1. Vana-Rooma V a n a - B o o mk u t u u r o n A p e n n i i n i p o o l s a a r1 . a a s t a t ! h a n -
a e
dele. K. arenenudKesk taa ia hdimudeja etruskidekutuuri
sijnleesitulemus. NimiFoma tu eb etruski rrha suqukon- o
na nimestv6i kaTberi j6e etruskipairasest nlmest Ruman o
M ! ! d i j a r g a s u t a sR o o m al i n n aR o m u l u s 5 3 .a a s t a l e .K r ,
7
kuid arheoloogilisekaevamse p6htal rihinesldslinsetelala
del paiknenudlatiinija sab ini asu ad etruski omadega siis- z
k i a l e s 7 . s a j a n d i lS e e j d r e l s a a b u"s e i t s m ek n n k al i n n a s "
. S
leptimontium) sensne kuninqa valitsusperiood.PArmuse
jargi mufti etruskide 0lemv6im ja kehtestati Rooma Vaba-
riik 5lO. a. e. Kr Majanduslikultp6hines see riik orjandusel.
V a b a r i i ga t a j a r g u lm i s k e s t i sk u n i 3 1 . a a s t a n ie . K r , t e k k i -
i ,
sidseisused patriitsid
ja plebeid , kes valltse-
sid vabariiki senati kau-
du: senat kehtestas sea-
dusl, vallutas 0usi maid
jne.2. sajandi e. Kr vallu
tas Rooma k6ik Vaheme
Keisririig ajal. mls a
gas OctavianuseEa,saa-
v!tas orjand!s ik susteem
6itseng!. Teritorlaa se t ol
rilk slunm T€lanuse aja 2,
sajandi p. Kr K,Jid h igel-
maa ha damine oli Eske ja
ku ukas Sisemise agun+
h se pidurdamiseks jao
lati r k kahte ossa: loodi
lda-Rooma ja Laane-Roo-
ma kesrhik nooha impeerlumilangososutus siiskimooda
paasmatuks,sest randh6imude roomlastejaoks barbarite
val utusretkedo id korumpeerunudja majanduslikult
n6'ge-
nenud sListeemisirha edukamad 455. aastalrLi0stasid van-
daalidBooma linna,476kukutas germaanl v?iepealik Odoaker
L a a n e - B o o m a v i i m a s e k e iR oim u l u s A u s u s t u l u s e .
sr
Vana-Rooma kultuuro i oma esiasses faasis,nasu ees
poolviidatud. ja
sesu etruskide.atiini.le sabiinide susukonna
kultuu Viimaste
ris1. t p?iritn:ihtavasti Roomaushdi o uline
ka
komponent perekonnakultusr surnute hinged -uaa,'id -
olid perekonna kaitsjad; usearenedessaisee riikikuusLn-
rik
diosaks n ng arenesVesta,kodukoldejumalannakultlseks.
Keisrniisatajdrsuks Boomasvdljakujunenudkaksrrjhma
i o
juna aid: dii inclisetes vanad jumalad ja dii navensrtes
uued. rjle impeeriumillsed tuma ad. Peajumalaks Rooma
oli
panteonis Jup ter,kuid tema alluvate o i tohutu: roomlastel
atu
oliomaiuma peaaesulsa asja,tesevuseja sJndmusejaoks.
Nditekstoimus vastsUrdinu eslmene kisamineVaticanuse
21

2. kaitse all, sooma jaiooma 6petasid ast Edusa ia Pollna,
k6nelema Fabulinls jne.; oma kaitseva m oliiga mehe
@eenn6))a nai.ell|unoon) Foom ase.l I ts cl oma pan
teo.i aga ka k0 g va lutarud maa.le h6 mu- ta pol se
iumalad J!maate kuhus ik teen mlne seisnes te.lud
Lavadetditm ses, ohverdam ses ia palvlstes Esiaguju
nalaid e kljutalud, vald tbhisiar marg ga (nt J!piterl
lahistas kivi, Vestat tuli jne. ), nenrle kuiltam n; in mese
s a r n a s L e . av 6 e t L ie k r e e k a s t e l t . N a g u p a l j u d e s s u g u
kond k! koiia k!lr!urdes, eio nud ka roomastela gselr
r.np' d do 'oo'cl LaIF orr" loors oi "'
bas loocluses tsillem, uhlskonna arenedes, nsiitutsona
iseerlriusk Roomas rangelt,preestrid o id r igiamet
nikud, ke e ametin metus o i eluaegne Ke sr rl s aja Rooma anreonirempel.
