Power Point presentation

1. Rooma Kristina Ivanova

2. Sissejuhatus Tutvustus Üldandmed Vaatamisväärsused Rooma arhitektuur Tuntud isikud Sõdurkeisrite ajajärk Rooma mõju tänapäeval Surnute kultus Kreeka mõju Templid Skulptuur Monumendid Maalikunst Doodžide palee 16.12.2009 EEP-1 2

3. 16.12.2009 EEP-1 3

5. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu, mida külastab igal aastal üle kolme miljoni turisti. Kirikuid on kokku umbes 500. Iidset linna läbiva, Tiberi, millel on kakskümmend üks silda, vasakul kaldal asub ehitus- ja kultuurimälestiste poolest rikas vana kesklinn. Selle lõunaosas asuvad antiikmälestised nagu antiikaja suurim väljak Forum Romanum, Panteoni tempel, Colosseum, mis kunagi mahutas üle 80 000 pealtvaataja, Caracalla termid, Tituse võidukaar, Aemiliuse sild ja palju palju muud...

6. Samuti jõe paremal kaldal Monte Vaticano künkal asuva linnriigi, Vatikani, 2,6 km pikkusest riigipiirist, moodustab suurema osa müür. Vähem, kui poole ruutkilomeetri suurune Vatikan hõlmab Paavsti eluruumid, kuulsa Peetri katedraali, muuseume, raamatukogu, observatooriumi ning umbes kakskümmend õue ja aeda.16.12.2009 EEP-1 4

8. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa – arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia – piirile.

9. Rooma kohal voolab Tevere laias orus järskude kallaste vahel, mis on külgorgudega küngasteks jaotatud. Neist küngastest seisab kõige rohkem eraldi Palatinuse küngas, mida orunõlvadega ühendab vaid madal Velia seljak. Sinna rajasid Romulus ja Remus pärimuse kohaselt 21. aprillil 753 eKr Rooma linna.

10. Arheoloogide andmeil tekkis pidev asustus Rooma kohal 10.–9. sajandil eKr. Linn kujunes välja künkaasulate järk-järgulise ühinemise järel umbes 7. sajandi lõpuks eKr.

12. Elanikke: 2 553 900 (2004)

13. koordinaadid: 41°54′ N, 12°30′ E

14. Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn. Ta asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul. Alates 1871. aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks.16.12.2009 EEP-1 6

15. Rooma lipp 16.12.2009 EEP-1 7

17. 410. aastal rüüstasid Roomat läänegoodid ja 455 vandaalid. 493. aastast kuulus Rooma idagootidele, 552. aastast Bütsantsile. 756. aastal sai Roomast Kirikuriigi pealinn.

18. Renessansiajal 15.–16. sajandil puhkes Rooma taas õitsele. Siin tegutsesid ja jätsid oma jälje Bramante, Michelangelo, Raffael jt.

19. 1527. aastal rüüstas linna Karl V.

20. 1789–1799 oli Rooma vabariik.

22. Vatikani hoov 16.12.2009 EEP-1 10

25. Rooma triumfikaar 16.12.2009 EEP-1 13

26. Colosseum 16.12.2009 EEP-1 14

29. Nĭmes - linn, kus asus Pont-du-Gard. Sealne vesi tuli mägedest, lume sulades. Tunnel raiuti läbi kalju.

32. Titus - juudi sõjas oma isa Vespianuse vanima pojana leegioni ülem. Pärast isa keisriks kuulutamist sai Titusest sõjavägede ülemjuhataja Palestiinas. Seal surus ta maha juutide ülestõusu ning purustas 70. a. Jeruusalemma ja templi. Selle eest püstitati talle triumfikaar. Valmis 81. pKr.

33. Septimus Severus - Rooma keiser alates 193. aastast. Ta pääses senatisse Marcus Aureliuse ajal. Konsuliks sai ta 190. aastal. Ta nimetati Pannonia superior´i asehalduriks. Ta võitles järjest kõikide oma troonipüüdlejatega. Ta oli esimene keiser, kes lahendas siseprobleeme sõjaväelise ainuvalitsusega. Aastal 203 avati pidulikut talle pühendatud võidukaar (sõdis araablastega).

34. Constantinus - rooma linn oli väga nõrk. Keiser Constantinus otsustas teha uue Rooma. Uus linn rajati Bütsantsi alale. Linna nimeks saab Konstantinoopol. 330 õnnistatakse linn sisse. Aastal 313 legaliseeris aga Constantinus ristiusu. 380. aastast muutus ristiusk riigiusuks.

