õppematerjal gümnaasiumile

1. PALJUNEMINE Koostas: Kristel Mäekask

2. Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks.

5. Eoseline paljunemine - vetikad

6. Eoseline paljunemine - sammaltaimed

7. Eoseline paljunemine - sõnajalgtaimed

8. Eoseline paljunemine - seened

11. Hüdra pungumine

12. Vegetatiivne paljunemine - risoomidega Piparmünt, orashein, maikelluke

13. Vegetatiivne paljunemine - mugulatega Kartul

14. Vegetatiivne paljunemine - sibulatega Sibul, küüslauk, tulp, lumikelluke

15. Vegetatiivne paljunemine - võsunditega Maasikas, hanijalg

16. Vegetatiivne paljunemine - võrsikutega Karusmari, mustsõstar

17. Vegetatiivne paljunemine - juurevõsudega Sanglepp, vaarikas

18. Vegetatiivne paljunemine - pistikutega Paju, mustsõstar

19. Vegetatiivne paljunemine – lehtedega Aas-jürilill, havisaba

20. võsunditega mugulatega sibulaga pooldumisel pungumisel Vegetatiivne paljunemine:

22. Fragmentatsioon ehk hulgijagunemine V anemorganismi keha jaguneb mitmeks osaks , i gast osast areneb uus organism (okasnahksed; meritäht).

26. Suguline paljunemine J ärg lased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi.

29. Partenogenees Samuti võib esineda mõningatel selgroogsetel nagu mõned sisalikud, kahepaiksed ja kalad C nemidophorus velox

30. PA LJUNEMINE Kuidas paljunevad alljärgnevad organismid: laanik koer vihmauss meritäht viinamäetigu käsn maarja sõnajalg liilia havisaba murumuna kaan lehetäi paju E. coli bakter haug rohukonn vaarikas pärmiseen