sobib talviste linnuvaatluste ettevalmistuseks, sagedamini kohatavate paigalindude ja talvituvate lindude õppimiseks

1. Paigalinnud Mõiste Liigid Elupaik Toit Pesad Kaitse Fakte Koostas Marje Loide

2. Paigalinnud Paigalinnud on sellised linnud, kes leiavad ka talvel piisavalt toitu ja ei pea rändama pesitsusalast kaugemale Enamasti vähearvulised ja kõigesööjad Kogunevad talvel inimasulate ja elamute lähedusse Head oludega kohanejad

3. Liigid Leevike Kodutuvi Hallvares Kaelushakk Koduvarblane Ronk Pasknäär Sinitihane Rasvatihane Rohevint Puukoristaja Suur-kirjurähn Väike-kirjurähn Musträhn Porr Harakas Põldpüü Teder

4. Koduvarblane Tugev seemnesööja nokk Julge tegutseja Parvelind Inimkaasleja Emalind on hallikam Isalind nn kirjum

5. Leevike Leevikese isalind on punase kõhupoole ja kurgualusega Nokk on tugev ja jäme Toitub seemnetest Laul on nõrk ja vilesarnane

6. Leevike Leevikese emalind on hallika alapoolega Pealagi must Nokk tugev Pesitseb okasmetsas

7. Teder Tedre isalindu nimetatakse kukeks Teder oli 2008. aasta aastalind Elab kasevõsas ja rabaservades Talvel sööb kasepungi

8. Teder Tedre emalinnu nimetus on terdekana Pesa teeb maapinnale Haub üksinda Pesapaik on rabas

9. Kodutuvi Kodutuvi põlvneb kaljutuvist Kaljutuvist on aretatud palju tõuge Kodutuvide hulgas esineb ka valgeid linde

10. Rähnid Suur-kirjurähni tunnuseks on punane sabaalune Talvel toksib käbidest seemneid nn sepipajas Trummeldab kuivanud okstel

11. Rähnid Väike-kirjurähn on kõhupoolel hallika või määrdunud värvusega Punane on ainult pealagi

12. Musträhn Nimetatakse ka nõgikikkaks Meie metsade kõige suurem rähn Teeb pesaõõnsuse nii männi kui haava sisse

13. Tihased Rasvatihase isalinnul on kõhu all must triip Emalinnul musta triipu kõhu all pole Meie tihastest kõige suurem

14. Tihased Sinitihase talvine söögilaud on roostikes Rookõrtes talvituvaid putukaid oskavad sinitihased väga hästi välja nokkida Väiksem kui rasvatihane

15. Tihased Salutihase varasem nimetus oli sootihane Sarnane põhjatihasega Väiksem kui sinitihane

16. Puukoristaja Pikk must silmatriip ja värtnakujuline keha Liigub puutüvedel ka pea alaspidi Sabaalune oranzikas

17. Porr Porr on puukoristajast väiksem Pruunikirju kiire liikuja Toitub putukatest Pesitseb koorelõhedes ja oksapragudes

18. Hakk Varesest väiksem Nn linnalind Hall silm ja hall kukal Parvelind Sööb kõike Pesitseb majades ja puuõõntes

19. Vares Vares ehk hallvares Õpivõimeline Kõigesööja Munavaras Pesa teeb kõrgele Pesamaterjaliks on oksad

20. Harakas Pikasabaline vareslane Peaaegu ei laula Pesa teeb okstest Pesitseb pajupõõsastes Pesale teeb nn katuse

21. Ronk Ronk ehk kaaren Suurim vareslane Põhielupaik on metsas Alustab pesitsust juba veebruaris Peetakse nn nõia ehk targaks linnuks

22. Pasknäär Elupaik metsas Tiival meie lipu värvid Levitab tõrude kogumisega tammesid Võib teha väga ehmatavaid häälitsusi

23. Kuuse-käbilind Kõvernokalisi linde on meil 2 liiki Isalind on punakas Emalind rohekam Pesitsevad ka talvel Söövad käbidest seemneid

24. Elupaigad Inimasulad (hallvares, hakk, kodutuvi, kodu- ja põldvarblane, harakas) Põld, mets (ronk, pasknäär, leevike, puukoristaja, porr, teder, põldpüü, rähnid)

25. Toit Loomne (surnud organismid, putukad, ämblikud, ... Taimne (seemned, pungad, urvad, okkad, ...

26. Pesad 1 Suletud, peidetud (varblased, tuvi, tihased, puukoristaja, porr, Avatud (vares, harakas, pasknäär, ronk,

27. Pesad

28. Kaitse Looduskaitse alla kuuluvad rähnilised Looduskaitse alla kuuluvad kakulised

29. Huvitavaid fakte Kiivi on ainus lind, kelle sõõrmed on noka otsas Punarinna keskmine eluiga on 18 kuud Rähn toksib kiirusega 20 lööki sekundis Linnud ei higista Tuvi suled kaaluvad rohkem kui ta luud Maailmas on kanu rohkem kui inimesi Tuntakse umbes 10 000 erinevat linnuliiki Eestis on 366 liiki linde Iga eestlase kohta on looduses 1 metsvint Pääsupesasid süüakse