P
j u m a u s t a r i k a k e i s r i . l( a l a t e sG a l u s O c t a v a n u s e s t ) n r n S
hakati ne e apoieoose jumalustamisava cllsi koral
,D,tc r, ,. Van6 Fooma arh tekt!uro oma vormdes kompila
.t,,a. rrd-, n66t, rrt-t4,9../J,
r rigi 0pu sal. nditel vasta nd usid Rooma tra.litsioorLlrne t l v n e , n h e n . l a d e si a s u n i e e s d e s e t r u s k d e , l a t n d e j a
panteonja krlsrlus, imasttunnus|as 313 aasialamet
v kreekaste pArandt Kr€k! pairaseLiev6tt hoosusrus erit
iku t eslmese.a kelser Constanr nus perastseda, ku keserMarcelusvallutas 212 arsta e. Kr
Nag! k6lklalVanas aa mas,o usk kultuurssuks,
M ul"' .oI'-cld pF-d6qi .oo,o av -'t- O--
k u t ! u r s n r d s k s e e k s , e t t e e n d a j u m a l a c l .o t s e s e k s F pooogio F,u.o' I.o coo---ii
k a € ! s € a t o r l k s o l s e e m o d u g t e m p i a r h i r e k t u ! r i l el a .. ,. dqd ogoq o gr adl_- oor l- -.1-l i. cl t_tr _.
kuiutavaLe !nstie Esimene Rooma keiserAogust!s
k t! ruh oonei.l, vil asld, akvedu kte la mlrmei.l teisi maa ma
asi Rooma eh rada a2 templit ajaloos sen tun.hata lunktsooniga ralatsi FoomLasie
22

3. panusarhitekuuriajalu oli ehituskonstruktsiooniline
kku ja Templiainsaksva susallikaks(pealeuste)o i kuplitipus
-tehnooogilinenovaatorus v6vi, kaareta kupllehltus olev rjmarva gusavasilm o.?/rs. Panteonsilmnwad
nins uute ehitusmaterjalide (nditeksp6letatucl telliseja k a m u u c lR o o m aa r h i t e k u ! r i e 0 d o m a s e dt u n n u s e d : o
betooni)kasutuselev6tt. Tellistjabelooni kasutatisage i te gsi.immeetria abso uutne j.ilgim ne, konstruktsoonr o
p6hirisekandvakonstrukts oonimaterja ja need kae ina l o o ql d l l L p [ _ " l " " . l e q - o n p e r i d n d l e m " d l r - p e r
t h i j e m s t u k , t e l l i s e , a r m o r l v b i t r a v e n i i n i gV o r m i s ,
m a. fektsls)n ns maierjalikasutuse p6hjendatus(seinadja
nagumargitud,bhtuti eriil Kreekaarhitektuurist, sealsed kuppelo id betoonist,kaetld stuk!v6i marmorp aatide- z
orderistiilid ka Roomamatemaatlliselt
olid ratsionaalse aE q d ) .r a l r e . o o r o l e s r i e a e g s a o o r : a r l i L F t L u r i a -
R r J
hltektuui aluseks. Foom ased kesitlesld arhiiekuurisiiski saamade kontsentraat: ohtra t on kasutatLd sambaid
kreekastesterinevalt, naclarmastasidsu!rejoonerstde (kompos itkapitee), kaa€vasid ja niSSe
ko€tiivsustega p6lanudsele nimelka illusoorseid ahen ninq kuplitel kassetee.t!d pinda. HaF
dusi, naiteks pandi sammas ehltus ikult mittevajaikku moonia p6h tagatisekspeetiaga ikkagi
kohta. ntertddrkuiundusetoredusele po.jrati Roomas proportsioone, m lle kohta vitruviusel
s a m u i m e r k s ae n a mt a h e e p a n 0 . on oma "K!imnesarhitektuuriraamatus"
TnpoLooglses hierarhiasoi esikohalmuidug temp- { k r j u t a t u dm b e s 3 3 - 1 4 e . K r ) k a s p e f
!
