuete edastamine
  13. 13. E-arve püsimakseteenuse toimimine
  14. 14. Kokkuvõttes • Eestis rakendub SEPA 1. veebruaril ja kehtib aastane üleminekuperiood. • Makse algataja vastutab selle eest, et maksejuhis oleks panka esitatud korrektsel kujul ja õigeks ajaks. Maksete tegemiseks failivahetust kasutavad ettevõtted, kes ei ole mingil põhjusel saanud vajalikke muudatusi teha ega plaani ka teisendusteenust kasutada, peavad arvestama, et alates veebruarist peab raamatupidaja internetipangas kõik maksed ükshaaval sisestama. • Eraisikutel tasub tähelepanu pöörata, kas senised otsekorraldused on muutunud e-arve püsimakseteks. • Arvestada tuleks, et iga muudatusega kohanemine võtab natuke aega ning põhjustada lühiajaliselt ebamugavust. Üleminekuga kaasneva ebamugavuse vähendamiseks on Eestis pankadel võimalik oma klientidele pakkuda aasta jooksul vajalikke teisendusteenuseid. 14
  15. 15. Kuidas hakkab raha pankade vahel liikuma peale 1. veebruari 2014?
  16. 16. Maksekeskkond 2013 TARGET2-Eesti Jaemaksete süsteem ESTA
  17. 17. Kuidas toimuvad riigisisesed ja piiriülesed euromaksed praegu Riigisisene euromakse kuni 31.01.2014 EE maksja EE Piiriülene euromakse kuni 31.01.2014 Variant B – kaudse liikmena STEP2-s Variant A – otseliikmena STEP2-s Ajakulu ca 1,5 tundi, Sama päeva makse hiljemalt 17.00-17.30. ESTA STEP2 EE saaja EE Seaduse järgi peab raha saajani jõudma hiljemalt järgmiseks arvelduspäevaks (T+1) EE/EU otseliige EU
  18. 18. Inimeste rahulolematuse vältimiseks on oluline, et raha jõuaks saajani vähemalt samal arvelduspäeval • Üldiselt tajuvad inimesed pankadevaheliste maksete kiirust erinevalt: – viiendik arvab, et raha liigub 12 tunniga ja kolmandik, et vähemalt samal tööpäeval. • Soov oleks, et raha liiguks ühest pangast teise umbes 1-2 tunni jooksul. Inimesed üldiselt ei oota, et pankadevahelised maksed peaksid olema kiiremad. 18
  19. 19. ESTA sulgemine mõjutab neljandikku maksetest • ESTA suletakse 31.01.2014 ja makseid hakatakse tegema üleeuroopalises jaemaksesüsteemis. • Pankadevahelised maksed muutuvad aeglasemaks ja sama päeva laekumise tagamiseks tuleb maksejuhis saata panka varem. 19
  20. 20. Miks Eesti Pank sulgeb ESTA? • Eesti Pank oli valmis Eesti pankadevahelise arveldusteenuse arendama SEPA tingimustele vastavaks. 2013. aasta alguses kuulutati välja riigihanke võitja STET. • Eesti Pank oli valmis koos STETiga välja arendama Eesti turule sobiva ja ESTAga võrreldes rohkem teenuseid pakkuva SEPA jaemaksesüsteemi. Pankadele tehti vastav pakkumine. • Senisest 33% madalam teenustasu (2 senti) ei olnud siiski piisavalt konkurentsivõimeline teiste Euroopas tegutsevate jaemaksesüsteemidega. • Täiendavalt olid mitmed pangad seotud STEP2ga juba läbi oma pangagruppide. • Tulenevalt pankade valikutest otsustas Eesti Pank ESTA sulgeda ja lõpetada jaemakseteenuse pakkumine sarnaselt paljude teiste keskpankadega • Eesti pankadevahelised maksed arvelduvad edaspidi üleeuroopalises jaemaksesüsteemis (peamiselt süsteemis STEP2). 20
  21. 21. Peale STEP2 on Euroopas SEPA tingimustele vastavaid jaemaksesüsteme veel mitmeid SEPA tingimustele vastavad jaemaksesüsteemid, kes võimaldavad 100% üleeuroopalist kaetust läbi EBA Clearing STEP2 süsteemi. CSM – clearing and settlement mechanism PE-ACH – Pan-European Automated Clearing House 21
  22. 22. Mis juhtub Eestis pankadevaheliste euromaksega peale 1. veebruari 2014? Eestis on kõik pangad otseselt või kaudselt seotud EBA Clearing STEP2 süsteemiga. Aja jooksul võib see muutuda.
  23. 23. Kuidas hakkavad Eesti kommertspangad pankadevahelisi makseid tegema? Eesti SEPA–le ülemineku tegevusplaan 5.0. (Pangaliit) 23
  24. 24. Võrreldes ESTAga on STEP2s arveldustsükleid poole vähem • ESTAs algasid arveldustsüklid kell 9.00 ja viimane tsükkel oli 18.00 (kokku 10 tk). Kõigile liikmetele kehtisid ühesugused tingimused. • STEP2-s on 5 arveldustsüklit ning tingimused sõltuvad sellest, kas pank on süsteemi otseliige või kaudne liige. 24
  25. 25. Praegu on Eestis kaks alternatiivi, mis võimaldavad teha pankadevahelisi makseid kiiremalt 1. Osad pangad pakuvad kiirmakset ehk makse tehakse läbi üleeuroopalise kiirmaksete süsteemi TARGET2-Eesti -> raha jõuab saajani umbes 5 minutiga. 2. Mobiilimaksete puhul jõuab raha saajani hetkega ning seda 24/7. Sellist lahendust pakuvad praegu siiski ainult kaks suuremat panka ning tehingute limiidiks on 200 eurot päevas. NB! Muude alternetiivide tekkeks on vaja nõudlust kiiremate maksete järele. 25
  26. 26. Kokkuvõttes • Peale 1. veebruari hakkavad Eesti pangad tegema omavahelisi makseid läbi üleeuroopalise jaemaksesüsteemi: – sellest tulenevalt muutub aeglasemaks maksete kiirus • sõltuvalt pangast 3–5 tundi – ja lüheneb sama päeva makse hilisem vastuvõtmise kellaaeg • sõltuvalt pangast kell 15.00–16.30 • Eraisikutel ja ettevõtetel on soovituslik küsida oma pangast, milliste kellaaegadega tuleb arvestada. 26
  27. 27. Tänan tähelepanu eest! www.eestipank.ee/sepa; www.pangaliit.ee/et/maksefoorum; www.sepa.eu 27

×