1. Priit Tannik
Turunduse koolitus
K rdla 23.-24.aprill2009ä

2. Turunduse mõiste ja olemus
 Market/ing - turul tegutsema;
 Eesti keeles turustamine ja
turundamine;
 Turul toimub vahetamine;
kauplemine ,ostmine ja müümine;
 Turumajandus toimib samadel
põhimõtetel kui turg:
 Eesmärk teha tulusaid tehinguid;
 Mida teha, et teha tulusaid
tehinguid?
 Tarbija poolne vaade
 Ettevõtja poolne vaade
 Turundus = müügitegevus
 Turundus = reklaamitegevus
 Turundus =…
2 Priit Tannik

3. T
Ärimudel
TEHING
Tooted
Teenused
Väärtused
Müük
Tarbijad
KasuOst
Soovid
Vajadused
T u r u n d u s s u h t l u s
T U R U S T U S K A N A L (v a h e n d a j a d)
3 Priit Tannik

4. V rtusja tarbija rahuldusää
Väärtus
Kasud tootest
Kulutused toote hankimisele
= =
=
Funktsionaalne kasu + Emotsionaalne kasu
Raha + Aeg + Energia + Materiaalsed kulutused
4 Priit Tannik

5. Globaalne turg
(rahvusvaheline)
Tarbimisturg Äritoodete turg
Mittekommertsturg &
Riiklik turg
Peamised turud
5 Priit Tannik

6. Philip Kotler
International Marketing Guru
Turundust on liiga sageli segi aetud müügiga. Turundus ja müük on peaaegu
vastandid. Turundus ei ole nutikate võimaluste leidmine selleks, et teie poolt
tehtust lahti saada. Turundus on ehtsa kliendiväärtuse loomine. See on kunst
teha kliente enda jaoks paremaks. Turunduse juhtimine on kunst ja teadus valida
sihtturge, otsida ja hoida kliente. See on klientide kasvatamine läbi loovuse ja
suhtluse ning seeläbi suurema kliendiväärtuse tekitamine. Turundus tähendab
mõista kliendi soove ja vajadusi paremini, kui ta ise.
6 Priit Tannik

7. Caterpillar –
müüja
Ehitusfirma –
ostja
Ehitusfirma vajadused
Caterpillari vajadused
1. Kõrge kvaliteet
2. Õiglane hind
3. Õigeaegne tarne
4. Norm.finantsting.
5. Kvalit.remont
1. Kõrge hind oma
toote eest
2. Õigeaegne makse
3. Ostja tänulikkus
7 Priit Tannik

8.  Turunduse orientatsioon tähendab
turunduskontseptsiooni elluviimist, mis rõhutab, et
selle asemel, et mõjutada kliente ostma seda, mida
me oleme tootnud, tuleks toota seda, mida kliendid
vajavad (McCarthy)
 Turundus on tarbijate vajaduste määratlemine ja
tulutoov rahuldamine
 Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja
soovide rahuldamisele vahetusprotsesside kaudu
(Kotler)
Turunduse m ratlusiää
8 Priit Tannik

9. Turundusm ixikujundam ine
Kasulik on vähendada kõik turundusmixi
elemente 4 põhiliseni:
C
Product
Toode
Place
Koht
Price
Hind
Promotion
Esitlus
4P
E. Jerome
McCarthy
– 1960
9 Priit Tannik

