Programmi "Õppiv Tiiger 2008 – 2013" lisakursuse "Hariduslike erivajadustega õpilaste õpe ja IKT" materjal. Esitluse autorid: Kaja Plado ja Hene Binsol

1. Õpilase erivajaduste
kaardistamine

2. Õpilase arengu toetamine
• Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning
vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste
kohaselt.
• Õpilase võimete ja annete arendamiseks tuleb koolis
selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida
sobivad õppemeetodid ning korraldada vajaduse korral
diferentseeritud õpet.
• Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus
eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava
pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.
• Õpilasele tagatakse vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja
sotsiaalpedagoogi (edaspidi tugispetsialistid) teenus.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 37

3. Haridusliku erivajadusega õpilase
väljaselgitamine
Haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel kasutatakse
• pedagoogilis-psühholoogilist hindamist,
• erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja
täpsemat vaatlust,
• õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe
koondamist,
• õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 46

4. Haridusliku erivajadusega õpilase
väljaselgitamine
• Läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise
tulemused;
• õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase
tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta;
• kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute
tulemused;
• nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja
sellest tulenevalt õpilasele rakendatud meetmed
dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu
ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu
jälgimise kaardil.

5. Õpilase arengu jälgimine ja toetamine
I tasand
• Klassi- või aineõpetajad jälgivad laste individuaalset
toimetulekut õppesituatsioonis.
• Vajadusel avatakse Õpilase individuaalsuse kaart (ÕIK).
• Täitjaks on klassijuhataja.

6. Erivajaduste kaardistamine
Õpilase huvid ja motivatsioon
• Õpihuvi ja lemmikõppeained/ -tegevused, suhtumine
õppetegevusse ja töösse jne.
• Õpilase õpimotivatsioon ja suutlikkus: huvi tegutsemiseks
ja õppimiseks, tüdimuse tekkimine, õpitava seostamine
tavaeluga, õpetaja abi vastuvõtmine.
• Välise (kiitmine ja karistamine) ning sisemise (huvi ja tahe
tegutsemiseks) motivatsiooni loomine ja hoidmine;
õpilasele võimetekohaste valikute andmise ja otsuste
langetamise tulemused.

7. Erivajaduste kaardistamine
Sotsiaalsed oskused
• Suhtlemine eakaaslaste ja täiskasvanutega.

8. Erivajaduste kaardistamine
Tunnetustegevus
• Tähelepanu, taju, mälu ja mõtlemise iseärasused.
• Oluliste ja ebaoluliste seoste ja seaduspärasuste
eristamine, tähelepanu fokuseerimine.
• Õpitava meeldejätmine, õpitu meenutamine ja
kasutamine.

9. Erivajaduste kaardistamine
Õpioskused
• Õpikeskkonna ja tegevuse organiseerimine ja planeerimine.
Töövõime, selle kõikumine. Ülesannete täitmine: kas
püüab ülesandest esmalt aru saada, hakkab ülesannet
kohe täitma, katkestab kiiresti oma tegevuse, täidab ainult
tuttavaid ülesandeid.
• Õpitava vastuvõtmine ja kodeerimine: kuidas täidab
valdavalt ülesandeid– kas koostegevuses õpetajaga,
matkimise teel (pärast ettenäitamist), näidise (algoritmi)
alusel, suulise juhise või kirjaliku juhise järgi?
• Kodutööde täitmine.
• Kas suudab kommenteerida oma vahetut tegevust, suudab
kirjeldada sooritatud ülesande täitmist või suudab
sõnastada oma tegevuskava.

10. Erivajaduste kaardistamine
Enesetunnetus ja eneseteadvus
• Oma tegevuste ja teadmiste (sh õpitu) teadvustamine.
• Suhtumine õppetöös ilmnevatesse raskustesse: kas
tunnetab raskusi õppetöös, püüab neid iseseisvalt
ületada, pöördub abi saamiseks õpetaja poole, oskab
kasutada osutatud abi ja abivahendeid, loobub ülesande
täitmisest raskuse ilmnemisel või täidab ülesanded
stereotüüpselt.
• Kuidas põhjendab enda käitumist ja tulemusi?

