2. cba
See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile
viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi
alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ või kirjutage
aadressil Creative Commons, 444 Castro Street, Suite 900,
Mountain View, California, 94041, USA.
5. Autoriõiguse ajaloost
• Trükipressi litsentsid (15. ja 16 saj.)
• Statute of Anne (1710, Suurbritannia)
• Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse
konventsioon (1886, viimane versioon 1971)
• Autoriõiguse seadus (1992)
7. Kaitstavad teosed
• Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid
• Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust, mis
on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on
selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas
vahetult või mingi tehnilise vahendi abil
• AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus,
teaduslikud teosed, arvutiprogrammid, suulised teosed
(kõned ja loengud), muusikateosed, audiovisuaalsed
teosed, fotograafiateosed, kartograafiateosed,
standardid jne.
(Autoriõiguse seadus, 2011)
8. AÕS ei kohaldata
• Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne.
• Rahvaloominguteostele
• Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele
• Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele
• Riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale
• Päevauudistele
• Faktidele ja andmetele
• Ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi
elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad
ideed ja põhimõtted
(Autoriõiguse seadus, 2011)
9. Autoriõiguse teke ja kestvus
• Autoriõigus tekkib koheselt koos teose loomisega
ja kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud
teostele
• Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat
pärast tema surma
11. Isiklikud õigused
• Õigus teose autorsusele
• Õigus autorinimele
• Õigus teose puutumatusele
• Õigus teose lisadele
• Õigus autori au ja väärikuse kaitsele
• Õigus teose avalikustamisele
• Õigus teose täiendamisele
• Õigus teos tagasi võtta
• Õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist
(Autoriõiguse seadus, 2011)
12. Varalised õigused
• Õigus teose reprodutseerimisele
• Õigus teose levitamisele
• Õigus teost avalikult esitada
• Õigus teost tõlkida
• Õigus teha teosest kohandusi
• Õigus teost üldsusele edastada
• Õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks
• Õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke
• Õigus teoseid üldsusele näidata
(Autoriõiguse seadus, 2011)
14. Teose vaba kasutamine teaduslikel
ja hariduslikel eesmärkidel
• Õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja
refereerimine motiveeritud mahus on lubatud, kui
järgitakse refereeritava või tsiteeritava teose kui
terviku mõtte õige edasiandmise kohustust.
• Õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine
illustreeriva materjalina on lubatud õppe- ja
teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja
tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi
eesmärke.
(Autoriõiguse seadus, 2011)
15. Teose vaba kasutamine teaduslikel
ja hariduslikel eesmärkidel
• Õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine
on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel
motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes,
mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.
(Autoriõiguse seadus, 2011)
16. Probleemid
• Mis on motiveeritud maht?
• Kust lõppevad hariduslikud ja teaduslikud
eesmärgid (illustratsioonide kasutamisel)?
• Õppematerjali tõlkimiseks või kohandamiseks on
vaja varaliste õiguste omaniku nõusolekut
18. Mis on litsents?
• Litsents on luba (näiteks luba kasutada kellegi
autoriõiguse alusel kaitstavat teost)
• Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja)
teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada
intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi
kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud
territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma
selle eest tasu (litsentsitasu)
(Karja, 2010)
20. Tarkvara tüübid litsentsi järgi
• Kommertstarkvara
• Piiratud võimalustega tasuta kasutatav tarkvara
(Shareware, Cardware, Donationware, Freemium, ...)
• Vabavara (Freeware)
• Vaba tarkvara
21. Vaba tarkvara mõisted
• Vaba tarkvara (free software) — Richard Stallmann
ja The Free Software Foundation, 1985
• Avatud lähtekoodiga tarkvara (open source software)
— Open Source Initiative, 1998
• FOSS/FLOSS — Free (Libre) Open Source
Software
22. Vaba tarkvara põhivabadused
(GNU GPL)
• Vabadus programmi mistahes eesmärgil kasutada (vabadus 0).
• Vabadus uurida, kuidas programm töötab, ja seda oma
vajadustele vastavaks kohandada (vabadus 1). Juurdepääs
lähtekoodile on selle vabaduse teostamise eeltingimuseks.
• Vabadus programmi koopiaid levitada, et oma naabrit aidata
(vabadus 2).
• Vabadus programmi parendada ning oma täiendusi
avalikkusele kättesaadavaks teha, et kogu ühiskond sellest
kasu saaks (vabadus 3). Juurdepääs lähtekoodile on selle
vabaduse teostamise eeltingimuseks.
(Mõtsküla, 2009)
23. Levinumad vaba tarkvara
litsentsid
• GNU General Public License
• Apache License
• MIT License
• BSD litsentsid
• GNU Lesser General Public License
29. Creative Commons piirangud
Attribution — kohustus viidata teosele
b autori poolt määratud viisil
Share Alike — muudatusi ja tuletatud
a teoseid tuleb edasi levitada sama, lähedase
või ühilduva litsentsi alusel
Noncommercial — teost ei tohi kasutada
n ärilistel eesmärkidel
NoDerivs — teost ei tohi muuta ega
d kasutada tuletatud teoste loomisel
30. Creative Commons õigused
Share — õigus teost kopeerida, levitada ja
s edasi anda
r Remix — õigus teost kohandada
36. Teised avatud sisulitsentsid
• GNU Free Documentation License (GNU FDL) —
GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents
• Public Domain — autoriõiguse alla mitte kuuluvad
materjalid
38. Teose tähistamine
litsentsiga
• Kui teosel puudub info litsentsi kohta, siis on kõik
autoriõigused reserveeritud
• Avatud sisulitsentsiga teosele lisatakse litsentsi
nimetus, URL ja ikoon
64. Autoriõiguse seadus
“Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid
kasutatud teose autori nime, kui see on teosel
näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika
kohustusliku äranäitamisega on lubatud: ...”
(§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja
õigusemõistmise eesmärkidel)
(Autoriõiguse seadus, 2011)
66. Probleemid
• Inimeste teadlikkus avatud sisulitsentsidest
• Avatud sisulitsentside ühilduvusprobleemid
• Non-Commercial piirangu liigne kasutamine
• Äriline kasutus ei ole selgelt defineeritud
70. Ülesanne
• Avalda mingi omaloodud teos mõnes avatud sisu
keskkonnas
• Tutvu esitluses viidatud keskkondade ja
lugemismaterjalidega
• Kirjuta selle põhjal sissekanne oma ajaveebi
71. Essee teemad
• Mina kui autor
• Vaba tarkvara või kommertstarkvara?
• Mida tähendab vaba tarkvara haridusele?
• Mida tähendab avatud sisu haridusele?
72. Viited
• Autoriõiguse seadus (2011). Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/
106012011034
• Creative Commons (2011). Frequently Asked Questions. http://
wiki.creativecommons.org/FAQ
• Karja, H. (2010). Milleks meile Creative Commons - litsentside eestindamise protsess
ja sisu. Loetud aadressil http://www.creativecommons.ee/wp-content/uploads/
2010/11/Hele_Karja.pdf
• Mõtsküla, P. P. (2009). Vaba tarkvara litsentside süstemaatiline analüüs.
(Magistritöö). Loetud aadressil http://www.e-ope.ee/images/50001107/
wmag.pdf