Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Kirpvähk

3,700 views

Published on

kirpvähi kohta slaidikava

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Kirpvähk

  1. 1. Kirpvähk Kadrioru Saksa Gümnaasium 6.B Margareta Schönberg 2014
  2. 2. Sissejuhatus Kirpvähilised meenutavad väliskujult krevette. Enamik kirpvähilisi on mereelulised, kuid neid leidub ka magevees ja maismaal. Meres võivad nad olla pelaagilised või bentilised. Nende suurus võib olla väga erinev ulatudes ühest millimeetrist mitmekümne sentimeetrini. Toitumuselt on nad enamasti detrivoorid ja raipesööjad, ise on nad heaks toiduks nii kaladele, lindudele kui ka mereimetajatele.
  3. 3. Kirpvähiliste ehitus Kirpvähilised on lamenenud külgedelt. Keha on neil C-kujuline ,mistõttu nad meenutavad väliskujult krevette. Kirpvähilistel on 13 segmendist koosnev keha, mille saab jagada peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Neil on pea ja esimene rindmikusegment kokku kasvanud. Silmad on varretud ja asetsevad pea külgedel.
  4. 4. Kirpvähiline
  5. 5. Jalad Kõigi seitsme vaba rindmikusegmendi jäsemed erinevad omavahel ehituselt. Neil on kaks paari küünisetaolisi lõugkobijaid, mida kasutatakse haaramiseks, ja viis paari jalgu, mida kasutatakse roomamiseks, hüppamiseks ja kaevumiseks. Esimesel kahel jalapaaril on tõelisi sõrgu harva, enamasti on neil ebasõrad. Viiest tagumisest jalapaarist on kahel esimesel küünised pööratud tahapoole, kolmel viimasel aga ettepoole.
  6. 6. Kehakatte Kirpvähiliste kehakatted on tavaliselt siledad. Tihti on neil ka mitmesuguseid andureid, hambakesi ja ogasid, mis on ilmselt kaitseotstarbelised. Suur osa amfipoode on läbipaistvad, pruunid või hallid, kuid leidub ka liike, mis on punased, rohelised või rohekassininsed.
  7. 7. Punane kirpvähiline
  8. 8. Suurus Enamiku kirpvähilisiste suurus jääb vahemikku 5 kuni 15 mm. On ka vaid 1 mm suuruseid liike ning suurim on 28 cm pikkune. Isased on suuremad ,kui emased. See suurim, veel kindlaks tegemata liik, on teada Vaikses ookeanis 5300 m sügavusel tehtud fotode pealt.
  9. 9. Paljunemine Viljastumine on kehaväline ja paaritumine kestab harilikult mitu päeva. Isaseid meelitab emaste eritatav feromoon, mida nad tajuvad oma esimestel antennidel olevate retseptorite abil. Isased kinnituvad emase seljale, hoides oma ebasõrgadega kinni partneri esimese vaba rindmikusegmendi eesservast ja viienda vaba rindmikusegmendi tagaservast.
  10. 10. ... Niimoodi ujuvad nad koos, kuni emane kestub. Tegelik sperma ülekanne toimub kiiresti. Seemnevedelik eritatakse emase haudepauna. Mõne tunni jooksul peale seda munetakse haudepauna munad, mis sealsamas viljastuvad.
  11. 11. Vastkoornunud Arenemine on otsene, nii et vastkoorunud näevad välja samasugused nagu nende vanemad. Noored kirpvähilised lahkuvad ema haudepaunast tavaliselt 20-30 päeva möödudes koorumisest, olenevalt veetemperatuurist.
  12. 12. Liikumine Kirpvähiliste jalgade ehitus on väga mitmekesine ning seetõttu on mitmekesine ka nende liikumine. Enamik kirpvähilisi võib vaheldumisi kasutada kõiki järgnevaid liikumisviise: rindmikujalgu kasutades roomata veekogu põhjal ja ronida veetaimedel eesmiste tagakehajalgade abil ujuda tagumiste tagakehajalgade abil end substraadist ära tõugates hüpata
  13. 13. LÕPP!

×