Õpiobjektid, metaandmed, repositooriumid

2,318 views

Published on

Published in: Technology
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
2,318
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
44
Actions
Shares
0
Downloads
19
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Õpiobjektid, metaandmed, repositooriumid

  1. 1. Õpiobjektid, metaandmed, repositooriumid Kaugkoolituse tehnoloogia Terje Väljataga 2007
  2. 2. Mis on õpiobjekt? <ul><li>… </li></ul>
  3. 3. Õpiobjekti mõiste <ul><li>1994 - Learning Object (Wayne Hodgins) </li></ul><ul><li>2000 - David Wiley: väi k esed komponendid, mida või b uuesti kasutada mitmeid kordi erinevates õp p ekontekstides ja neil on õp e tuslik vää r tus </li></ul><ul><li>2002 - IEEE LOM: iga digitaalne või mittedigitaalne olem, mida saab kasutada õp p imiseks, hariduses või koolituses </li></ul><ul><li>Väikesed terviklikud õpetusliku väärtusega digitaalsed objektid (nt veebileht, multimeedia-esitlus, interaktiivne harjutus, testiküsimus), mida saab ühendada suuremateks sidusateks õppematerjalideks ning taaskasutada erinevates õppekontekstides ja  õpikeskkondades </li></ul>
  4. 4. Õpiobjekti mõiste
  5. 5. Õpiobjekt?
  6. 6. Õpiobjekti tunnused <ul><li>Käideldavus ( accessibility ) - õpiobjekt on kättesaadav </li></ul><ul><li>Koostalitlusvõime ( interoperability ) - õpiobjekt töötab erinevatel riist- ja tarkvaraplatvormidel </li></ul><ul><li>Kohandatavus ( adaptability ) - õpiobjekti on võimalik kohandada õppurile või õpisituatsioonile </li></ul><ul><li>Korduvkasutus ( reusability ) - õpiobjekt ei ole seotud kontekstiga ja on korduvkasutatav erinevate õppuritega </li></ul><ul><li>Vastupidavus ( durability ) - õpiobjekt töötab ilma muutmata uuemal riist- ja tarkvaral </li></ul><ul><li>Granulaarsus ( granularity ) - õpiobjekti on võimalik lahutada väiksemateks osadeks </li></ul><ul><li>(LOAZ 2004) </li></ul>
  7. 7. Õpiobjektide metaandmed <ul><li>Õpiobjektid on varustatud standardsete metaandmetega, mis võimaldavad automatiseerida õpiobjektide otsingut, neist tervikliku õppematerjali koostamist ja selle esitamist (nt igale õpilasele unikaalse kontrolltööküsimuste komplekt või interaktiivne töövihik Internetis) </li></ul><ul><li>Metaandmed on informatsioon digitaalse või füüsilise ressursi kohta </li></ul><ul><ul><li>- autor </li></ul></ul><ul><ul><li>- õpistiil </li></ul></ul><ul><ul><li>- grupi ühine arvamus nähtud filmist </li></ul></ul><ul><li>Pakub vastuseid küsimustele: kes? mis? millal? kus? miks? kuidas? </li></ul>
  8. 8. Uued suunad metaandmetes <ul><li>Folksonoomia - koostöös loodud avatud märksõnasüsteem sisu kategoriseerimiseks </li></ul><ul><li>Tag - märksõna folksonoomias, veebikeskkonnas töötab enamasti lingina </li></ul><ul><li>Tagcloud - märksõnapilv, populaarsemate märksõnade visuaalne esitusviis </li></ul><ul><li>Folksonoomial põhinevad keskkonnad: del.icio.us, Flickr </li></ul><ul><li>Õpiobjektide puhul hästi toimivad foksonoomiarakendused veel puuduvad </li></ul>
