1. Klõpsake juhtslaidi alamtiitli laadi redigeerimiseks
Pärnumaa
Äriidee, äriplaan,
turustamine, Swot ja
strateegia
1

2. Pärnumaa
◦
Idee käivitamine
◦ Ettevõtte finantsvõime hindamine
◦ Eelarve koostamine
◦
Ideele finantsvahendite leidmine ja planeerimine
◦ Turgude planeerimine
◦ Kulude kajastamine raamatupidamises
2
Millest räägime

3. Pärnumaa
▸ Hea äriidee tekkimine
▸ Sunnitud äriidee otsimine
▸ Teise äriidee matkimine
▸ Nõudlusest tekkinud äriidee
3
Idee käivitamine

4. Pärnumaa
▸ Tavaliselt tekib ja laagerdub ettevõtja peas
mitu aastat
▸ Peale koolitust või õppereisi.
4
Hea äriidee tekkimine

5. Pärnumaa 5
Strateegiline lähenemine
Hetkeseis
Strateegiad
Eesmärgid
Äriidee
Visioo
n

6. Pärnumaa
▸ Visioon – selgitab, mida me tahame oma
äritegevusega saavutada kaugemas
perspektiivis
▸ Äriidee – selgitab, millise äriga me tegeleme
▸ Eesmärgid – selgitavad, mida me tahame
saavutada teatud aja jooksul
▸ Strateegiad – selgitavad , kuidas me aja
jooksul tegutseme, et saavutada oa
eesmärgid
6
Mõisted

7. Pärnumaa 7
Strateegilise ja taktikalise
juhtimise erinevused
Strateegiline
(tegutsemisaltern
atiivide valik)
Taktikaline
(Valitud alternatiivi
elluviimine)

8. Pärnumaa 8
Ettevõtte arengukõver
Aeg
sokk
Ettevõtte
heaolu
Ettevõtte
kvaliteet

9. Pärnumaa
▸ Ettevõtte seisundi analüüs
▸ Turg
▸ Swot – analüüs
▸ Riskide hindamine
9
Äriidee hindamine

10. Pärnumaa 10
SWOT - analüüs
Tugevused Nõrkused
Võimalused Ohud

11. Pärnumaa
Eelarve koostamine,
finantsprognoosid ja
finantsanalüüs.
11

12. Pärnumaa
▸ Bilansi lugemine
▸ Finantsnäitajad
12
Ettevõtte finantsvõime
hindamine

13. Pärnumaa
▸ Bilansi rist
▸ Kasumiaruanne
13
Bilansi lugemine

14. Pärnumaa
Vara Allikad
14
Käibevara Kohustused
Põhivara Omakapital

15. Pärnumaa Talupidajate
Liit
Bilanss ja kasumiaruanne
Varad Allikad
Raha Lühilaenud
Käibevara Ostjate võlad Võlad tarnijatele Lühiajalise laenud
Muud nõuded Muud võlad
Varud Pikad laenud Pikaajalised laenud
Finantsilised Muud
Põhivara materiaalsed Osakapital
( talukapital)
Kasum
omakapital
Immateriaalsed
Tulud Kulud
1515

16. Pärnumaa
Müügitulu
Muud äritulud
Valmis- ja lõpetamata
toodangu varude jääkide
muutus
Kapitaliseeritud väljaminekud
põhivara omatarbeks
valmistamisel
Kaup, toore, materjalid,
teenused
Mitmesugused tegevuskulud
Tööjõukulud
Kulum
Muud ärikulud
Finantskulud/ tulud ( intress)
Tulumaks
16
Kasumiaruanne skeem 1
Ärikasum
Kasum enne makse
Puhaskasum

17. Pärnumaa
▸ Finantsanalüüs ( FA) kujutab endast
ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus
oodatava rahandusliku olukorra hindamist
▸ FA eesmärgiks on avastada nõrgad kohad
ettevõtte finantsseisundis, mis võivad
probleeme tekitada ja eelised, mida annaks
ära kasutada
17
Finantsanalüüs
Finantsanalüüsi sisu ja eesmärk

