Õppedisaini alused IFI 70511. Loeng: sissejuhatus kursusesse jaõppedisaini valdkonda                               Mart La...
Täna kavas   Sissejuhatus kursusesse   Loeng. Õppedisaini valdkond. Õppimise olemus ja    õpetamise teooriad. Õpisüsteem...
Kursusest Eesmärk: ülevaade ja isiklik kogemus õppedisaini  protsessist kaasaegsete õppimisteooriate taustal.  Mängime lä...
Hindamine Osalemine (20%): kontaktpäevadel, praktikumides,  refleksioon blogis, teiste blogide kommenteerimine Rühmatöö ...
1. Õppedisaini mõiste   Õppedisain (i.k. instructional design) on õppeprotsessi ja    õpikeskkonna süsteemne kavandamine,...
1. 1. Õppimise määratlusi   Tsirkusekaru õpib trikke tegema   Laps õpib jalgrattaga sõitma   Ärimees õpib inglise ärike...
Definitsioone... Õppimine    on protsess, mille tulemuseks on  püsivad muutused õppija võimekuses  käituda ühel või teise...
Võimekuse liigid (Bloom, Gagne) Intellektuaalne   - teab, tunneb ära, eristab,  defineerib... Motoorne - ületab, soorita...
Kuidas inimene õpib?   Õpipoiss-sell-meister   Kool - õppimisvabrik (variõppekava)   Pädevuskoolitus kui treening   Ig...
1.2. Õpetamine: teooria ja praktika    Õpetamine kui kasvatuse viis    Õpetamine kui koolitus    Õpetamine on intentsio...
Õpetajate “sisemised teooriad”   Transmissioon – teadmiste ülekanne   Transaktsioon – tehes õppimine   Transformatsioon...
Teaduslikud õppimisteooriad Biheivioristlikud: Pavlovi klassikalise tingituse ja  Skinneri operantse tingituse teooriad ...
Ülesanne   Koostage mõistekaart fookusküsimusega: kuidas    kavandada õpetamist?
2.1. ÕpisüsteemidErinevad lähenemised ja koolkonnad: Computer-Based Instruction (CBI) Computer-Assisted Instruction (CAI...
Õpisüsteemi funktsioonid   Presentatsioon   Juhendamine (tutoring)   Reflektsioon, diskussioonid   Interaktiivsed harj...
Õpisüsteemi struktuur   Lineaarne mudel         Pres     Ül           Test   Lineaarne, kuid    hargnemis- ja           ...
Näiteid?   Leidke Internetist näiteid erineva struktuuri ja    õppimiskäsitusega multimeediumi-põhistest    õpisüsteemidest
2.2. Õppedisaini olemus Õppedisain - õppeprotsessi ja õpikeskkonna  süsteemne kavandamine, mille eesmärgiks on  muuta õpp...
2.3. Eellugu: programmõpe   Euroopas: Herbarti süsteemne didaktika   Ameerikas: Taylori “tööteadus” ja Skinneri    käitu...
2.4. Õppedisaini mudelid   Gagne klassikaline koolikeskne lähenemine tunni    tasandi õppedisainile (9 õpisündmust):    ...
Levinuim disaini üldmudel ADDIE   A – Analysis, analüüs. Analüüsitakse õppijate hetketaset,    vajadusi, individuaalseid ...
Dick & Carey õppedisaini mudel
Jonasseni 3C mudel            Authentic        Situated learning             tasks                       Case-based proble...
Merrienboer’i 4C/ID mudelArtikkel: Merrienboer jt (2002) Blueprints for Complex Learning                                 O...
ISD: Instructional Systems Design              Selecting & Analyzing    sequencing    Developing    Evaluating needs      ...
Leshin, Pollock, Reigeluth (1992)   1.Vajaduste   2.Õppesisu     3.Strateegia   4.Evalvat-   analüüs       määratlemine   ...
Merrill: õpetuse esmased printsiibid    Ülesandekesksus: õppimine ülesandeid lahendades, oma     oskusi demonstreerides j...
Merrill: Kivike-Tiigis õppedisaini mudel   Probleem/kontekst (Whole Task): eluline/kontekstuali-    seeritud probleemipüs...
Näide: ettevõtluskursus (Merrill: Task-Centered Instructional Strategy)   Probleem/kontekst: Veasna seafarmi kirjeldus sl...