liarhitektuur(ladina k.lerpl@ a gset koht, kus tehti siaa ne peatokk - "Templiehitusepro
taevavaatiusija ernustusi, ka senati kogonemisekoht). ponsioonidest : "Templ vormik6ne ra-
Templidraiatierinryatejumarate jaoks,vormlto id need j a n e bs a m m e e l r i a l , i e s t a . h i t € k t i d
m
nagu kreeklastelgi ummargusedv6i ristknlikuLised. Nen- peavadpiinliku tapsusegak nn pidama.
daLd!ararpl- b <Jlr-esi ssa te'e H"dri".Jse See aga omakordatoetub proportsioo
alal11a-135 ehitatld I nteon-Kog JumalateTempel. nlde e, mida kreeklased n metavad
Pa.teonl esifassaad ona sammasportikusega o taen aralogla'ks.Proportsiooni saab milarat
ristk0likulisest trj nblst, m llega o uhendatud Ljmartem l e d a , k ! i k 6 i k i d e lh o o n e l i k m e t e l j a
pe Vlimase oli pooteiseks aastaiuhandeks maarr- ehitiselteNikuna on riksarvuiatud liige
ma suurimaks jijenud k!ppel dlaheeter43,2 meetrt. {modrlasl kui Lihtnepohim66t.'
verliusremaia peristnii16u.
Pomp.ji
23

4. llmal ke hoonele osakaa ol Rooma arhitekt!!r s
mrjrgaiava t suuren ku Kreekas, see tu enes hastiv6'
iaerendarLd i.stltursiooni.lest ja ka naitekskargelasle-
ku iusesl, mis o i a useks mon!mendiarh tekluur le.
Rooma kultu!ri juurde ku! usicl k ndlast ka pleebs
irl , 16buEemis ja puhkamiskohacl tur!hoonecl (bas i-
rda datd bd'. d o-l_adr"o - "-^-d '1.C"
racalla te.mld), vimased ol.l Lihdas klubideks, kus peeti
koosoekuid la oet raamatuid Kog!
ilma k arhitektuur o kavanclatucltemp
l a r h i i e k t u ! r i s a r n a s e t p d u l i k u n a ,o h t
rale ka!n stostega. Sseruumicle kuj!n
Vetiuste nrjr perisliiiil6u
duses kord!sid valisrhitektuu eemen 2. stiili soinamaalinsutega
d i d : p o n a a l d , s a m b a d l a p i l € s l r i d ,a e d
o d kljundatLd kassettlaqedena, seinu
kats d harhorp aadld v6 siukkpaneelid, "l
p6randail iluises marmormosaiik
Erre%lt Kreekasi on vana Foomasl E c rl .ol
sa Inud pa iu leaver elamdte kohta. t " ,
Vltrlvluse katesoor ate jarg asetses
e l a m u h o o n e t ! p o o o g i s e s h i e r a r ha s
m u i d u g i m a c l aa m a k u i l e m p l l d j a n h i s dl ll id
Lond kud hooned P.liu olenes kr oma
niku varak!sesl; lnnapleebsi urlrimajad
o d ehltat!d konstr!ktivset kehvast, ausa hoolmatut,
korusei.l sa1 valaclusejdrgi korgemad hooned o evat
u alunud kuni 20 meetr n nlng see komme pohtLStas
sage i varingu .1, ka lervete kvarta ite kaupa seevasru vettiusre maia Pompejis. Plaan.