18. Pärnumaa
▸ Bilanss
◦ Ülevaade ettevõtte varadest, kohustustest ja
omakapitalist teatud kuupäeva seisuga
◦
Paljud väärtust omavad tegurid bilansist väljas
( inimressursid, osaliselt maa)
▸ Kasumiaruanne
◦
Peegeldab ettevõtte aruandeperioodi tulusid ja
kulusid
▸ Rahavoogude aruanne
◦ Kajastab aruandeperioodil toimunud rahalisi
liikumisi
18
Informatsiooni allikad

19. Pärnumaa
▸ Horisontaalanalüüs
◦
Kahe või enama aasta ( kvartal/kuu) näitajate
võrdlemine ( trendianalüüs, dünaamika
hindamine.
▸ Vertikaalanalüüs
◦
Sama perioodi finantsnäitajate omavaheline
võrdlemine ( struktuuri analüüs)
▸ Spetsiaalanalüüsid
◦ Tasuvusanalüüs, rahavoogude analüüs,
investeeringute , riski jm analüüs
Finantsanalüüsi peamisteks instrumentideks on
rahandussuhtarvud
19
FA lähenemisviisid

20. Pärnumaa
▸ Maksevõime suhtarvud
▸ Kapitali struktuuri ehk võõrkapitali
kasutamise suhtarvud
▸ Tasuvuse suhtarvud ehk rentaablusnäitajad
▸ Efektiivsussuhtarvud ehk käibesageduse
näitaja
▸ Dividendide suhtarvud ehk aktsiakapitali
tulukuse näitajad
20
Rahandussuhtarvude liigid

21. Pärnumaa
▸ Annavad vastuse küsimusele, kas teie
ettevõttel on piisavalt likviidseid vahendeid
oma finantskohustuste õigeaegseks
tasumiseks
21
Maksevõime suhtarvud

22. Pärnumaa
▸ Käibekapital = käibevara – lühiajalise
kohustused
▸ Maksevõime I tase = käibevara
lühiajalised kohustused
▸ Maksevõime II tase = käibevara - varud
lühiajalised kohustused
▸ Maksevõime III tase = raha + pank
lühiajalised kohustused
22
Maksevõime suhtarvud

23. Pärnumaa
▸ Näitavad , kuidas ettevõtja on oma varade
soetamist finantseerinud ehk milline on tema
kapitali struktuur ning kuidas ta võõrkapitali
majandamisega hakkama saab
23
Kapitali struktuuri suhtarvud

24. Pärnumaa
▸ Võlakordaja = võõrkapital/ bilansi summa
▸ Soliidsuskordaja = omakapita/ bilansi summa
▸ Kapitali alluvus = Võõrkapital/ omakapitali
▸ Intressikulude kattekordaja = ärikasum/
intressikulu
▸ Kohustuste struktuur – lühiajaliste ja
pikaajaliste kohustuste vahekord bilansis
24
Kapitali struktuuri suhtarvud

25. Pärnumaa
▸ Rahavoo koostamine
▸ Tootele iseloomulikud kulud ( tüüpilised
kulud toodangu ühikule )
◦ Muutuvkulud
◦ Püsikulud
◦ Palgakulud
▸ Investeeringud
▸ Tasuvuspunkt
▸ Finantseerimise kajastamine
25
Eelarve koostamine

26. Pärnumaa
▸ Eelarves peavad olema järgmised read
◦
Jääk perioodi alguses
◦ Tulu
◦ Muutuv kulu
◦ Püsikulu
◦ Investeering
◦
Laen
◦ Jääk perioodi lõpuks
26
Rahavoo koostamine

27. Pärnumaa
▸ Toote – ja perioodikulud
▸ Muutuv- ja püsikulud
▸ Otse- ja kaudkulud
▸ Mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud
▸ Asjasse puutuvad ja puutumatud kulud
27
Kulusid võib jaotada mitmel
erineval viisil

