1. Sametlest ja võsapuuk
Tallinna Reaalkool
8. C
Johanna Maria Prins ja Helen Bret Tallo

2. Sametlest (Trombea)
 Klass: Ämblikulaadsed
 Alamklass: Pärislestalised
 Sugukond: Trombidiidae
 Perekond: Trombidiidae

3. Sametlest
 Sametlest on umbes 3mm pikkune erkpunane
ämblikulaadne. Tal on kaheksa jalga ja keha on üks
tervik. Sametlestadel on pearindmik ja tagakeha
kokku kasvanud.

4. Sametlesta siseehitus
 Keha katab sametjas karvastik.
 Sametlestade vereringe on avatud.
 Hingamiseks on raamatkopsud ja trahheed.
 Neil on kõhtmine närvisüsteem.
 Suurem juhtimiskeskus asub rindmikus.
 Peaaju paikneb söögitoru kohal ning selle
ülesandeks on töödelda peapiirkonnas asuvate
meeleelundite signaale.
 Erituselunditeks on neil eritustorukesed.
 Tagakehas asuvad neil sugunäärmed.

5. Käotumine ja paljunemine
 Vastsed elutsevad parasiitidena.
 Täiskasvanud sametlestad on röövloomad, kes
jahivad lülijalgseid ja nende mune.
 Nad on lahksugulised.
 Isane sametlest jätab enda järel maha sperma
raja. Kui emane selle raja leiab, siis ta läheb
mööda seda otsides isast. Kui isane meeldib
talle, siis istub ta sperma raja sisse.

6. Levik, kaitse ja elupaik
 Sametlest on levinud igalpool Eestis ning
enamuses Euroopas.
 Ei ole looduskaitse all.
 Elavad maapinnal varjatud kohtades või mullas.

7. Osa looduses
 Sametlestad on looduses väga olulised
lagundajad. Nad on osa lülijalgsetest, kellest
oleneb ökosüsteemi struktuuri säilitamine.
Sametlestad toituvad putukatest, kes söövad
seeni ja baktereid ning sellega stimuleerivad
lagunemise protsessi.
 LISAINFO
Eestis levinud vee sametlesta sugulane vesilest.

8. Võsapuuk
 Liik: Ixodes ricinus
 Perekond: Ixodidae
 Sugukond: Ixodes
 Klass:Arachnida

9. Võsapuuk
 VÄLIMUS
Võsapuugid on värvuselt pruunikad või mustad.
Neil on kaheksa jalga. Nad on lameda ovaalse
kehaga. Seljakilp on tumepruun ja läikiv,
tagakeha punakaspruun.

10. Siseehitus
 KEHA KATE JA TOES
Seljal asuv kilp kaitseb elundkonda. Täiskasvanud
emaste välistoes on tagaosas väga elastne, ovaalne
ja lame, võimaldades neil süües mitmeid kordi
paisuda. Isased on väiksemad kui emased ja nende
välistoes vere imemisel oluliselt ei suurene.
 VERERINGE
Vereringe on avatud. Seda on vähe uuritud, kuid
arvatakse, et see tsirkuleerib vere baasil ka läbi
südame, mis arvatakse olevat kolmnurga kujuga ja
ühe ehk kahe paari avausega, millest hargnevad 8
lühikest jalaarterit.

11. Siseehitus
 HINGAMISELUNDKOND
Hingamissüsteem on organsüsteemi läbiv
trahheesüsteem, koosnedes peenikestest
torudest ja nende avaustest, mis juhivad õhu
vajalike organiteni. Need avaused paiknevad
tagumise ehk eelviimase paari jalgade vahel.
 NÄRVISÜSTEEM
Tsirkulatsioonisüstem ja närvisüsteem on tihedalt
seotud, üksknes pearindmik on ilmselt närvivaba.

12. Siseehitus
 MEELEELUNDKOND
Aju ja silmad ei oma optilist nägemisvõimet, vaid
orienteeruvad valgusärritajate järgi.
 SEEDEELUNDKOND
Seedekulgla koosneb ees-, kesk- ja tagasoolest.
Süljenäärmete poolt eritatud tsemendilaadne
eritis ühendab ohvri vereringe silmapilkselt puugi
kärsaavausega ning ühtlasi ka seedekulglaga.
Emaspuukide süljenäärmed väljutavad liigse
vedeliku söömaajal tagasi peremehe
vereringesse.

13. Siseehitus
 ERITUSELUNDKOND
Süljenäärmetel on puukide elus täita olulisi
funktsioone – eritavad ühendeid, mis abistavad
puuke nende vereimemise ajal ja ühtlasi
suurendavad viiruste ja patogeenide
ülekandumist.
Puugid vajavad elunemiseks piisavalt
õhuniiskust. Nad omandavad seda suu juures
paiknevate organitega, need väljutavad ainet, mis
seob ümbritsevat õhuniiskust ja tänu millele
puugid võivad mitu kuud nälgida.

14. Siseehitus
 SUGUELUNDKOND
Isaspuukide sigimiselundid on seemnesari
(paariline), mis koosneb torukestest, kus
arenevad spermatosoidid. Emaspuukide
sigimiselundid on kolmeosalised: munasari
(paariline), munajuha ja sugutaskud, organid
tagavad üheskoos söögist saadavate toitainetega
munarakkude kinnitumise, viljastumise ja arengu
ning väljutamise.

15. Käitumine ja paljunemine
 KÄITUMINE
Toituvad inimeste ja loomade verest.
 PALJUNEMINE
Mittesuguline paljunemine. Munevad umbes 2000
muna.
Emaspuuk signaliseerib valmisolekut eritistega
võõrustaja nahale ja isaspuuk, kes kohale jõuab
positsioneerib ennast kõrvuti emaspuugi
suguavaga. Isaspuuk viib oma lõugtundlatega
spermatofoori emase suguavasse või kleebib
neerusekreedi abil sinna lähedale.

16. Levik ja elupaik
 LEVIK JA ELUPAIK
Levinud peaaegu kogu Euroopas ja Venemaa
lääneosas. Võsapuuk ei ole looduskaitse all.
Elavad niisketes ja varjulistes kohtades, tiheda
alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades,
metsaservadel ja puisniitudel.
Eests on peale võsapuugi levinud ka laanepuuk.

17. Osa looduses
 OSA LOODUSES
Puugid on olulised nakkushaiguste levitajad. Nad
võivad nakatuda nakatuda imedes bakteritega
nakatunud loomade verd. Haigusetekitajaid
kantakse edasi nii arengutsükli siseselt kui ka
munade kaudu.
 LISAINFO
Võsapuugid elavad tavaliselt 2-3 aastat.

18. Kasutatud kirjandus
 SAMETLEST
1. http://www.slideshare.net/helina20/mblikulaadsed#b
tnNext
2. http://www.looduskalender.ee/node/4005
3. http://www.cirrusimage.com/Arachnid_velvet_mite.ht
m
4. http://en.wikipedia.org/wiki/Trombidiidae
5. “Eesti elusloodus” R. Kuresoo, H. Relve, I.
Rohtmets
6. “Loomade elu. Selgrootud III”

19. Kasutatud kirjandus
 VÕSAPUUK
1. http://en.wikipedia.org/wiki/Ixodes_ricinus
2. http://et.wikipedia.org/wiki/Puugid#Erituselundid
3. http://www.annaabi.com/v%C3%B5sapuuk-
m21879.html
4. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/puugi
d_janikapalu.htm