11. Erivajaduste kaardistamine
Emotsionaalne seisund ja käitumine koolis
• Õpilase individuaalne ärevuse tase: liiga rahulik, rahulik,
ärev.
• Kõrge ärevustasemega kaasnevate probleemide
ilmnemine:
– tunnetuslikud - tähelepanu keskendumisprobleemid;
– käitumuslikud - rahutus, motoorsed liigutused,
ärevusttekitavate situatsioonide (kontrolltööd, kooli tulek
jne) vältimine;
– füsioloogilised - kõhu-, peavalud, higistamine,
punastamine, südamekloppimine jne esinemine.

12. Erivajaduste kaardistamine
• Kokkuvõte õpitegevusest ja käitumisest
– Tugevad küljed
– Arendamist vajavad küljed
• Pedagoogilised soovitused

13. Õpilase arengu jälgimine ja toetamine
II tasand
• II tasand - hõlmab tegevusi arenguliste ja hariduslike
erivajadustega (sh andekaid) lastega kooli tasandil.
• Erivajaduste täpsustamine toimub koolis tugiteenuste
koordinaatori juhtimisel.

14. Erivajaduste kaardistamine
II tasand
• Klassi- ja aineõpetajate tähelepanekud ja soovitused
õppeaineti
- Lapse arengu tugevad küljed
- Arendamist vajavad küljed, soovitused
• Logopeedilise uuringu tulemused ja soovitused
• Psühholoogilise uuringu tulemused ja soovitused
• Teiste spetsialistide arvamused ja soovitused
(sotsiaalpedagoogiline abi, õpiabi jne)

15. Õpilase arengu jälgimine ja toetamine
III tasand
III tasand – hõlmab tegevusi arenguliste ja hariduslike
erivajadustega lastega pärast täiendavaid uuringuid
väljaspool haridusasutust.
Kui koolis rakendatud tugiteenused ei osutunud tulemuslikuks,
viiakse läbi täiendav uuring, mis toimub valdavalt
meditsiiniasutuses arstide osalusel.

16. Kokkuvõte
Eestis on kolme tasandiline HEV laste toetamise süsteem
I tasand - õpetaja tegevus klassis
- õpilase erinevuse märkamine,
- õppetöö individualiseerimine,
- järeleaitamisetunnid,
- koostöö aineõpetajatega,
- koostöö koduga jmt
Kui sellest abist ei piisa, liigutakse edasi.
II tasand - kaasatakse spetsialistid (logopeed, eripedagoog,
sotsiaalpedagoog, psühholoog), toimub õpilase põhjalik uuring:
teadmiste, oskuste kirjeldus ja õpiabi. Kui ka sel tasandil antav
abi ei võimalda õppekavaga toime tulla, liigutakse III tasandile.
III tasand - õpilasel on võimalik abi saada
õppenõustamiskeskusest, viiakse läbi erispetsialistide
uuringud (psühhiaater, neuroloog, kliiniline psühholoog jt).

17. ESF programmi “Õppenõustamissüsteemi arendamine” toel on
igasse maakonda loodud õppenõustamiskeskus.
SA Innove loob 1. septembriks 2014 vähemalt igasse
maakonda Rajaleidja keskuse, mille kaudu pakutakse lõimituna
eripedagoogiline, logopeediline, sotsiaalpedagoogiline ja
psühholoogiline nõustamine Rajaleidja keskuses (II tasand)
ning lisaks eripedagoogiline ja psühholoogiline nõustamine alla
350 õpilasega kohalike omavalitsuse koolides (I tasand);
karjäärinõustamine ja karjääriinfo vahendamine Rajaleidja
keskuses (II tasand).
Lisaks hakkab Rajaleidja keskus korraldama maakondliku
nõustamiskomisjoni tööd.
http://www.innove.ee/et/karjaariteenused/rajaleidja-keskused