Lindude välimus
Lindude välimus on väga varieeruv.
Ühiseks jooneks on neil tiivad, sulgedest
kehakate, nokk ja 2 jalga.
Nimeta noolega näidatud linnu keha osa
Tiib Nokk
jalg
3.
Välimus
Lindudel on sulgedega kaetud voolujooneline
keha.
Väga värvikireva sulestikuga.
Linnud oskavad lennata, kuid on ka erandlikke
linde, kes lennata ei suuda.
Tagajäsemed on lindudel enamasti
neljavarbalised.
Nokk on moodustunud lõualuudest.
Suurima kehamassiga lind on jaanalind, raskeim
on150 kilogrammi. Kõige väiksemad linnud aga on
teadaolevalt koolibrid 1,6 grammi.
4.
Kus linnud elavad?
Linnud elavad peamiselt maismaal.
Linnud elavad kõikidel kontinentidel, isegi
Antarktikas.
*Kontinent- manner e. mander e. kontinent on
maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa.
Rändlindudel on 2 elukohta- üks
pesitsemiseks, teine talvitumiseks.
*Rändamine -on lindude liikumine ühest
elukohast teise.
Kuna lindudel närimiseks hambaid ei ole,
neelavad nad toidu tükkidena või tervelt.
Toidu purustamine toimub maos.
Paljud linnud neelavad kivikesi või liivaterasid,
et aidata maol toitu purustada.
Mida lind sööb?
Putukaid
Marju ja vilju
Seemneid
9.
Mängime koos mängu-keda
või mida sööb valge-
toonekurg?
http://www.springalive.net/games/?gam
e=FLASHe8a16227cc2428fd9a05210b6e39
33ac.swf
10.
Pesa ja munad
Linnud
ehitavad pesi ja munevad sinna
munad. Munad on kõva koorega.
Karmiinleevikese pesa (koos
käo munaga)
11.
Linnud hauvad oma
mune kannatlikult.
Nende keha soojuse abil
areneb munas linnupoeg.
Kui linnupoeg on saanud
küllalt tugevaks, lööb ta
nokaga munakoore katki
ja ronib välja.
Linnuvanemad
hoolitsevad oma poegade
eest ja kaitsevad neid.