Siim Krusell: Maakondade majanduslik jätkusuutlikkus

  • 206 views
Uploaded on

 

  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
206
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0

Actions

Shares
Downloads
0
Comments
0
Likes
0

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. Kogumiku esitlus Statistikaametis 29.11.2013
  • 2. Maakondade majanduslik jätkusuutlikkus Siim Krusell, Statistikaameti peaanalüütik
  • 3. Peamised teemad  Maakonnad läbi ettevõtluse prisma  Palgatase maakondades  Kõrgharidusega (tippspetsialistid) maakondades 29.11.2013 Eesti piirkondlik areng 2013
  • 4. Majanduslikult aktiivsete inimeste arv maakonnas Harju Tartu Ida-Viru Pärnu Lääne-Viru Viljandi Rapla Saare Võru Järva Jõgeva Valga Lääne Põlva Hiiu 2011 2000 0 29.11.2013 50 000 100 000 150 000 200 000 250 000 300 000 Eesti piirkondlik areng 2013
  • 5. Piirkondlik sisemajanduse koguprodukt, 2010 Maakond Harju Hiiu Ida-Viru Jõgeva Järva Lääne Lääne-Viru Põlva Pärnu Rapla Saare Tartu Valga Viljandi Võru 29.11.2013 SKP elaniku kohta, eurot Kasv võrreldes 2005. aastaga, % 15 487 24 6 584 21 7 473 44 5 171 36 7 018 43 7 106 34 7 819 33 5 111 31 7 319 14 5 642 27 8 342 44 9 977 32 5 504 25 6 789 38 6 060 39 Eesti piirkondlik areng 2013
  • 6. Ettevõtete arv maakonnas, 2012 Harju Tartu Pärnu Ida-Viru Lääne-Viru Viljandi Saare Rapla Võru Jõgeva Järva Põlva Lääne Valga Hiiu Tuhat 0 29.11.2013 2 4 6 8 10 12 50 55 60 Eesti piirkondlik areng 2013
  • 7. Ettevõtete TOP 3 Harju Hiiu Ida-Viru Jõgeva Järva Lääne Lääne-Viru Põlva Pärnu Rapla Saare Tartu Valga Viljandi Võru Esimene G/6213 G/54 G/724 A/184 G/152 G/116 G/305 A/127 G/555 F/185 F/187 G/1094 G/139 G/272 C/157 Teine M/4478 F/52 F/380 G/138 A/128 F/104 A/291 G/104 F/523 G/183 G/183 F/799 A/115 A/224 G/153 Kolmas F/3318 A/47 C/349 F/119 F/120 C/100 F/285 C/93 C/328 C/148 C/137 M/686 F/89 F/223 F/153 A-Põllumajandus, metsandus ja kalapüük, C- Töötlev tööstus, F-ehitus, G-Hulgi ja jaekaubandus, sõidukite ja mootorrataste remont, M- Kutse, teadus ja tehnikaalane tegevus. 29.11.2013 Eesti piirkondlik areng 2013
  • 8. Ettevõtjad maakonnas Harju Tartu Pärnu Ida-Viru Lääne-Viru Viljandi Rapla Saare Võru Jõgeva Järva Lääne Põlva Valga Hiiu 2011 2000 Tuhat 0 29.11.2013 1 2 3 4 5 14 18 22 Eesti piirkondlik areng 2013
  • 9. Üksikettevõtjate osatähtsus ettevõtjate seas maakonna järgi, 2011 Hiiu Põlva Jõgeva Võru Viljandi Lääne Valga Saare Rapla Järva Lääne-Viru Pärnu Tartu Ida-Viru Harju % 0 29.11.2013 10 20 30 40 50 60 70 Eesti piirkondlik areng 2013