  9. 9. Õpitehnoloogia standardid <ul><li>Standardid on ühiskondlikud kokkulepped teatud objektide struktuuri, hierarhia ja formaadi osas </li></ul><ul><li>IEEE LOM õpiobjekti metaandmete standard (2002) - sisaldab 58 elementi - põhiline standard, mis reguleerib õpiobjektide ladustamist. </li></ul><ul><li>Eesmärgiks hõlbustada õpiobjektide otsimist, hindamist, omandamist ja kasutamist nii õppijate, õpetajate kui ka vastava tarkvara poolt. </li></ul><ul><li>SCORM (2004) ( S harable Content Object Reference Model) - erinevatest allikatest kohandatud komplekt e-õppe standardeid ja spetsifikatsioone, mille eesmärgiks on veebipõhise õpisisu koostalitusvõime, ligipääsetavus ja taaskasutus. </li></ul><ul><li>IMS Learning Design </li></ul><ul><li>IMS Simple Sequencing </li></ul><ul><li>IMS Content Packaging </li></ul><ul><li>… </li></ul>
  10. 10. Õpiobjektide repositooriumid <ul><ul><li>(McLeod 2005) </li></ul></ul><ul><ul><li>Õpiobjektide ait e. repositoorium – spetsiaalne andmebaasirakendus õpiobjektide säilitamiseks </li></ul></ul>200 100 NIME 0 49761 eduSource Canada 123 10607 MERLOT 0 30300 Education.au 1842 2526 ARIADNE Piiratud ligipääsuga õpiobjekte Avalikke õpiobjekte Repositoorium
  11. 11. Õpiobjektide repositooriumid <ul><ul><li>Merlot (Multimedia Educational Resource for Learning and Online Teaching) - http://www.merlot.org/ </li></ul></ul><ul><ul><li>CAREO repository (Campus Alberta Repository of Educational Objects) - http://www.careo.org </li></ul></ul><ul><ul><li>Õpiobjektide repositooriumide kollektsioon: http://www.uwm.edu/Dept/CIE/AOP/LO_collections.html </li></ul></ul><ul><ul><li>Connexions: http://cnx.rice.edu </li></ul></ul><ul><ul><li>Maricopa Learning Exchange: </li></ul></ul><ul><ul><li>http://www.mcli.dist.maricopa.edu/mlx/ </li></ul></ul><ul><ul><li>MIT OpenCourseWare: http://ocw.mit.edu </li></ul></ul><ul><ul><li>Computer Science Teaching Center: http://www.cstc.org </li></ul></ul><ul><ul><li>Citidel: http://www.citidel.org </li></ul></ul><ul><ul><li>EducaNext: http://www.educanext.org </li></ul></ul><ul><ul><li>Koolielu: www.koolielu.ee </li></ul></ul>
  12. 12. Õpiobjektide probleemid <ul><li>Pedagoogilised probleemid </li></ul><ul><li>- korduvkasutatavus (teise õppejõu materjal vajab alati kohendamist), </li></ul><ul><li>- standardite poolt peale surutud õpetamismeetodid (standardite loomisel on eelkõige silmas peetud lineaarset materjal - materjal - materjal - test stiilis õpetamist </li></ul><ul><li>Keerulisemate õppemeetodite kirjeldamine praeguste standarditega ei ole võimalik (näiteks uuriv õppimine) </li></ul><ul><li>Kasvatusteadused ja õpitehnoloogia liiguvad erinevas suunas: õpitehnoloogia püüab vähendada õpiobjekti seost kindla kontekstiga, kasvatusteadused rõhutavad aina enam autentse konteksti olulisust. </li></ul>
  13. 13. Õpiobjektide probleemid <ul><li>Metaandmete keeruline haldamine ja ebapiisavad metaandmed </li></ul><ul><li>Autoriõigustega seotud probleemid </li></ul><ul><li>Õpiobjektide loomine </li></ul><ul><li>Õpiobjektide kvaliteedi tagamine </li></ul><ul><li>Massiliseks kasutamiseks ebaküps tarkvara </li></ul>
  14. 14. Õpiobjektide probleemid <ul><li>Mis on need põhjused, mis motiveerivad õpetajaid jagama materjali? </li></ul><ul><li>Mis on need põhjused, mis takistavad materjali jagamist? </li></ul>