10. M cCarthy4 P-d
 PRODUCT (TOODE) – tähistab toote ja teenuse kombinatsiooni.
Milline on toode, tema kvaliteet, omadused, iseärasused; sortiment,
pakkimine; milliseid lisandeid pakutakse koos tootega, millist
teenindust müügi eel ja ajal vajatakse; instruktsioonid; garantiid.
 PRICE (HIND) – rahasumma, mida tarbija peab maksma toote
omandamiseks. Milline peab olema hinnaskaala, alghind;
hinnataseme paindlikkus; hinnasoodustused; millist
hinnakujundusmeetodit kasutatakse.
 PLACE (TURG) – (müügikoht, tarbijaskond) – firma tegevus toote
tarbijale kättesaadavaks muutmise osas. Milliste turustuskanalite
kaudu liigub toode tarbijani; milliseid vahendeid kasutatakse; kui laia
piirkonda teenindatakse; kus müügipunktid asuvad; millist transporti
kasutatakse; ladustamine; kaubavarude kontrollimine
 PROMOTION (TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON) – müügitoetus,
müügi tõhustamine. Tegevus, kus sihtturule antakse teada toote
positiivsetest omadustest ja veendakse potentsiaalset tarbijat toodet
ostma. Elemendid: reklaam; isiklik müük; müügi aktiviseerimine;
avaliku arvamuse kujundamine10 Priit Tannik

11. 4P versus 4C
Product
PlacePromotion
Price
Solution/
Consumer Cost
Communication
Convenience/
mugavus
4P
4C
Lauterborn 1990
E. Jerome
McCarthy –
1960
Ostja
vaatevinklist on
iga turundus-
meede loodud
tooma tarbijale
kasu (Kotler)4P esindavad müüja olemasolevat
maailma – mõjutamaks ostjat.
(Kotler)
11 Priit Tannik

12. Ettevõtjate
turundus
Turundus kui doktriin –
turunduse universaalne vorm – on
osakond, palju inimesi, suured eelarved,
tehakse turu-uuringuid, kasutatakse
teiste firmade kogemusi. Puudu jääb loovusest ja
kirest, mis on omased esimesel tasemel
Väikeettevõtjate turundus –
ettevõtja ise teeb kõik ja püüab turul läbi lüüa,
tehes selleks suuri jõupingutusi
Turunduse arengu kolm arengustaadiumi
Kõrgeim staadium – Turundajad peavad
tarbijate hoidmiseks elama nendega ühte elu,
visualiseerima tarbijate väärtuste uusi
rahuldamise võimalusi.
12Priit Tannik

13. “Turunduse”v im alusedõ
1. “Turundus” teavitab inimest nendest
kaupadest ja teenustest ning nende
kättesaamise võimalustest, mille järel
inimesele on juba niikuinii vajadus – siin
vahendab “turundus” vajadust ja selle
rahuldamist;
2. “Turundus” mõjutab inimest valima
olemasolevate enam-vähem võrdsete
omadustega toodete või teenuste vahel,
millest inimesele tõepoolest kasu võiks
olla – siin suunab “turundus” vajadust;
3. “Turundus” kujundab inimeses varem
temas mitte olnud hoiakuid ja arvamusi,
sundides teda muutma esialgseid
vajadusi või ihaldama objekte /teenuseid,
mida ta eelnevalt ei ihaldanud – siin13 Priit Tannik

14. Turul hed (barj rid)ja turundusefunktsioonidõ ää
 Ruumilõhe Kohamugavus
 Ajalõhe Ajamugavus
 Koguselõhe Kogusemugavus
 Valikulõhe Valikumugavus
 Infolõhe infomugavus
 Väärtuslõhe väärtusmugavus
 Omandiõiguslõhe Omandiõiguse
vahetamise
mugavus
14 Priit Tannik

15. Turunduse juhtim iskontseptsioonid
Kontseptsioon (ld contseptio) tähendab
vaadete süsteemi, käsitusviisi, üldettekujutust,
arusaama, plaani.
 Tootmiskontseptsioon
 Tootekontseptsioon
 Müügikontseptsioon
 Turunduskontseptsioon
 Klienditurunduse kontseptsioon
 ………………………………..
15 Priit Tannik

16. M uutused turundusalasesstrateegilises
m tlem ises.õ
Vana strateegiline turundus Uus strateegiline turundus
Turundusega tegeleb
turundusosakond
Turundus ühendab endas töö
väärtuse uurimise, loomise ja
pakkumise alal
Rõhk sekkumisturundusel Rõhk nõusolekuturundusel
Rõhk uute klientide leidmisel Rõhk klientide hoidmisel ja
nende lojaalsuse
suurendamisel
Rõhk üksikutel tehingutel Rõhk kliendisuhte pikendamisel
Turunduskulusid vaadeldakse Paljusid turunduskulusid16 Priit Tannik