35. Constantinuse kaar -valmis aastatel 312- 315, asub Colosseumi lähedal. (Võit Maxentiuse üle)EEP-1 18

36. 16.12.2009 EEP-1 19

44. Traianuse sammas - alustatakse 113 Traianus ise on "arvestatav" 1. saj. Rooma imperaator, kes sureb 117.a. 40m kõrge, 120m spiraali, mis jutustab sõjasündmusi: võit Balkani ps-il elavate daaklaste (rumeenlaste) üle. 18 hiiglaslikku marmorplokki. Jalamis e. baasis olevat olnud Traianuse tuhk kuldurnis.

46. Rahvaste altar ehk Vittorio Emanuele II monument ehk "trükimasin"1860-1870 ühendatakse Itaalia. Victor Emmanuel on ühendatud Itaalia esimene kuningas. Saab ka igavese tule ja tundmatu sõduri haua pärast I maailmasõda Türreeni meri Aadria meri purskkaev fontään Rahualtar - Augustus I Imperaator

47. 16.12.2009 EEP-1 27 Via Appia - Appiuse tee 80000 km teid tegid roomlased. Tee ääri palistavad varakristlikud sarkofaagid. Gaius ja Tiberius Gracchus Võitlesid selle eest, et talupoegi ei aetaks maalt välja. Latifundium - orjanduslik majapidamine Spartacus (74-71 e.Kr.) Spartacuse ülestõus. 6000 inimest risti löödud => selle õppisid roomlased kartaagolastelt!

55. Sellegipoolest pani Rooma riigi rüpes sündinud ristiusk aluse keskaja kultuurile. Ligi tuhandeks aastaks jäi püsima Ida-Rooma keisririik, mida edaspidises ajaloos tuntakse Bütsantsi nime all.

56. Rooma kunsti mälestistel on olnud suur tähtsus hilisemate ajastute kunsti jaoks. Neist on inspiratsiooni saanud renessansiaja kunstnikud, eeskuju on neist leidnud klassitsistliku (classicus- ladina keeles 'esmajärguline') laadi harrastajad hiljemgi16.12.2009 EEP-1 33

58. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul.

59. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures- antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis16.12.2009 EEP-1 34

60. Seinamaal hauakambrist 16.12.2009 EEP-1 35

61. Terrakotast sarkofaag 16.12.2009 EEP-1 36

63. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride “arhailist” naeratust. Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled.

64. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust.16.12.2009 EEP-1 37

65. Kapitooliumi emahunt 16.12.2009 EEP-1 38

67. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele.

68. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika.

69. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad- need leiutati Idamaadel-, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased, kelle ehitusalased saavutused tuginesid suures osas just võlvimise oskusele.16.12.2009 EEP-1 39

70. Etruski tempel 16.12.2009 EEP-1 40

71. Kreeka mõju Skulptuur 16.12.2009 EEP-1 41

73. Nii juhtuski, et kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst omakorda Rooma. Tervete laevalaadungite viisi toodi Kreekast skulptuure.

74. Kui nende tagavarad lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Just koopiate järgi tunnemegi paljusid tänaseks hävinud töid.

77. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu.

78. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari16.12.2009 EEP-1 44

79. Marcus Aureliuse ratsamonument Trajanuse sammas 16.12.2009 EEP-1 45

80. Maalikunst 16.12.2009 EEP-1 46 Pompeij

82. Alates 18. sajandi keskpaigast on seal korraldatud väljakaevamisi ja väljakaevatud majade seinad pakuvad nüüd kõige paremaid võimalusi Rooma seinamaalidega tutvumiseks.

85. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis.

86. Õhinal rakendati neid uusi oskusi seinamaalis.

87. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid.

88. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal on fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud.16.12.2009 EEP-1 49

90. Doodžide palee asub Püha Markuse väljaku (Piazza di San Marco) ääres.16.12.2009 EEP-1 50

91. 16.12.2009 EEP-1 51

92. 16.12.2009 EEP-1 52

93. 16.12.2009 EEP-1 53

95. Mainimata erinevaid vaatamisväärsusi,nt Colosseum või Rooma triumfikaar.

96. Sealt on pärit ka palju kuulsaid inimesi, nagu Marcus Aurelius ja Julius Caesar16.12.2009 EEP-1 54

98. www.kalevatravel.ee

99. www.estravel.ee

100. www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/Rooma.ppt16.12.2009 EEP-1 55

101. TÄNAN TÄHELEPANU EEST ! 16.12.2009 EEP-1 56