Rühmatöö   Moodustage 2-3 liikmelised rühmad, mis jäävad    koostööle kuni kursuse lõpuni sama    teema/õpisüsteemi kalla...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Õppedisaini alused: sissejuhatus

2,497 views

Published on

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
2,497
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1,236
Actions
Shares
0
Downloads
7
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Õppedisaini alused: sissejuhatus

  1. 1. Õppedisaini alused IFI 70511. Loeng: sissejuhatus kursusesse jaõppedisaini valdkonda Mart Laanpere TLÜ Informaatika instituudi teadur Haridustehnoloogia keskuse juhataja
  2. 2. Täna kavas Sissejuhatus kursusesse Loeng. Õppedisaini valdkond. Õppimise olemus ja õpetamise teooriad. Õpisüsteemide tüübid. Õppedisaini mudelid. Praktikum. Õppedisaini esimene faas: probleemipüstitus, õpieesmärgid ja -väljundid
  3. 3. Kursusest Eesmärk: ülevaade ja isiklik kogemus õppedisaini protsessist kaasaegsete õppimisteooriate taustal. Mängime läbi õppedisaini tsükli ideest kuni prototüübi evalvatsioonini. Oodatud õpitulemused: valmisolek analüüsida ja kavandada veebipõhist õpisüsteemi, e-kursust, e- õpikut vms Õppetöö korraldus: neli 4-tunnist kontaktpäeva 8.sept., 6.sept., 17.nov, 1.dets. ja eksam kodutööde põhjal 14.jaanuaril Kahenädalased tsüklid veebipõhises õppes
  4. 4. Hindamine Osalemine (20%): kontaktpäevadel, praktikumides, refleksioon blogis, teiste blogide kommenteerimine Rühmatöö (20%) : Veebipõhise minikursuse õppedisaini eskiis, s.h. õpetamisstrateegiate diagramm, õpikeskkonna prototüüp ja evalvatsiooni kava Individuaalsed ülesanded (60%):  Kahe õppedisaini mudeli võrdlus v. Wikipedia artikkel  Kursuseprojektina loodaval minikursusel ühe õppetüki/mooduli probleemi/konteksti, eesmärkide ja õpiväljundite sõnastamine, õpitegevuste jada koostamine  Loodaval veebipõhisel kursusel ühe õppetüki/mooduli osiste koostamine (õpiobjektid, näiteid, ülesanded)
  5. 5. 1. Õppedisaini mõiste Õppedisain (i.k. instructional design) on õppeprotsessi ja õpikeskkonna süsteemne kavandamine, eesmärgiga muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavamaks. Õppedisain on haridustehnoloogia peamine alamvaldkond, angloameerika keeleruumis asendab “didaktika” mõistet Õppedisain ja õpidisain: eesliide “õpi-” viitab üldjuhul üksnes õppimisele, aga “õppe-” eelkõige õpetamisele Õppimine võib toimuda ka õpetamiseta, õpetamine ilma õppimiseta aga mitte Õpidisain (i.k. Learning Design): IMS spetsifikatsioon õpitegevuste jadade kirjeldamiseks standardiseeritud viisil Õppedisaini peamised rakendusvaldkonnad: militaar- treening, “koolitusvabrikud”, e-õppe kvaliteedisüsteemid
  6. 6. 1. 1. Õppimise määratlusi Tsirkusekaru õpib trikke tegema Laps õpib jalgrattaga sõitma Ärimees õpib inglise ärikeelt Sysadmin õpib serverit haldama Kirjanik õpib mõistma võõrast kultuuri Börsimaakler õpib edukalt toime tulema Mille poolest erineb loomade õppimine inimlikust?
  7. 7. Definitsioone... Õppimine on protsess, mille tulemuseks on püsivad muutused õppija võimekuses käituda ühel või teisel moel Õppimine on inimese hoiakute või võimekuse muutumine, mis jääb kestma üle aja ning pole kirjutatav ealise arengu arvele (R.Gagne) Õppimine on uue tähenduse loomine läbi isikliku kogemuse mõtestamise
  8. 8. Võimekuse liigid (Bloom, Gagne) Intellektuaalne - teab, tunneb ära, eristab, defineerib... Motoorne - ületab, sooritab, teostab ... Verbaalne - väljendab, sõnastab, kirjeldab, kannab ette … Kognitiivne - kohandab, lahendab, tõlgendab, loob, analüüsib, koostab, hindab ...
  9. 9. Kuidas inimene õpib? Õpipoiss-sell-meister Kool - õppimisvabrik (variõppekava) Pädevuskoolitus kui treening Iga õppimine on keele õppimine Alateadlik - “kultuuri sisse imbumine” Inimene õpib: •matkides •harjutades •katse-eksituse meetodil ...