17. PÕHILINE
KAS U, TEENUS
TUUMIKTOODE
DIS AIN
PAKEND
HIND
OMADUS ED
KVALITEET
BRÄND
REAALNE
TOODE
Transport
Kättesaadavus
Krediit
Montaaž
Nõuanne
Garantii
Müügieelne ja – järgne
teenindamine
TOODE
LIS ANDITEGA
Tarbijate
kvaliteedi-
taju
Ettevõtte
maine
Väärtuse
taju
Toote ja teenuse põimumine
17 Priit Tannik

18. S ihtturunduse etapid
 Turu määratlemine
 Segmenteerimine
 Sihtturu valimine
 Positsioneerimine
Sihtturundus
Massturundus põhineb (mass)tootmisel ja
(mass)turustamisel. Levinud universaalsete toode
puhul (piim, leib).
S ihtturunduse korral tehakse kindlaks tarbijate
rühmad (segmendid), kellest turg koosneb ja
kujundatakse turundusmeetmed vastavalt valitud
rühmale (sihtrühmale
18 Priit Tannik

19. Turu määratlemine
 “Turg” on potentsiaalsete ja
tegelike ostjate kogum.
 “Turg” on “koht” kus ettevõtted
realiseerivad oma tooteid ja
teenuseid.
 Tarbeturu (lõpptarbijad)
moodustavad inimesed, kes
ostavad kaupa isiklikuks
tarbimiseks. B2C
 Organisatsiooni turu
(ettevõtted) moodustavad firmad,
kes ostavad kaupa
edasimüümiseks või millegi
tootmiseks. B2B
 Avalikõiguslikud (Riik ja kohalik
omavalitsus) ostjad
Kus on
minu turg?
19 Priit Tannik

20. Tarbija ja organisatsioonituru erinevused
Tarbijaturu tunnused
Organisatsioonituru
tunnused
 Ostjaid palju
 Ostukogused väikesed
 Ostja ja müüja vahel reeglina ei
kujune pikaajalisi suhteid
 Ostjad ei ole üldiselt
kompetentsed ostetava kauba
valdkonnas
 Ostuotsuses domineerivad nii
ratsionaalsed kui ka
emotsionaalsed motiivid
 Ostuprotsess lühike
 Hind enamasti fikseeritud
 Ostuotsus langetatakse
individuaalsel tasandil
 Reklaami mõju suur
 Turustuskanalid pikad
 Ostjaid vähe
 Ostukogused suured
 Ostja ja müüja vahel
kujunevad reeglina
pikaajalised suhted
 Ostjad on harilikult
kompetentsed ostetava kauba
valdkonnas
 Ostuotsuses domineerivad
ratsionaalsed motiivid
 Ostuprotsess on pikaajaline
 Hind kujuneb läbirääkimiste
käigus
 Ostuotsus langetatakse
tavaliselt kollektiivsel tasandil20 Priit Tannik

21. Segmenteerimine
 Turu segmenteerimine
on protsess, mille käigus
koguturg (tarbijad)…
…jaotatakse mõtteliselt
mõtestatud osadeks
u segment on sarnaste vajadustega tarbijarühm,
reageerib üheselt teatud turundusmeetmetele.
dused ja tundlikkus turundusmeetmetele varieeruvad suuresti erin
mentide vahel, kuid mitteoluliselt ühes segmendis
21 Priit Tannik

22. Segmenteerimise alused
kuni 3000
3000-7000
5000-7000
7000-10000
10000-15000
15000-30000
Tallinn
Tartu
Narva
Pärnu
Rakvere
 demograafilised näitajad
(vanus, sugu, sissetulek,
elukutse, rahvus, haridus)
 geograafilised näitajad
( piirkonnad, kliimaolud,
asumitüüp)
 sotsiaal-psühholoogilised
näitajad (isiksuse tüübid,
elustiil, sotsiaalne klass,
tarbimisstiil.Vastutustundjad
Katsetajad
Materialistid
Säilitajad
22 Priit Tannik

