Power Point presentation

1. RoomaKristina Ivanova

2. SissejuhatusTutvustusÜldandmedVaatamisväärsusedRooma arhitektuurTuntud isikudSõdurkeisrite ajajärkRooma mõju tänapäevalSurnute kultusKreeka mõjuTemplidSkulptuurMonumendidMaalikunstDoodžide palee16.12.2009EEP-12

3. 16.12.2009EEP-13

4. TutvustusIgaveses Linnas, mis on olnud üle kahe tuhande aasta maailma silmapaistvamaid kultuurikoldeid, leiad end keset maalilisi parke, pizzeeriaid, kuulsaid mälestusmärke ja vanu, kauneid ehitisi.

5. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu, mida külastab igal aastal üle kolme miljoni turisti. Kirikuid on kokku umbes 500. Iidset linna läbiva, Tiberi, millel on kakskümmend üks silda, vasakul kaldal asub ehitus- ja kultuurimälestiste poolest rikas vana kesklinn. Selle lõunaosas asuvad antiikmälestised nagu antiikaja suurim väljak Forum Romanum, Panteoni tempel, Colosseum, mis kunagi mahutas üle 80 000 pealtvaataja, Caracalla termid, Tituse võidukaar, Aemiliuse sild ja palju palju muud...

6. Samuti jõe paremal kaldal Monte Vaticano künkal asuva linnriigi, Vatikani, 2,6 km pikkusest riigipiirist, moodustab suurema osa müür. Vähem, kui poole ruutkilomeetri suurune Vatikan hõlmab Paavsti eluruumid, kuulsa Peetri katedraali, muuseume, raamatukogu, observatooriumi ning umbes kakskümmend õue ja aeda.16.12.2009EEP-14

7. 16.12.2009EEP-15Rooma on Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus.

8. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa – arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia – piirile.

9. Rooma kohal voolab Tevere laias orus järskude kallaste vahel, mis on külgorgudega küngasteks jaotatud. Neist küngastest seisab kõige rohkem eraldi Palatinuse küngas, mida orunõlvadega ühendab vaid madal Velia seljak. Sinna rajasid Romulus ja Remus pärimuse kohaselt 21. aprillil 753 eKr Rooma linna.

10. Arheoloogide andmeil tekkis pidev asustus Rooma kohal 10.–9. sajandil eKr. Linn kujunes välja künkaasulate järk-järgulise ühinemise järel umbes 7. sajandi lõpuks eKr.

11. Servius Tulliuse müür753. a eKr rajas Romulus pärimuse järgi Rooma linna. 6. sajandil eKr asustasid Roomat etruskid, 387 eKr purustasid linna keldid. Pärast seda ehitati kõiki Rooma 7 küngast ümbritsev linnamüür, niinimetatud Servius Tulliuse müür.ÜldandmedPindala: 1 285 km²

12. Elanikke: 2 553 900 (2004)

13. koordinaadid: 41°54′ N, 12°30′ E

14. Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn. Ta asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul. Alates 1871. aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks.16.12.2009EEP-16

15. Rooma lipp16.12.2009EEP-17

16. 16.12.2009EEP-182. sajandil eKr sai Roomast Rooma impeeriumi pealinn. Eriti suurejooneline ehitustegevus toimus 1. sajandil eKr Sulla ja Caesari ajal. 64. aastal keiser Nero ajal põles Rooma peaaegu täielikult maha. Rooma kaotas suure osa oma tähtusest 330, kui impeeriumi pealinnaks sai Konstantinoopol, ja 404, kui Lääne-Rooma keisrite residentsiks sai Ravenna.

17. 410. aastal rüüstasid Roomat läänegoodid ja 455 vandaalid. 493. aastast kuulus Rooma idagootidele, 552. aastast Bütsantsile. 756. aastal sai Roomast Kirikuriigi pealinn.

18. Renessansiajal 15.–16. sajandil puhkes Rooma taas õitsele. Siin tegutsesid ja jätsid oma jälje Bramante, Michelangelo, Raffael jt.

19. 1527. aastal rüüstas linna Karl V.

20. 1789–1799 oli Rooma vabariik.