  10. 10. 1.2. Õpetamine: teooria ja praktika  Õpetamine kui kasvatuse viis  Õpetamine kui koolitus  Õpetamine on intentsionaalne (kavatsuslik) tegevus  Õpetamine on interventsioon, sekkumine õppija arengu “normaalsesse” kulgu  Vajadus analüüsi ja süsteemse disaini järele õpetamise kavandamisel ongi olnud õppedisaini tekkimise eelduseks
  11. 11. Õpetajate “sisemised teooriad” Transmissioon – teadmiste ülekanne Transaktsioon – tehes õppimine Transformatsioon – õppimine kui maailmavaate muutumine, emantsipatsioon, valgustatuks saamine Tooge näiteid õppimisega seotud vanasõnadest iga suundumuse alla!
  12. 12. Teaduslikud õppimisteooriad Biheivioristlikud: Pavlovi klassikalise tingituse ja Skinneri operantse tingituse teooriad Kognitivistlikud: Piaget geneetiline epistemoloogia, General Problem Solving (GPS), Human Information Processing (HIP) Konstruktivistlikud: Bruner, Lave, Võgotski sotsiaalkultuuriline õpe, Kolbi kogemusõpe Õppimise kolm metafoori teooriates (Paavola jt): omandamine, osalemine, loomine Vt. http://tip.psychology.org
  13. 13. Ülesanne Koostage mõistekaart fookusküsimusega: kuidas kavandada õpetamist?
  14. 14. 2.1. ÕpisüsteemidErinevad lähenemised ja koolkonnad: Computer-Based Instruction (CBI) Computer-Assisted Instruction (CAI) Interactive Learning Environments (ILE) Intelligent Tutoring Systems (ITS) Microworlds CSCL EPSS, WebPSS WBT, WBI, e-learning, virtual learning E-õpe 2.0 (konnektivism)
  15. 15. Õpisüsteemi funktsioonid Presentatsioon Juhendamine (tutoring) Reflektsioon, diskussioonid Interaktiivsed harjutused, ülesanded Rühmatöö Õpitulemuste kontroll ja hindamine Õppeprotsessi monitooring ja haldamine
  16. 16. Õpisüsteemi struktuur Lineaarne mudel Pres Ül Test Lineaarne, kuid hargnemis- ja Pres vahelejätmis-võimalustega Pres Ül Test “Laadaplatsi” mudel Ül Pres Pres Ül Pres Ül Ül Test
  17. 17. Näiteid? Leidke Internetist näiteid erineva struktuuri ja õppimiskäsitusega multimeediumi-põhistest õpisüsteemidest
  18. 18. 2.2. Õppedisaini olemus Õppedisain - õppeprotsessi ja õpikeskkonna süsteemne kavandamine, mille eesmärgiks on muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavamaks. Õpikeskkond - õppijat ümbritsev füüsiline ja vaimne tegevuskeskkond, mis hõlmab õpetajat/koolitajat koos tema pädevuste ja õpetamiskäsitusega, õppematerjale, õppimis- ja õpetamismeetodeid, õppekava, tehnilisi vahendeid, jms.
  19. 19. 2.3. Eellugu: programmõpe Euroopas: Herbarti süsteemne didaktika Ameerikas: Taylori “tööteadus” ja Skinneri käitumispsühholoogia (biheiviorism, i.k. behaviorism), operantne tingitus (i.k. operant conditioning) Õppimine kui individuaalne nähtus eeldab täielikku individualiseerimist Õpetaja töö ennustatavus ja optimeeritavus -> programmeeritavus Programmõpikud ja õpimasinad (vt. Programmõpe ja õpimasinad. U. Agur, K. Toim, A. Unt,. 1967)
  20. 20. 2.4. Õppedisaini mudelid Gagne klassikaline koolikeskne lähenemine tunni tasandi õppedisainile (9 õpisündmust):  köida õpilaste tähelepanu  teadvusta õpilastele tunni eesmärgid  meenuta varem õpitust neid teadmisi, mida võib seekord vaja minna  esita uus osa  juhenda õpilaste iseseisvat õppimist  anna õpilastele võimalus oma uusi teadmisi demonsteerida või rakendada  anna õpilastele tagasisidet nende soorituse kohta  hinda õpilaste sooritust  taga õpitu kinnistamine
  21. 21. Levinuim disaini üldmudel ADDIE A – Analysis, analüüs. Analüüsitakse õppijate hetketaset, vajadusi, individuaalseid eripärasid. Aga ka ainevaldkonda, õppekava, pädevusnõudeid vms. D – Design, disain. Kavandatakse kursuse/mooduli/programmi eesmärgid, üldine struktuur, õppemeetodid, ülesanded, hindamiskriteeriumid jms. D – Development, arendus. Arendatakse õppematerjalid, õpikeskkond, testid jms. I – Implementation, kursuse elluviimine praktikas. E – Evaluation, formatiivne evalvatsioon. Evalveeritakse kursuse disaini ja õpetamise kvaliteeti, eesmärgiga parendada kursuse disaini.