28. Pärnumaa
Muutuvkulu – toote ühiku põhine
Püsikulu – ei olene toodetud toodete hulgast
Näidised
▸ Iga kuulaja toob välja taluturismi valdkonna
muutuv kulu artiklid ja püsikulu artiklid
▸ Iga kuulaja toob oma äriidee muutuv kulud ja
püsikulud
28
Tootele iseloomulikud kulud
( tüüpilised kulud)

29. Pärnumaa
▸ Raha jääk peab jääma alati positiivseks
▸ Lühiajalistele ( kuni 3 aastastele projektidele)
eelarve kuu lõikes.
▸ Pikaajalistele projektidele esimene aasta
kuude lõikes ja edasi kuni laenu lõpuni aasta
lõikes.
▸ Olenevalt eelarve mahust võivad olla arvud
kas ühe nulliga või kahe nulliga.
29
Eelarve koostamise põhimõtted

30. Pärnumaa
▸ Finantseerimise allikad
◦ Toetused
◦ Pank
◦ Tuttavad
◦
Isiklik raha
◦ Sponsorid
◦ Riigi või vald
30
Ideele finantsvahendite leidmine
ja planeerimine

31. Pärnumaa
▸ Pria toetused
▸ EAS toetused
▸ Muud Eesti riigi toetused
▸ Muud euroopa fondid
31
Toetused

32. Pärnumaa
▸ Lühiajaline laen ( kuni kaks aastat)
▸ Pikaajaline laen ( üle ühe aasta)
▸ Kapitaliliising – vara soetamine sama vara
tagatisel.
▸ Kasutusrent ( puudub omandi suhe)
▸ Arvelduskrediit
32
Pank

33. Pärnumaa
▸ Jäägilt laenu intress
33
Laenud
Annuiteediga laen
Intress
Laenu tagastus

34. Pärnumaa
Euribor on pankadevaheline laenuintress eurotsoonis,
mis fikseeritakse kord päevas. Laenudel arvestatakse
tavaliselt kuue kuu euribori.
Intress koosneb :
baasintress – panga poolt alusintress
Riskipreemia - baasintressile lisanduv intress 0-2%.
Riskipreemia suurus sõltub kliendi senisest koostööst
pangaga, tagatise seisukorrast ning tulevasest
maksekoormusest.
34
Euribor

35. Pärnumaa 35
Viimase aasta 1 kuu Euribor
Perioodi 1 kuu Euribor

36. Pärnumaa
▸ Intressita laenu ( ka järelmaksu) kajastatakse
raamatupidamises diskonteeritult
▸ Laenu diskonteerimine – summast tuleb
eraldada arvestuslik eesti keskmine intress.
Laen tagastatakse kahes osas ( tagastus
+intress) kuid see ei ületa algselt laenatud
summat.
36
Omaniku laenud (järelmaks)

37. Pärnumaa
▸ Kohalik turg
▸ Maakondlik turg
▸ Üleriigiline turg
▸ EU turg
▸ Maailma turg
37
Turgude planeerimine

38. Pärnumaa 38
Vabariigi
turg
EU turg Maailma
turg
Kohalik turg

39. Pärnumaa
Vähe suuremahulisi
kliente
Palju väiksemahulisi
kliente
39
Potentsiaalsed kliendid
Palju suuremahulisi
kliente
Vähe
väiksemahulisi
kliente

40. Pärnumaa
▸ Klientide kinnistamine.
▸ Tagasiside kogumine klientidelt.
▸ Toodete uuendamine klientidest lähtuvalt.
▸ Ole nähtav – reklaam piisav ja asjalik
▸ Ole koostööaldis – ühised turuvallutused
▸ Ole innovatiivne ( uuendusmeelne)
40
Võtmeküsimused turustuses

41. Pärnumaa
▸ Juhtimisarvestus
▸ Finantsarvestus
41
Kulude kajastamine
raamatupidamises

42. Pärnumaa
▸ raamatupidamiseks ehk majandusarvestuseks on
plaanipärane tegevus, mille eesmärgiks on ettevõtja
majandamist iseloomustavate arvandmete
määratlemine, mõõtmine, kogumine, registreerimine,
töötlemine, edastamine ja analüüsimine juhtimise
vajadusteks.
▸ raamatupidamine on ka informatsiooni
registreerimine. Ainult paksu kausta, kuhu on
köidetud raamatupidamiskohuslase ettevõtlusega
seotud algdokumendid, ei saa kohe kuidagi pidada
raamatupidamiseks
42
Raamatupidamise MÕISTE