' - s i s s € p b : i 3b - a a t r i u m , c . p e r i s i i i i i lj a a e d ,
,
Flooma U kute villad, niilinnaslvi/la urbana) kri ka naal d.kiiralist€vastuvoturuunid,. -tticliniuh,
lvil/a terrana), atid ehirarrd Vitrlv use k rjapa.d!d.rhi f - naisleruumid, g - ktiitk, h "
koos kodu.lt.riga.
tekuurteeg itejiirgi: nad o d vastupdavad, otstarbekad
ja kar. d (firmttas. utilitas. venustasl
Vana Rooma villadest a n.avad parima ettekulutuse ne.les vana kombe kohase t oma jalad Aatriu m iga kn 9-
luba alaies 1730. 1740. aasta is1 vd ta kaevatld Pompeji n e s i d k 6 r v ar u u m d , m 6 6 d a p i k t e l g e e d a s l i i k ! d e s l d r g -
ra Hercu a.eum. M6ema arhitektuur peegeldab ilmet, nes aaliumt e tablinum ru!m, kus hoiti esivanemaid
m i s L i n n a l o 7 9 a a s l a p . K r , k u i h a k k a sp u r s k a m a k 6 F kujulavaicl sk! ptuure ja m da kasuat ka sdogisaa na.
valasuvVes!uvlvu kaan Tablinum onakatda avares peristrinll, lahtise sammas
Rooma vil aarhltektu!r!hendas endas ans6mbliks kdig!ga ringgaleriisse, mis umbriises kaevu v6 pu€k
ehitusku.st, sk!lptuuri, maal kunsti ja aiakujundlse kaevuga sise6ue. Sise6ue avanesid seda !mbrltsevate
t,. t-r".tdct-l- ldrptpo-ppj v6 it6 nod r u u m i d e p u u s i ! u k i d e g a a k n a . l ,m i s o l i d k i p e a m s e k s
e oli omane. ei kosu kujun.lus koonclus maja s sse. v a l g u s a i k a k s . E r t i j 6 u k a t e s m a j a d e s k a s u t a t ra k e r d e
I d- " df-rod dq'. r.6 L I ldo-FrLL 'i ees h.lst dhukeseks ihvitud arabastrt R!umid olid jaF
Snmmeetrillse t iassaadis paiknev sissepaas (seda karr- jestatucl anflaadset, s. t korapijrasei p k hoonetiiva
s e s i d e r a l d i l u m a a c l : F o r c u L u su k s e l i i b u , L m e n l n u s tege n6nda, et avades nende uksed, vois vaadau labl
l a v e . c a r d e a ! k s e h i n g i ) j u h n s a a t r i u m l .m s o i m a j a e s - t e t u e h o o n e t i v a . K u j u n c l ! s ep o o e s t o l i l a v 6 l s e t k 6 9 e
mere es nduspoole ruum, perekonna ruum d asus d rikkalikun sooqisaa t/brrum
5oo'^.9-ooo-l A"ri._ ood-.1" o 06"nd.i -' nterjitord old j6ukates patrlts majades kr.iluslikud:
d na spets aa ne kivivann mis lE tls vihmaveega kat! pora odllr.r .orn-'norro.d,. r.-aroo-llol-
ses petLva ava kaudur vannls pes kLia ne majja sise |. ronoorqdpo.oo. etrlFl-aa 'sLd ?oo,seira
24

5. Ausustqse aeqne. L saj.e..(!.).!rs9nngIaid seinefl$i
pmda kai!€d haarinsld asendg!
9,!49l]eel4qd.F&!9a-
!,d.1 !'E"lry919l9l"9lidesa. mile ke kele maaliti o
yaik9taalisllFeg9l9ulalgg rjlleleLoGt !!91!I
qlt o
v6i maastikuvaade; reqll9tlik {paldt 63. a- e. Kr).
4) stiil
milse ntele ilmsid lervellrea islikud selrskonnasrsee-
nid v6i mlto oog ilisedloo.l, teostatunauskunatuh oo z
mllruull, kas ehiliste v6 looduseJoonil(PomperjVet
rirsre vl la ja Villaltem'i L4Usteeriumide fris, Boomas
k e l s r l n n a i v i av i l a j n e . ) .2 . 3 . s a j a n d i p . K r a s e n d u s
L l
selnamaa inerjdorisilha rohkem mosaiiqiga.