21. Itaalia Vabariigi pealinn on Rooma aastast 1946.VaatamisväärsusedTituse võidukaarRooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu, mida külastab igal aastal üle kolme miljoni turisti. Kirikuid on kokku umbes 500. Roomat läbival Tiberi jõel on kakskümmend üks silda, vasakul kaldal asub ehitus- ja kultuurimälestiste poolest rikas vana kesklinn. Selle lõunaosas asuvad antiikmälestised nagu antiikaja suurim väljak Forum Romanum, Rooma Panteon ehk "kõigi jumalate tempel", Colosseum, mis kunagi mahutas üle 80 000 pealtvaataja, Caracalla termid, Tituse võidukaar, Aemiliuse sild ja palju palju muud...Jõe paremal kaldal Monte Vaticano künkal asub linnriik, Vatikan, 2,6 km pikkusest riigipiirist, moodustab suurema osa müür. Vähem, kui poole ruutkilomeetri suurune Vatikan hõlmab Paavsti eluruumid, kuulsa Peetri katedraali, muuseume, raamatukogu, observatooriumi ning umbes kakskümmend õue ja aeda. Seal asub ka Euroopa üks kuulsamaid muuseume – Vatikani Muuseum, kus on 15. sajandil Raffaeli maalitud freskodega, Pinakoteek (kunstigalerii). Michelangelo laemaalidega Sixtuse kabel.16.12.2009EEP-19

22. Vatikani hoov16.12.2009EEP-110

23. 16.12.2009EEP-111Rooma kirikutest on kuulsad: erinevate arhitektuuristiilide poolest kuulus Santa Maria Maggiore basiilika – Rooma peakirik, mis ülistab Püha Neitsi Maarjat; San Giovanni in Laterano – esimene Rooma katedraal ja, nagu ütleb pealkiri fassaadil: "linna ja maailma kõikide kirikute ema" – keiser Constantinuse poolt apostel Pauluse auks püstitatud Püha Pauluse kirik.

24. Rooma kuulsaimad väljakud: Trevi väljak Rooma kõige kõrgema purskkaevuga, kuulus Hispaania väljak ja trepp, linna ilusaim barokkstiilis Navona väljak Bernini loodud Fontana dei Quattro Fiumi purskkaevuga ja Santa Agnese in Agone kirik. Veneetsia väljakVatikan16.12.2009EEP-112

25. Rooma triumfikaar16.12.2009EEP-113

26. Colosseum16.12.2009EEP-114

27. Rooma arhitektuurRoomlased oli äärmiselt geniaalsed ehitajad. Nad:1. võtsid kasutusele kaared ja võlvimise2. hakkasid tegema kupleid3. võtsid kasutusele mördi4. võtsid kasutusele aktiivselt veevärgi16.12.2009EEP-115

28. 16.12.2009EEP-116Pont-du-Gard - suur akvedukt, mis tõi linna vett üle Gard´i oru. See on kolmekorruseline sillataoline ehitis. Ehitati see I saj. 18. saj. ehitati sinna kõrvale sild.

29. Nĭmes - linn, kus asus Pont-du-Gard. Sealne vesi tuli mägedest, lume sulades. Tunnel raiuti läbi kalju.

30. Colosseum - antiikaja suurim amfiteater. Asub Roomas. Nime sai see läheduses seisnud Nero kolossi järgi. Selle hiigelsuure amfiteatri ümbermõõt on 524 m, pikitelg on 188 m, ristitelg on 156 m. Kõrgust on hoonel 48,8 m ja ehitis on neljakordne (dooria, joonia, korintose). Mahutas ta 50000 pealtvaatajat. Kuni aastani 405 toimusid seal gladiaatorite võitlused. Kuni 523 a. toimusid võitlused loomadega. Sellest ajast on Colosseum varemetes. Ehitatud on Colosseum travertiinist. Sinna peale sai konstrueerida varikatuse. Etendused kestsid Colosseumis kuni 3 kuud. Alumine korrus oli mõeldud kõrgklassile, siis tulid ratsanikud, rooma kodanikud ning ülemine korrus oli vabakslastuile. Amfiteatril oli 80 sissepääsu, mille kaudu sai rahvas 10 minutiga oma kohtadele. Areen oli veega täidetav. Varikatus.16.12.2009EEP-117Pant(h)eon - ehitati aastatel 115-125. See tempel oli pühendatud kõigile jumalatele. Panteon on vanim säilinud Rooma-aegne ehitis. Samuti on see vanim antiikaegne kuppelehitis. Kõrgust on hoonel 43m. Kupli tipus on suur ava, mille kaudu saavad siseruumid valgust. Ava diameeter on 8,9 m. Kupli diameeter on 43,5 m. Seesmine alumine korrus on pilastrite ja korintose stiilis sammastega jaotatud kuueks kõrgeks nišiks. Seitsmes nišš on sissepääsu vastas. Nendes asuvad skulptuurid. Ehitisel on kassettlagi. Alates aastast 609 on see ristiusu kirik. Silindriline osa on tambuur. Templi seina paksus on 6,2 m, kuid seest on need tühjad. Niššides seisid erinevad rooma jumalad. Templis asub maailmakuulsa kunstniku Raffaeli haud. Panteon on antiikaja kõrgeim tehniline saavutus ning on kuppelehitise parim näidis.