23. Sihtturgude valim ine
 Siht- ehk eesmärgiturg on segment või segmendid,
kellele tootja oma turundusmeetmestiku välja töötab.
4P
23 Priit Tannik

24. 24
Segm enteerim ine:TOOTE/TURUM AATRIKS
M ratletakse toote-ja turuteljedää
TOODE
TURG
Turutelje meelespea:
• Tarbijate kategooriad
• Ostukäitumine
• Ettevõtte tüüp
• Tegevusharu
• Demograafilised
ja sotsiaalmajandus-
likud muutujad
Tootetelje meelespea:
• Tooted
• Sortimendi kombinatsioonid
• Teenused
• Funktsioonlahendused
• Teenindus
Priit Tannik

25. Sihtturu valimine võimaldab:
 täpselt määratleda “oma” turgu -
“ananassi” eelistajad on 25-28
moeteadlikud naised
 õigeaegselt kohaneda muutuvate
turunõudmistega – “ananass” ei ole enam
moes, nüüd on moes “pirn”.
 oskuslikult paigutada turundusressursse –
“ananassi” eelistajatele saab reklaamida
ajakirjas “Ole trendikas”.
 paremini hinnata ettevõtte ja tema
konkurentide tugevaid ja nõrku külgi –
kuidas läheb teistel “ananassi” pakkujatel.
 konkreetsemalt püstitada turunduse
eesmärke – “ananassi” ostetakse on Tartu
Rimis 120tk nädalas.
25 Priit Tannik

26. Positsioneerimine (paigutamine,
asukoha määratlemine).
 Mida paigutatakse?
 Kuhu paigutatakse?
 Kes paigutab?
 Miks paigutab?
26 Priit Tannik

27. „... positsioneerimine pole midagi sellist, mida saab teha
tootega. Positsioneerimine on see, mida sa teed
potentsiaalse kliendi mõtete ja suhtumisega. See
tähendab, et toodet positsioneeritakse potentsiaalse
kliendi peas.“Jack Troutja Al Ries „Positioning: The Battle
for Your Mind“
27
Positsioneerim ine
Priit Tannik

28. Positsioneerimine
Toote positsioon on toote koht tarbija
teadvuses võrreldes konkurentidega.
Toote positsioneerimine on toote asendi
loomine tarbija teadvuses võistlevate
analoogide suhtes.
Positsioneerimise kolm võimalust:
1. Olemasoleva positsiooni tugevdamine
2. Ümberpositsioneerimine
3. Uue positsiooni hõlvamine
Põhirõhk on asetatud tarbijate
tootenägemusele.
Konkurentide positsiooni mõistmine aitab
positsioneerida oma toodet.
X
X
ideaalpunkt
28 Priit Tannik

29. Näitajate valimise üldised
printsiibid
 Olulisus – kui suur on nende
ostjate hulk, kellele see võiks
oluline olla;
 Kasulikkus – kas firmale on
majanduslikult kasulik väljavalitud
erinevust kasutada;
 Eristatavus – kas ta ei ühti mõne
konkurendi pakkumisega;
 Selgus – kas erinevus on kliendile
kergesti selgeks tehtav;
 Kaitstus – kas konkurendil pole
seda lihtne kopeerida.
29 Priit Tannik

30. Positsioneerimise näitajad
 Toode (omadused, töökindlus, kujundus, kvaliteet,
mugavus, ökonoomsus);
 Teenused (remont, hooldus, garantii, konsulteerimine,
paigaldus, kättetoimetamine);
 Müügipersonal (viisakus, usaldusväärus, kompetentsus,
suhtlemisvalmidus, järjekindlus, abivalmidus);
 Turustuskanalid (jaotamise intensiivsus, efektiivsus,
kompetentsus, tellimuste täitmise kiirus);
 Maine (õhkkond, sündmused, sümbolid, meedia)
30 Priit Tannik