Erruskldeja gn€VanaR@ma m6obeltlgines oma
a
/ o r r s p a l j L . | 'r r p e ] d m d o b l , | . I J , r u r e s E L ' - J n d s i
i . o
see m6ju tahedatavjuba alates6. sajandisr Kr Etrus e.
klde esemekultuuristannavad€imu
Tarq!inias ja CeNeteris v6imsa€st
kuppelhaudad leitudseinamaa
est ln-
9ud. nikerdreljeefldia paarikilrmne-
sentimeetrised temkotamudeid, mis
olid surnutee kaasapandud Tavaliste
audadetoo ide k6Naloid etruskide
originaaseimateks modblit!kkideks
c/sfir iimmargone puusl v6i pronk-
S € i n a m . a l i n g u3 . s r i i r .R o o m a .) s a j a n .e ^ l
t sst k 6tukev6ilaegas janaguim-
margusele "trumllle"paigltatud,
tug-
tooli moodl iste, milel oli k€arekujuli-
n e , v d j a p o o e k a l d uo l e v s e l j a t u s i .
Ka see iste ol pronksist: tehnoloo
gla seisnes selles, et ee nevalt val
mistatlterckotast vorm, mil osse s is
v a l a t i ! a p r o n k s . t r u s k d ea m b i d ,
s E
S€inamaalingu sriil. Ponpeii t saiand Kr
4. e.
nissidesaolid viimred ka q9lilseki rgyli!9 nulilsgf
davaks e emendik!. Aates 2. sajandisre Kr vahetus
n g l i s en a m a a l i n g u m o o d i) l n k r u s t a t s i o o n I , m i s E h
1: ist
tus Kreekaja Vdike Aasia eeskLri!destja mlles seintel
k u j u t a uv a l d a v a l t h l t s i ; 2 ) p e r s p e k t i v n ei l u s r o n r s m
e
( 1 .s a j .e . K r ) ,s a m u t im a a l i l L d h l i s e d k o o sm a a s tk u
e
j a f i s ! u r i d e s a j3 ) o r n a m e n t a a e P o m p e j s t i i { k e i s e r
n
25

6. B o o m a 1 1 .s . j a n d e K r . ) j a
h e l l e n i s r r i k u . 2 . s a j a n dP K ' l
(

7. pronksist "kolmjaad' tr poodid ja kogu pronksivala pousl, isegi hobedasl. !€lapa.tiioli sealjuu.eser]t| de
mistraclitsioon v6tsld roomlased r:ie koorirohke, k€unistuseks il6vl-kuika pantripea jala
n ja
Vana Ro9mas kasuiai modblivalmisratrl eks sam! kujunsed.riigriioon d. koerad.luised kuika muud loo o
materja e, mis Kreekaski kLipressijaseedrt, aga ka ma ja linnu igl eshdajad.Meie ajaa tuamisealsuseksoli o
P6hja taalas kasvavat tamme ja vahtrat Ka siin kaeti kujunenuderirlparaadne auatuup,millesjalapartiina ei
gqqla]l pu! y ne9ri v6IPtalllqa v6l kq rlqql1i, et varja rakendarld enam 0h! oomav6 linn! detail, vaid teNet
ta pinna robustslst. K6 ge hlnnallsefraks pee! Loode- t?risfiguur, seid jalgu n metat trapezofoorideks.