31. Claudiuse akvedukt - samasugune ehitis nagu Pont-du-Card, ainult vett viis see Rooma linna16.12.2009Caracallatermid - (211-217) antiikaja kümblusasutus. Ehitatud on need 3. saj. alguses. Termid olid avaliku elu keskuseks. Caracalla termide peahoone pindala oli 216 112 m². Ehitis ise aga hõlmas üldse 12 hektari suurust maatükki. Termid kuulusid kas riigile või eraisikuile. Roomas asuv Caracalla oli üks luksuslikumaid ja mugavamaid sellel ajal. Seal oli külm saun, soe saun, lilleaed, raamatukogu, muusikatuba. Suplussaal mahutas 1500 inimest.

32. Titus - juudi sõjas oma isa Vespianuse vanima pojana leegioni ülem. Pärast isa keisriks kuulutamist sai Titusest sõjavägede ülemjuhataja Palestiinas. Seal surus ta maha juutide ülestõusu ning purustas 70. a. Jeruusalemma ja templi. Selle eest püstitati talle triumfikaar. Valmis 81. pKr.

33. Septimus Severus - Rooma keiser alates 193. aastast. Ta pääses senatisse Marcus Aureliuse ajal. Konsuliks sai ta 190. aastal. Ta nimetati Pannonia superior´i asehalduriks. Ta võitles järjest kõikide oma troonipüüdlejatega. Ta oli esimene keiser, kes lahendas siseprobleeme sõjaväelise ainuvalitsusega. Aastal 203 avati pidulikut talle pühendatud võidukaar (sõdis araablastega).

34. Constantinus - rooma linn oli väga nõrk. Keiser Constantinus otsustas teha uue Rooma. Uus linn rajati Bütsantsi alale. Linna nimeks saab Konstantinoopol. 330 õnnistatakse linn sisse. Aastal 313 legaliseeris aga Constantinus ristiusu. 380. aastast muutus ristiusk riigiusuks.

35. Constantinuse kaar -valmis aastatel 312- 315, asub Colosseumi lähedal. (Võit Maxentiuse üle)EEP-118

36. 16.12.2009EEP-119

37. 16.12.2009EEP-120Marcus Aurelius - ta oli Rooma keiser alates aastast 161. Ta oli pärit Hispaania päritolu senaatorite perekonnast. Ta pidas oma valitsemisaja jooksul palju sõdu. Sõjas markomannidega toimunud sündmusi on kujutatud Marcuse 30 m kõrguse samba reljeefidel Roomas. Sammas ehitati 180-196. Samba tipus asub Pauluse kuju. Oma elu lõpus hakkas Marcus Aurelius huvituma filosoofiast. “Iseendale”. Talle püstitati ka ratsamonument. Kuju on aastast 165., on tehtud pronksist. On ainus säilunud antiikne pronksist ratsamonument. Praegu asub kuju Kapitooliumi muuseumis. 1998 - 1999 tehti kujust pronkskoopia.Aastal 1860 ühendatakse kaks Itaalia riiki. Selle esimeseks kuningaks saab Vittore Emanuele II. Tema auks tehti suur hoone. Praegu asub majas ajalooinstituut. Kompleksis on Türreeni ja Aadria purskkaevud, Rahu altar ning Tundmatu Sõduri haud.Traianus - ta oli Rooma keiser alates aastast 98. tema isa oli Nero ajal senaator. Traianus oli leegioniülem Hispaanias, 91. aastast oli konsul, 96. Germania asehaldur. Peale Nerva surma sai temast keiser. 113. aastal ehitati tema auks Rooma 33 m kõrgune ja 200 m pikkuse reljeeflindiga võidusammas. 114. aastal pühendati talle Beneventiumis võidukaar. Traianuse tuhk olevat olnud maetud pjedestaali. 1589 valiti Traianuse sammas pjedestaaliks Peetrusele.