31. 31
 Otsida segmente, mis on konkurendil jäänud märkamata
 Luua võitmatuse oreool ja panna konkurent uskuma, et
rünnakuks on vaja ohtralt tööd ja investeeringuid
 Kasutada psühholoogilisi mõjureid eristumaks nii, et
tarbijal ja konkurendil tekib selge kuvand firma tootest
 Hoiduda võrdlemast sarnase tootega, mis on turule hästi
sisenenud ja väga tuntud
 Valida lööv tootenimi, teadvustada oma toodet turule
võimalikult kiiresti ja jõuliselt
 Lihtsustada turundussõnumit, kuna tarbija on korraga
teadlik vähestest võistlevatest toodetest
Turunduse lesandedü
Priit Tannik

32. Turundus kui tähenduslike märkide loomise kunst
Priit Tannik32
Mõned märgid lubavad midagi…
Mõned märgid on tähenduslikud…

33. Kaubamärk ja Bränd
 Kaubamärk on üldreeglina kas sõna, fraas,
sümbol või nende kombinatsioon, mille
eesmärgiks on eristada ühe ettevõtte tooteid
teiste ettevõtete samaliigilistest toodetest või
teenustest.
 Bränd on lubadusemärk, mis sisaldab
ratsionaalseid ja emotsionaalseid lubadusi.
 Bränd on teadmine või tunne, mida tarbija tajub
toodet või teenust tarbides.
33 Priit Tannik

34. LOJAALSUS TOODE
IDENTITEET IMAGO, kuvand
NIMI PERSONAALSUS
SÜMBOL TUNTUS
KUJUNUDUS
K
A
U
B
A
M
Ä
R
K
BRÄND
Priit Tannik
Br ndija kaubam rgierinevusä ä
34

35. BRANDI
IDENTITEET
BRANDI
KUVAND
BRANDI
ASSOTSIATSIOONID
BRANDI
TUNTUS
BRANDI
LOJAALSUS
BRANDI TAJUTUD
KVALITEET
BRANDI
VÄÄRTUS
Br ndijuhtim ineä
Priit Tannik35

36. EHITA ENDA FIRM ALE KORPORATIIVNE IDENTITEET
Brändi eesmärgid,
visioon ja positsioon
turul
Brändi laiendamise
eesmärgi
püstitamine Brändi laiendamise
strateegiate analüüs
Strateegia valik ja
rakendamine
Tulemuste analüüs
(brändi positsioon
turul, brändi
tarbijaväärtus jne.)
ja uute eesmärkide
püstitamine
Priit Tannik36

37. 100%
100%
Enamkaupa
Enam teenust
Purgisupp, terastorud,
teksased
Söök restoranis,
auto tuunimine
Finantsteenused,
post, juuksur,
kosmeetik
Toodete-teenuste p im um ineõ
37 Priit Tannik

38. Katsutav/kombatav
Toodetakse, siis müüakse
Mittekombatav
Müüakse, siis toodetakse
ja/või tarbitakse samal ajal
Võib ladustada ja transportida
Toodetakse eraldi kliendist
Kaduv – pole laos olemas
Toodetakse tihti
ostja juuresolekul
Tooted Teenused
oodete ja teenuste erinevus
38 Priit Tannik

39. 4 P v i6 P v i7 P v i9 Põ õ õ
B. H. Boomsi
tarbijateeninduse 6 P
M.J.Bitneri teenindus-
firma 7 P mudel
Turismiturunduse 9 P
mudel
toode (product) toode (product) toode (product)
hind (price) hind (price) hind (price)
turustus (place) turustus (place) turustus (place)
toetus (promotion) toetus (promotion) toetus (promotion)
töötajad (personnel) töötajad (personnel) töötajad (personnel)
protsess (process) protsess (process) partnerlus (partnership),
tõendus (physical
evidence)
positsioneerimine
(positioning)
pakettimine (packeting)
programmimine
(programming)
39 Priit Tannik