se Po z
Aafrik6st imporditavat sidrunipuud C cero ola oelnud, pu aarne oll lauajaana ka arhitektuurist Laenatucl kaa
e r r n . a k s z j € m i l o n s e s t e n s , k u i v a i d s a a k s e n d a l es d - ristumotliv Niisugused lauad olid
runipuusl aua. Pq! e sek!ndeerisd mooblmaierja de- teostalud kas pronkss v6i klvis
na ka pronks, marmorja kvi. TAnln onoi sAiinld va d ning seisid ruumis seina iji:res
neist vastupidavalest materia dest rehrud eseheld kind al kohal, neid kasutati seF
Mdobli dekoori leh.ikatest kasul€ti sa muti krek as veer mis aucladena.Hilis Roomas
teletunt!id: graveer m st, nikerdam st, maa imist, ku da kasutati paraad audadena ga,tl
mist, vineerimist, inkrusteerm st ja iniarsiat. bulrm'e, suurilaudu, mis asets+
Enamik moOb iesemeid v6etisamutl Lje Kregkast. sd aatriumis, olid rikkalikut kau
N o n d a o l i l d r o o n - s L e lo n d I o 9 e I J ! e R . n d c _rI nislatud ta pld d krjlalise sisene
netati /e..rseks, see erines k te'st vaid kaun stuste des ta e kohe aimu andma pe
ro r | - s e p o o e s . . d 9 - n o e s o i d n " i . e l s n r r l d . r c t e remehe se susestta t6!kusest.
ja eevandpeakutulised peatsid. Kasutatl raamkonsrn,kl Nagu Kreek6s, ei kasutatud
siooni, raami sees o I polstermadrats ja kogu ase olr ka Roomas kappe, vad mahuta-
ohlralt teksliiliga d€peeritud. Kaafquva.l v6l nikerdatLtd va mooblip6h lligiksoli krst -
voodijalad olid, ihselt parema siiilmise eesm:irg l, sa arca. Ka alca seisis aatnum s,
qe i pronksvlt aris, nagu t6estavad Hercu ane!mi ta demonstreerima(s saffa, ff da
Pompej leiud l. sajqlrdllp. Kr hakkas uhke fisuraa ne galibulum gt pe@ sla^!Sr. Se -
peatugi laanduma ja asendus kOrge seljatoega, nii hak les hou hlnnalist p*konndara,
kas /ectus rohkem meen utama ianap.levasi d lvanit, eriti ka roiva d. VorDilt oliVana-Roo
k u o l i t e g e m l s t m i t m e n l m e s e J e o a s ' e g a( k u . i k o m e e ma krst Kreeka omaga analoog
inimesele). K6rge/ecars'e vd timalu kaaslane oli mada ne, kL d kalnistatud ertirikkaiku
jatapnk sgabelum sep statLd dekooriga
lstmetest kasutas cl roomlase.l nii sirgeie ku ka TL eb rdhuiada valgustite ja
parndes jalgadega troone sornm?, popu aarsed o id etruskide 1 laenatud 1r poodide
"trummeltug
ka etruskide tool pLust ja plnulud rohkust Rooma nterjd'.jrls. kuid
variandid. K6 rrooniaadsed islmed olcl varustarud pa0u oika k6ksugu nipslakesi
nadaapingt sgabel/uh iga Kreeklasiek/6Dos e muuf marmoF ja pronkskujukesi ni.s
sid roomlasecl pisut raskeperasemaks, seda nimefat klaasfig!ure Kogu s semito<j
cathedra k . Kasutdse o id ka kastlsarnased, sagel muuts pehmemaks tekst l, m
p- '-l-d i . Ad. .dqd la/ rud oli ela 'lL1 | s- da Fooma ruumides e dus t6es
ja ga.lega lste, mida e dus nl kodudes kui ka senatis t i o h t r a l t ,n i a k n a k u i k a u k s e
C,/u/A'e la ad v6lsid o la n i paindes kui ka s rgetest eesriiete ning moobllt katvaie
pu kadest Pulle saks vo s ryratertaiks olia rald ( e ud kangasie ja patlade nAo .
nqllsmaastBelsa ja Busaarian ). sellse j!hulolld rs
r a t u d i a l a p a a r do m a v a h e u h e n c l a t l d s i d e p u l g a j a l 6 p
pesid sage i vAgaqi omaperasel sandaa kang lsei!d
li-Doia -uli.Falagd,ogFLdlc.-'crp-L ' , Fo r
Roonas s.auznlks
Laudadestold Roomas populaarsed kreeklastevzji
kesed !maracl, looma jala k!j! iste tugeclel sersvad
lauakesed Neld tehti pronksist, marmor st ja sidruni
27