38. Marcus Aurelius - ta oli Rooma keiser alates aastast 161. Ta oli pärit Hispaania päritolu senaatorite perekonnast. Ta pidas oma valitsemisaja jooksul palju sõdu. Sõjas markomannidega toimunud sündmusi on kujutatud Marcuse 30 m kõrguse samba reljeefidel Roomas. Sammas ehitati 180-196. Samba tipus asub Pauluse kuju. Oma elu lõpus hakkas Marcus Aurelius huvituma filosoofiast. “Iseendale”. Talle püstitati ka ratsamonument. Kuju on aastast 165., on tehtud pronksist. On ainus säilunud antiikne pronksist ratsamonument. Praegu asub kuju Kapitooliumi muuseumis. 1998 - 1999 tehti kujust pronkskoopia. Aastal 1860 ühendatakse kaks Itaalia riiki. Selle esimeseks kuningaks saab Vittore Emanuele II. Tema auks tehti suur hoone. Praegu asub majas ajalooinstituut. Kompleksis on Türreeni ja Aadria purskkaevud, Rahu altar ning Tundmatu Sõduri haud.16.12.2009EEP-121

39. 16.12.2009EEP-122Pont du Gard (sild üle Gard'i jõe) I saj. e. Kr. - akvedukt Lõuna-Prantsusmaal, millega juhiti mägedest lume sulades tekkinud vett 48 km kaugusele Nimes'i linna. 300m pikk, 50 m kõrge 3 osa kaaristut.18. saj ehitati sild kõrvale, aga vahele jäeti väike vahe.Roomas on Claudiuse akvedukt.Colosseum – 80 p.KR. - ellipsikujuline travertiinist (jõeuhtekivim (Tiberi kallastelt, kui see seal jooksis)) amfiteater - gladiaatorite võitluspaik.Sees areen 54x86m. 100 päeva avapidustusi. Mahutab 50000 inimest. Pikkus 188m, laius 156m, kõrgus 50m. 80 kaarava.Areeni all loomade puurid ja gladiaatorite kongid, kus nad elasid võistluste ajal. Areen oli tiigiks kujundatav (lasti vesi sisse ja lavastati merelahinguid)!4 vööndit : IV lihtsalt 4. korrus, kus on viiteid varikatuse konstruktsioonile. III korintose II joonia I dooriaSiin hukati varajasi kristlasi, mille mälestusena asub sees suur rist!Vahepeal olid siin loss, elu- ja äriruumid, kirikud ja isegi salpeetritehas.

40. 16.12.2009EEP-123Pant(h)eon - 115-125 p.Kr. (Hadrianuse aegu)Panteon (eesti keelne mõiste) - jumalate kogum16 sambaga portikus (sammaskoda), rotund (ümarhoone), tambuur (ümar osa) 3-osaline.Kuppel peal 43,2m Ø, auk laes 8,9 m Ø, tambuuri seina paksus 6,2 m, betoonist VALATUD!Kassettlagi - lähevad sissepoole astmeliselt.Niššides seisid omal ajal jumalate kujud.609.a. tehti sinna ristiusu kirik, pühendatud neitsi Maarjale ja kõikidele märtritele.Siis muudeti ka matmispaigaks. Maetud sinna: Raffael, Victor Emmanuel, jne.Hadrianuse mausoleum - alustati 135 p.Kr. - tänapäeval Castel Sant' Angelo (Püha Ingli kindlus)Alguses oli ainult ümmargune, siis ehitati peale.6.saj. lõpu katk: paavst Gregorius Suur, ellujäänud arvavad, et nad pääsesid tänu peaingel Miikaelile => ehitatakse sinna otsa temaatiline kabel!Kuju: peaingel Miikael torkab mõõka tuppe pärast katkule lõpu peale tegemist.