40. P5 ja P6
 PROFILE (ettevõtte stiil, nimi ja logotüüp) – on
mõnes tootmisharus sama tähtsad, kui toode ise.
Kui kliendil on raske toote kvaliteeti hinnata, siis
peab müüja leidma sellise profiili, mis teeb
kliendile otsustamise kergemaks ja annab talle
vajaliku kindluse. Klient ei saa toodet proovida,
vaid peab usaldama muljet.
 PERSON (isik) – sõnum on see, mida ütlete
kliendile; teabekanaliks teie võime suhteid
sõlmida; kohaks teie või kliendi ruumid; hind
sõltub teie läbirääkimisoskustest.
 USP – järgmisel slaidil.
40 Priit Tannik

41. Priit Tannik41
Turustuskanal
 Tavaliselt firma ei müü otse lõpptarbijatele.
 Firma ja lõpptarbija vahel on rida vahendajaid, kes
kõik täidavad erinevaid funktsioone. Kõik koos
moodustavad nad turunduskanali.
 Turustuskanal (kaubanduskanal või jaotuskanal) –
see on omavahel seotud firmade hulk, kes tagavad
tarbijale toote või teenuse kättesaadavuse ja
kasutamise.
 Kanali otsused on keerukad – pole ju tavaliselt ette
teada kuidas kanal töötama hakkab.
 Oluline on ka see, et kanali valiku otsustused seovad
firma pikaks ajaks kanalis olevate firmadega ja
seoses sellega võtab firma mingeid kohustusi teiste
firmade ees.

42. Priit Tannik42
Tootja 1
Tootja 2
Tootja 3
Ostja 1
Ostja 2
Ostja 3
Tootja 1
Tootja 2
Tootja 3
Ostja 1
Ostja 2
Ostja 3
Distri-
buutor
9 kontakti
6 kontakti
Distribuutorid ja kontaktide vähenemine

43. Priit Tannik43
2. Pöördumised ostjate poolde, müügi stimuleerimine
3. Hinnakokkulepped, jne toote omandi üleminekuks
4. Tellimused (kogused) toodete tootmiseks
5. Finantsvõimaluste leidmine ja jaotamine
6. Riskide jaotamine seoses kanali toimimisega
7. Vastutus toodete logistika (transport, ladustamine) eest
8. Maksete juhtimine ja kontrollimine
9. Toodete üleandmine lõpptarbijatele
1. Info kogumine ja jaotamine ostjate, konkurentide, jne kohta
Kanalis osalejad täidavad tähtsaid funktsioone

44. 44
Tootja
Hulgi-
kaupleja
Väikehulgi-
kaupleja
Jae-
kaupmees
Lõpptarbija
Kolmetasemeline kanal
Tootja Lõpptarbija
Nulltasemeline kanal – otseturundus
Tootja
Jae-
kaupmees
Lõpptarbija
Ühetasemeline kanal
Tootja
Hulgi-
kaupleja
Jae-
kaupmees
Lõpptarbija
Kahetasemeline kanal
Tarbekaupade jaotuse kanalid
Priit Tannik

45. Priit Tannik45
“Push & pull” taktikad kanalites
Tootja
Tarbijad
Pull = tõmba
Hulgi-
kaupmees
Jae-
kaupmees
Jae-
kaupmees
Informatsioon vajaliku toote kohta tarbijale,
kes nõuab (tõmbab) seda jaekaubandusest
Push = tõuka
Push =
tõuka
Kampaania = erihinnad toodetele,
midagi erilist vahendajale, kes tõukab
selle oma müügisaali tarbijale