43. Pärnumaa
Ettevõtja tegutseb majandusüksuse kaudu.
Sellisest lihtsast skeemist saab alguse kogu
raamatupidamise ülesehitus ja ka
juhtimisarvestuse korraldamine.
43
Ettevõtjale kuuluv majandusüksus
koosneb:
Asjadest Õigustest Kohustustest

44. Pärnumaa
Kontodeks nimetatakse raamatupidamise
mõistes ühesuguse informatsiooni kogumeid,
mis sisaldavad andmeid ettevõtja varade,
kohustuste ja omakapitali kohta
Ettevõtluse raamatupidamises vajaminevad
kontod määratakse eelkõige bilansis ja
kasumiaruandes vajamineva informatsiooni
kogumiseks. Kontode loetelu nimetatakse
kontoplaaniks.
44
Kontod

45. Pärnumaa
▸ Konto “Käibevara”
▸ Konto “Põhivara”
▸ Konto “Pikaajalised
laenud”
▸ Konto “Osakapital”
▸ Konto
“Puhaskasum”
▸ Konto “Tulud”
▸ Konto “Kulud”
45
Üldistatud bilansi ja
kasumiaruande
koostamiseks
vajaminev
kontoplaan näeks
välja selline:
Kuid selline väga väike kontoplaan ei rahulda, ei finants-
raamatupidamise, ega ka juhtimisarvestuse vajadusi.
Iga bilansi- ja kasumiaruandekirje kohta peaks olema
vähe-
malt üks konto. Tihti aga kontoplaani laiendatakse seoses
juhtimisarvestuse jaoks vajamineva informatsiooni
korjamisega.

46. Pärnumaa
▸ Kontod numereeritakse, nende lihtsamaks
käsitlemiseks.
▸ Kontode nummerdamisel võib kasutada
lihtsat süsteemi, mis kergendab tunduvalt
nende kasutamist, näiteks aktiva kontod
algavad 1`ga, passiva kontod 2`ga, tulude
kontod 3`ga ja kulude kontod 4`ga.
▸ Nii kujuneb konto number mitmekohaliseks.
46
Kontod

47. Pärnumaa
BILANSIS KONTODEL
▸ 1.Kõik ettevõtluse varad 1.Varade ja kapitali üksikud ja
kapital. rühmad.
▸ 2.Varade ja kapitali olem 2.Muudatused varade ja
teatavaks ajamomendiks kapitali üksikutes rühmades.
▸ 3.Ainult ettevõtluse varad ja 3. Mitte ainult varad ja
kapital,
kapital. vaid ka majandustehingud.
▸ 4.Ainult rahalises väljenduses. 4.Rahalises väljenduses,
vajaduse ka
naturaalses väljenduses.
47
KAJASTAMINE

48. Pärnumaa
1. Kas minu planeeritav äri on kasumlik? Kas
minu ettevõte majandab end ära? Kui
palju peaksin müüma, et äri end ära
tasuks? Millal planeeritav investeering end
ära tasub?
2. Milline on ühe või teise toote/ teenuse
omahind? Kuidas kulusid kokku hoida? Kas
ja millise hinnaga võtta vastu täiendav
tellimus?
3. Milliseid kulusid saan mõjutada? Millises
ulatuses? Jne.
48
Tüüpilised küsimused, millele ettevõtja peaks
suutma vastata on järgmised:

49. Pärnumaa
Juhtimisarvestus, erinevalt
finantsraamatupidamisest, on ennemini
konfidentsiaalne kui avalik. Ülesandeks on
eelkõige ettevõtja varustamine infoga
strateegia ja plaanide väljatöötamiseks ja
ressursside kasutamiseks.
Juhtimisarvestus, tänu oma planeerivale
rollile, pole nii täpne kui finantsarvestus:
põhifunktsioon on suunatus tulevikku. Kehtib
reegel: “Parem ligikaudu täpne kui
absoluutselt vale!” Juhtimisarvestus on seega
vahend juhi/ ettevõtja käes võimaldamaks
langetada parimaid tulevikku mõjutavaid
otsuseid. 49

50. Pärnumaa
1. Juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid
ettevõttesiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka
välistarbijani.
2. Juhtimisarvestus on suunatud tuleviku.
Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus
toimunud tehingute kajastamisel.
3. Juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt
määratletud ( nii nagu finantsarvestuse
aruannetel) vaid rõhutab andmete olulisust ja
paindlikust.
4. Juhtimisarvestuse andmebaas ei pea olema
punktuaalselt täpne. Erinevalt finantsarvestusest
vajatakse olulisel määral mitterahalist infot.
5. Juhtimisarvestuse korral on tähelepanu suunatud
ettevõtte konkreetsetele allüksustele.
Finantsarvestuse korral vaadeldakse ettevõtet kui
tervikut.
6. Juhtimisarvestus ei ole kohustuslik 50
Juhtimis- ja finantsarvestuse erinevused

51. Pärnumaa
1. Mõlemad arvestuse liigid toetuvad
raamatupidamise ühtsele süsteemile
2. Mõlema arvestuse liigi aluseks on vastutuse
ja aruandluse kontseptsioon
51
Juhtimis- ja finantsarvestuse
sarnasused

52. Pärnumaa
Kuluarvestuse protsessi kujundamine
1. Kuluarvestuse eesmärgi püstitamine
2. Nõuete määratlemine kuluarvestuse
süsteemile
3. Lähteülesande koostamine
4. Kuluarvestuse põhimõtte valik
5. Kuluarvestuse meetodi valik
6. Arvandmete kogumine
7. Kulude juhtimine
52
Juhtimisarvestuses on kesksel
kohal kulude arvestus

53. Pärnumaa
I. Varade
hindamine
I. Kulud
otsustusprots
essi tarvis
I. Kulud
kontrollimiseks
53
Kululiikide arvestusKulude liigid
•
Aegunud ja mitteaegunud kulud
•
Toote – ja perioodikulu
•
Tootmiskulude elemendid
•
Muutuvkulu – Püsikulu
•
Otsekulu – Kaudkulu
•
Oluline – ebaoluline kulu
•
Varemtehtud e. pöördumatu kulu
•
Alternatiivkulu e. loobumiskulu
•
täiendkulu
Mõjutatav ja mittemõjutatav
kulu
Muutuvkulu - püsikulu

54. Pärnumaa
Põhimaterjal
Tootmistööliste palk
Rent
Kindlustus
Kommunaalkulu
Abimaterjalid
Müügi- ja halduskulu
54
Tootmiskulude elemendid
Otsekulud
+
Muud otsekulud
+
Tootmislik üldkulu
=
Tootmiskulud
+
Tootmisvälise kulud
=
Kogukulud

55. Pärnumaa
Tellimuse
järgne
kuluarvestus
55
Kuluarvestuse meetodid
Protsessijärgne
kuluarvestus
Tellimuse
kuluarvestus
Lepingu
kuluarvestus
Partii
kuluarvestus
Toote kuluarvestus
Protsessi
kuluarvestus
Teenuse/ funktsiooni
kuluarvestus
Üksiktoote
kuluarvestus
Teenuse
kuluarvestus

56. Pärnumaa
Tulu ( toodangu ühikule)
-
Otsesed muutuvkulud
-
Kaudsed muutuvkulud
=
Kattetulu 1
-
Püsikulud
=
Kattetulu 2
56
Kattetulu

57. Pärnumaa
Ettevõtjal on võimalik juhtida eelkõige oma
ettevõtte püsikulusid.
Kui on selge, et toimiva ettevõtte püsikulusid ei
saa enam vähendada, jääb üle kontrollida: Kui
palju peaks müüma, et jõuda kasumisse?
57