  • 10. Demograafiline tööturusurveindeks, 01.01.2013 Tartu Harju Pärnu Rapla Lääne-Viru Valga Võru Saare Järva Jõgeva Viljandi Põlva Lääne Ida-Viru Hiiu 0,0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1,0 Demograafiline tööturusurveindeks on eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte (5–14-aastased) ja sealt vanuse tõttu väljalangevate inimeste (55–64-aastased) suhe. Kui indeks on ühest suurem, siseneb järgmisel kümnendil tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanaduse tõttu potentsiaalselt välja langeb. 29.11.2013 Eesti piirkondlik areng 2013
  • 11. Keskmine netopalk maakonnas Harju Tartu Pärnu Hiiu Lääne Lääne-Viru Ida-Viru Põlva Saare Järva Valga Rapla Jõgeva Viljandi Võru 2012 2005 Eurot 0 29.11.2013 100 200 300 400 500 600 700 800 Eesti piirkondlik areng 2013
  • 12. Töine brutotulu, 2011 (eurot) Harju Hiiu Ida-Viru Jõgeva Järva Lääne Lääne-Viru Põlva Pärnu Rapla Saare Tartu Valga Viljandi Võru 29.11.2013 Töökoht elukohaga samas maakonnas 1 010 702 728 658 723 686 723 655 716 699 694 849 649 690 668 Töökoht erinevas maakonnas 1 162 1 006 770 866 949 974 1 023 858 992 1 038 1 039 1 112 864 964 904 Töökoht Harju maakonnas 1 010 1 065 775 925 1 013 1 017 1 013 985 1 030 1 054 1 080 1 224 973 1 005 1 003 Eesti piirkondlik areng 2013
  • 13. Kõrgharidusega inimeste osatähtsus maakonnas, 2011 Harju Tartu Ida-Viru Pärnu Hiiu Lääne Saare Võru Rapla Põlva Viljandi Valga Jõgeva Lääne-Viru Järva % 0 29.11.2013 5 10 15 20 25 30 Eesti piirkondlik areng 2013
  • 14. Gümnaasiumiõpilaste osatähtsus 18-aastaste seas ja kõrghariduse omandanute osatähtsus 25–29aastaste seas maakonna järgi, 2011 Gümnaasiumiõpilasi 18-aastaste seas Hiiu Valga Lääne-Viru Harju Rapla Tartu Jõgeva Põlva Järva Viljandi Ida-Viru Võru Saare Lääne Pärnu Kõrgharidusega inimesi 25–29-aastaste seas % 0 29.11.2013 10 20 30 40 50 60 70 Eesti piirkondlik areng 2013
  • 15. Tippspetsialistide osatähtsus hõivatute ja töötute seas maakonna järgi, 2011 Osatähtsus hõivatute seas Tartu Harju Põlva Jõgeva Hiiu Rapla Viljandi Ida-Viru Lääne Võru Saare Pärnu Järva Valga Lääne-Viru Osatähtsus töötute seas % 0 29.11.2013 5 10 15 20 25 Eesti piirkondlik areng 2013
  • 16. Peamised sõnumid  Harju ja Tartu maakond püsivad Eesti veduritena nii ettevõtluse kui ka inimressursi poolest.  Harju maakonnas on oluliselt kõrgem palgatase, mis põhjustab ulatuslikku pendelrännet muudest maakondadest.  Ligi kümnendik majanduslikult aktiivsetest inimestest on oma ettevõtlikkuse realiseerinud ettevõtlusega tegelemise kaudu ning selliste inimeste osatähtsus maakonniti ei erine.  Proovides hinnata näiteks 10–15 aasta pärast saabuvat olukorda, ei pruugi Harju ja Tartu maakonna eelised tingimata püsida. Üsna suurt rolli mängib tehnoloogia areng ja see, missuguse iseloomuga töökohti tekib majanduses. Teisisõnu, mida väiksemaks jääb töökoha asukoha roll töötegemise seisukohast, seda suuremad on võimalused, et pärast ülikooli lõpetamist on inimest rahuldava sissetulekuga erialast tööd võimalik teha ka kodumaakonnas. 29.11.2013 Eesti piirkondlik areng 2013
  • 17. 29.11.2013 Eesti piirkondlik areng 2013