46. Priit Tannik46
Kanalieelised
madalad
madalad
kõrged
kõrged
Kulutused igale tehingule
Internet
Tele-
marketing
Jae-
kaubandus
Distri-
buutorid
Partnerid
loovad
uusi
võimalusi
Müügi-
esindajad
Otsemüügi-
kanalid
Otseturunduse kanalid
“Mitteotse”
kanalid
Erinevate turunduskanalite eelised ja kulud
Hindame iga kanali kohta: kulutused / kasumiga =
mida madalam tuleb number, seda kasumlikum on
kanal. Reaalselt on võimalik hinnata: keskmine
transaktsiooni maksumus / keskmine tehingu
suurus. Keskmine transaktsiooni maksumus =
kogukulud / kõikide transaktsioonide arv

47.  Turunduskommunikatsioon koosneb kõigist
organisatsiooni ja selle olemasolevate ja
potentsiaalsete klientide vahelise
kommunikatsiooni vormidest.

 ITK on turunduskommunikatsiooni planeerimise
kontseptsioon, kus erinevate
kommunikatsioonivahendite - traditsioonilise
reklaami, otseturunduse, müügiedenduse ja
avalikussuhete kombineerimisel tekib lisaväärtus
ja tarbijale suunatud sõnum on selge, järjepidev
ning maksimaalselt efektiivne.
 Ameerika Reklaamiagentuuride Assotsiatsiooni (American Association of
Advertising Agencies) ametlik ITK definitsioon.
Integreeritud turunduskom m unikatsioon
47 Priit Tannik

48. Traditsiooniline klassifikatsioon:
vahendid kui erinevad tegevused:
Reklaam
Müügiedendus
Otseturundus
Avalikud suhted (PR)
Sponsorlus
Osalemine näitustel ja messidel
(expositions)
Üritusturundus/Sündmusturundu
s (event marketing)
Interneti-turundus (multimeedia)
Grönroos teenuste turundusest
rääkides:
Isiklik kommunikatsioon
Massikommunikatsioon
Otsekommunikatsioon
Interaktiivne kommunikatsioon
Kommunikatsiooni puudumine
NENDE VAHENDITE OMAVAHELINE INTEGREERIMINE ONGI
INTEGREERITUD TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI PÕHIMÕTTEKS
Turunduskom m unikatsiooni
vahendid
48 Priit Tannik

49. A.I.D.A.
A
TEGUT-
SEMINE
D
SOOV
I
HUVI
A
TÄHELEPANU
Kliendi küpsemisprotsessi võib
ostul võib käsitleda
järgmistes etappides –
A.I.D.A.
Ettevõtte propageerimine peab
sealjuures:
A – äratama tähelepanu
(attention)
L – süvendama huvi toote vastu
(interest)
D – tekitama soovi ostuks
(desire)
A – viima teoni s.t. ostuni
(action)
49 Priit Tannik

50. Mitteisiklik info edastamine,
Mille eest on tavaliselt
makstud,
Mis kasutab
massikommunikatsiooni
kanalit,
Mis edastab teavet toodete,
teenuste, tootja, müüja, brändi
või ideede kohta,
Mis on tavaliselt veenva
iseloomuga,
Loob assotsiatsioone,
Omab lühiajalist efekti
müügile.
Informatiivne reklaam:
Toote kohta käivate faktide
edastamisele
Toote ja selle kasutamise
demonstreerimisele
Toote võrdlemisele teiste toodetega
Toote kasutamisele “päriselus”
Emotsionaalne reklaam:
Hirm (promillist saab paragrahv)
Huumor
Animatsioon
Seksuaalsus (efektiivne siis, kui
toode/teenus on seotud seksuaalsuse või
lähedusega)
Muusika
Fantaasia ja sürrealism (mulje ja
sümbolid)
Reklaam
50 Priit Tannik

51. REKLAAM I LIIGIDREKLAAM I LIIGID
 Trükireklaam (printad, print) -
 Välireklaam (outdoor, billboard)
 Raadioreklaam (radio clip, RC)
 Telereklaam (TVcommercial, TVclip, TVC)
 Kinoreklaam
 Interaktiivne reklaam (veebireklaam)
 Transpordivahendi reklaam
 ...
51 Priit Tannik

52. Priit Tannik
Reklaam iorganiseerim ine
Abiks
ERAL
52