41. 16.12.2009EEP-124Caracalla termid täna varemeisCaracalla - 3. saj algus p.Kr. võimas valitsejaSeal kõikvõimalikud veeprotseduurid + veel raamatukogu, vastuvõturuumid, lõõgastumine, jne.Forum Romanum - etruskiaegne - 8.saj. e.Kr. juba kujuneb

42. Tituse triumfikaar - ühe kaaravaga - valmib 81.p.Kr.64.p.Kr. Rooma linna põleb66.-73.p.Kr. - I juudi sõda63.e.Kr. - roomlased vallutavad juudid (Jeruusalemm ja Juudamaa on Rooma provints)Vespasianuse poeg Titus - peavad tegelema Rooma ülesehitamisega ja juudi ülestõusu mahasurumisega (68 tapab end Nero).Septimus Severuse triumfikaar- 203 sai valmis - Septimus Severus on 3. saj. valitsejaPühendatud temale ja tema poegadele (Caracalla) võitude eest araablaste & assüürlaste üle.

43. 16.12.2009EEP-125Constantinuse triumfikaar - 312-315(Constantinus legaliseeris ristiusu 313(seaduslikuks - 380), kuid mitte selle eest ei saanud ta kaart ju!)Viis pealinna Konstantinoopolisse (312-330)395 - Rooma riik jaguneb kaheks (Lääne-Rooma & Ida-Rooma) Rooma jääb Lääne-Rooma pealinnaks.Tetriarh - üks neljast valitsejast (4 valisemispiirkonda: Appennini ps (valitseja oli Maxentius);

44. Traianuse sammas - alustatakse 113 Traianus ise on "arvestatav" 1. saj. Rooma imperaator, kes sureb 117.a.40m kõrge, 120m spiraali, mis jutustab sõjasündmusi: võit Balkani ps-il elavate daaklaste (rumeenlaste) üle. 18 hiiglaslikku marmorplokki. Jalamis e. baasis olevat olnud Traianuse tuhk kuldurnis.

45. 16.12.2009EEP-126Marcus Aureliuse sammas - II saj. lõpp, ca. 190.a.30m kõrge. 16. saj. lõpust Pauluse kuju (oli kunagi ristiusuliste hävitaja, siis pöördus aga misjonäriks)Marcus Aureliuse ratsamonument - Kapitooliumi väljakul, pronks.Ainuke Rooma linnas antiigist säilinud ratsamonument. Jäi üles sulatamata, kuna aeti segi Constantiniusega, kes teatavasti legaliseeris ristiusu.Kapitooliumi väljak- Michelangelo disainib 1530.-ndatel + teeb pjedestaali!

46. Rahvaste altar ehk Vittorio Emanuele II monument ehk "trükimasin"1860-1870 ühendatakse Itaalia. Victor Emmanuel on ühendatud Itaalia esimene kuningas.Saab ka igavese tule ja tundmatu sõduri haua pärast I maailmasõdaTürreeni meri Aadria meri purskkaev fontäänRahualtar - Augustus I Imperaator

47. 16.12.2009EEP-127Via Appia - Appiuse tee80000 km teid tegid roomlased. Tee ääri palistavad varakristlikud sarkofaagid.Gaius ja Tiberius GracchusVõitlesid selle eest, et talupoegi ei aetaks maalt välja.Latifundium - orjanduslik majapidamineSpartacus (74-71 e.Kr.)Spartacuse ülestõus. 6000 inimest risti löödud => selle õppisid roomlased kartaagolastelt!