  15. 15. Õpiobjektide näited <ul><li>Mängud ja simulatsioonid: </li></ul><ul><ul><li>http://digilearn.nait.ab.ca/careo/Accounting/PDAgame/ </li></ul></ul><ul><ul><li>http://ilearn.senecac.on.ca/learningobjects/introaccounting/pda/unit06/concept/conceptch6.html </li></ul></ul><ul><ul><li>http://www.shodor.org/interactivate/activities/slopeslider/index.html </li></ul></ul><ul><ul><li>http://www.shodor.org/interactivate/activities/#fun </li></ul></ul>
  16. 16. Õpiobjektide näited <ul><li>Video </li></ul><ul><ul><li>http://www.learntosubnet.com/ </li></ul></ul><ul><li>Veeb </li></ul><ul><ul><li>http://lifesciences.asu.edu/paperproject/ </li></ul></ul><ul><ul><li>http://el-demo.basicon.org/ </li></ul></ul><ul><li>Sisupakett </li></ul><ul><ul><li>http://lepo.it.da.ut.ee./~triinm/tuutorlus/ </li></ul></ul>
  17. 17. Õpiobjektide näited <ul><li>Pilt ja heli integreeritud: </li></ul><ul><ul><li>http://fle3.uiah.fi/pilot/kosteikot1/index.html </li></ul></ul><ul><li>Wiki </li></ul><ul><ul><li>WikiPedia ( http://www.wikipedia.org ) </li></ul></ul><ul><ul><li>Eesti haridustehnoloogia sõnastik http://www.hanspoldoja.net/haridustehnoloogia/index.php/Esileht </li></ul></ul><ul><li>Testid </li></ul><ul><ul><li>Hotpotatoes http://lepo.it.da.ut.ee./~lehti/naited.html </li></ul></ul>
  18. 18. Soovitused <ul><li>Smith Rachel S. (2004): Guidelines for Authors of Learning Objects http://www.nmc.org/guidelines/NMC%20LO%20Guidelines.pdf </li></ul><ul><li>Wisc-Online (o.J.): Simple Steps to Building a Great Learning Object. http://www.wisc-online.com/SimpleSteps.ppt </li></ul>
  19. 19. Kasutatud materjal <ul><li>Autoriõi g use seadus (2006). https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=978821 </li></ul><ul><li>Hermann, T. (2002). Overview of LOM Draft 6.4. http://www.sreb.org/programs/EdTech/SCORE/SCORE_Users_Guide.pdf </li></ul><ul><li>Leinonen, T. (2005). Urinal as a learning object. http://flosse.dicole.org/?item=urinal-as-a-learning-object </li></ul><ul><li>Levine, A. (2005). Learning Objects R.I.P. http: //cogdogblog .com/2005/05/24/learning-objects-rip/ </li></ul><ul><li>LOAZ (2004). Learning Object Characteristics. http://www.loaz.com/learning-objects/learning-object- characteristics.html </li></ul><ul><li>MacLeod, D. (2005). Learning object repositories: Deployment and diffusion. http://www.canarie.ca/funding/elearning/2005_LOR_final_report.pdf </li></ul>
  20. 20. Kasutatud materjal <ul><li>Mattisen, M. õpitehnoloogia standarditest. www. portaal . e-uni . ee/e-voti/seminarid/htkoolitus/Malle_Mattisen_printversioon . ppt </li></ul><ul><li>Ruul, K. (2006). Õpiobjektid. http://www.e-uni.ee/~karin/materjalid/ </li></ul><ul><li>Wikimedia Commons (2005). http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:US_Solders_with_9_mm_Pistol.jpg </li></ul><ul><li>Wikipedia (2005). New media. http://en.wikipedia.org/w/index.php?title=New_media&oldid=11618259 </li></ul><ul><li>Wiley, D. (2006). RIP-ping on Learning Objects. http://opencontent.org/blog/archives/230 </li></ul>

×