  22. 22. Dick & Carey õppedisaini mudel
  23. 23. Jonasseni 3C mudel Authentic Situated learning tasks Case-based problems Context Domain-specific reasoningApprenticeship Multiple perspectives Modeling process Indexed meanings KNOWLEDGE Construction Internal negotiation Invention, Collaboration exploration Articulation Reflection Social negotiation of meaning Intentions, Mental models expectations Coaching
  24. 24. Merrienboer’i 4C/ID mudelArtikkel: Merrienboer jt (2002) Blueprints for Complex Learning Osaülesanded rutiinsete Õpiülesanded oskuste automatiseerimiseks Toetav informatsioon Vajadusel pakutav lisainfo ja tagasiside Just-In-Time info
  25. 25. ISD: Instructional Systems Design Selecting & Analyzing sequencing Developing Evaluating needs content lessons instruction 1.Analyze 3.Analyze & 5.Specify 7.Evaluate problem sequence learning instruction tasks events & activities 2.Analyze 4.Analyze & 6.Perform domains sequence interactive supporting message content design
  26. 26. Leshin, Pollock, Reigeluth (1992) 1.Vajaduste 2.Õppesisu 3.Strateegia 4.Evalvat- analüüs määratlemine ja taktika sioon Analüüsi Analüüsi ja Kavanda Hinda probleemi järjesta õpetamise ja õpetamise tegevused korralduse tulemus- strateegia likkust Analüüsi Määratle Koosta õppe- aine- tegevusi materjalid valdkonda toetavad teadmised
  27. 27. Merrill: õpetuse esmased printsiibid  Ülesandekesksus: õppimine ülesandeid lahendades, oma oskusi demonstreerides ja praktikas rakendades.  Aktiveerimine: sobilike kognitiivsete struktuuride aktiveerimine õppijates varasemate teadmiste meeldetuletamise või esitamise kaudu.  Demonstreerimine: õppijatele õpitavate oskuste demonstreerimine, seostades konkreetseid näiteid üldiste reeglitega.  Rakendamine: õpitud teadmiste rakendamine tegevuses, koos korrigeeriva tagasiside ja taanduva toestamisega  Lõimimine: õpitu seostamine õppijate igapäevase eluga, suunates neid avalikult reflekteerima, arutlema ja kaitsma õpitud teadmisi ja oskusi
  28. 28. Merrill: Kivike-Tiigis õppedisaini mudel Probleem/kontekst (Whole Task): eluline/kontekstuali- seeritud probleemipüstitus Jada (Progression): õpitegevuste ja –ülesannete järk-järgult keerulisemaks muutuv jada Osised (Components): info (information-about, parts-of, kinds-of, how-to, and what- happens), elulised juhtumid, õppematerjalid, õpiobjektid Strateegia (Strategy): õpetamise strateegiad, võtted Disain (Interface): õpikeskkond, kujundus Teostamine(Production)
  29. 29. Näide: ettevõtluskursus (Merrill: Task-Centered Instructional Strategy) Probleem/kontekst: Veasna seafarmi kirjeldus slaididena Osised/info: ettevõtte käivitamise kuus sammu Osised/juhtumid: elulised näited ettevõtete käivitamisest (iga sammu kohta) Ülesanne uues kontekstis: rakendada Veasna seafarmi näitel õpitut teise ettevõtte (Instant Carpet Cleaning) näitel (audiojuhised, alamülesanded, abimaterjalid) Ülesanne: ICC äriplaani koostamine (tarkvarapoolse taanduva juhendamise ja audio-tagasiside saatel) Alamteema: demo turu- või teostatavusuuringu kohta Õpitu rakendamine ilma toeta uue ettevõtte kontekstis
  30. 30. Rühmatöö Moodustage 2-3 liikmelised rühmad, mis jäävad koostööle kuni kursuse lõpuni sama teema/õpisüsteemi kallal Valige rühmatöö kontekst (tööalane koolitus või üldharidus) ja eluline (oskustega seonduv) probleem, mida hakkate lahendama Sõnastage õppedisaini aluseks olev probleemipüstitus ja kirjeldage eluline kontekst, vajadus

×