48. Tuntud isikudJulius Caesar (100-44 e.Kr.)Juliuse kalender - 46 teeb kalendrireformi => vana kalender. Paavst Gregorius XIII (16.saj.lõpp) lühendab aastat 10 päeva võrragregoriuse kalender => uus kalender(1918 - kalendrit lühendati 13 päeva)Saab Gallia provintsi valitsejaks, kus valitseb 58-52 KleopatraAugustus saab võimule. Alul oli võimul koos kahe teisegaVallutab Egiptuse30.a.e.Kr. - Kleopatra laseb end tappa. 3 aastat hiljem tunnistab senat Augustust kui püha.Tituse tukk - ette kammitud juuksedKamee - kihiline kivi (taga ühte, ees teist värvi) modelleeritakse reljeef16.12.2009EEP-128

49. 16.12.2009EEP-129 Nero (54-68)On sunnitud enda tapma. Nagu ikka, käib ka tema võimule ta ema. Seneca oli ta õpetaja.Pärast Rooma linna põlengut 64.a. hakkab kristlasi kiusama, sest nemad selle süütasid! Juudi sõda. VespasianusI mittesenaatori poeg, vaid hoopis maksukoguja poeg => tugev majandusmees. Saab ehitatud üles Rooma linna. Laseb ehitada Colosseumi. Titus (79-81)Isa (Vespasianuse) valitsemise aegu oli sõjavägede ülemjuhataja. PURUSTAB 70.a. JERUUSALEMMA TEMPLI! Tiberius (14.-37.p.Kr.)Elas Capri saarel alates 23. Eluaastast. Pervert ja sadist, eriti elu II poolel. Ei armastanud vaatemänge.Majesteedi solvamise kohus - vabariigimeelsed tapeti

50. 16.12.2009EEP-130 Augustus (27-14e.Kr.)

51. Caligula ("saapake") (37-41p.Kr.)Oli alati isaga kaasas sõjaväljal. Skisofreenik ja muidu segane.Oma arust raske näitleja. Nautis inimeste tapmist. Claudius - ema sokutab ta võimule (ostes)Filosoofilised ja filoloogilised probleemid. Pole suur valitseja. Messalina, ta naine, laseb ta tappa! Nero (54-68)On sunnitud enda tapma. Nagu ikka, käib ka tema võimule ta ema. Seneca oli ta õpetaja.Pärast Rooma linna põlengut 64.a. hakkab kristlasi kiusama, sest nemad selle süütasid! Juudi sõda. Traianus (98-117) Tema ajal on Rooma võimsaim!Tugev sõdalane ja majandusmees.

52. 16.12.2009EEP-131Hadrianus (117-138) (Traianuse lapsendatud laps)Ehitab Panteoni ja Hadrianuse mausoleumi, kuhu maetud ka kõik imperaatorid kuni Caracallani!Hadrianuse vall - Inglismaal ja Šotimaal. Rooma riigi põhjapiiri tähistav müür.Iga 1,5 km tagant laager. Latriin & profatt - sõnad käimlale.Marcus Aurelius (161-180p.Kr.)Tahab olla filosoof, aga ta on imperaator.Stoitsism - inimesed on sünnipäraselt võrdsed.Kirjutas raamatu "Iseendale“Caracalla (211-217)Termid!

53. Sõdurkeisrite ajajärkPhilippus Araablane (244-249)Väga hea rooma portreeplastika näide!Helena (Constantinus Suure ema) - käes on atribuut, milleks on tal suur ladina rist.Hakkab ristiusu pühakuks, sest lasi Jeruusalemmas Kolgata mäel teha väljakaevamised.Leidis üles Tõelise Risti, kuhu löödi Jeesus.Constantinus Suur (306-337) (punnis silmad ja rõõmsa näoga)Ristiusu legaliseerija. Pealinna Konstantinoopolisse viimine16.12.2009EEP-132

54. Rooma mõju tänapäevalMiski pole igavene, ka Rooma riik langes lõpuks. Suur rahvasterändamine 3.-5. sajandini m.a.j. tegi lõpu Lääne- Rooma keisririigile (aastat 476, mil kukutati viimane keiser peetakse antiikaja lõpuks ja keskaja alguseks).

55. Sellegipoolest pani Rooma riigi rüpes sündinud ristiusk aluse keskaja kultuurile. Ligi tuhandeks aastaks jäi püsima Ida-Rooma keisririik, mida edaspidises ajaloos tuntakse Bütsantsi nime all.

56. Rooma kunsti mälestistel on olnud suur tähtsus hilisemate ajastute kunsti jaoks. Neist on inspiratsiooni saanud renessansiaja kunstnikud, eeskuju on neist leidnud klassitsistliku (classicus- ladina keeles 'esmajärguline') laadi harrastajad hiljemgi16.12.2009EEP-133