Haridustehnoloogia rakendamine õppeprotsessis
•
0 likes•357 views
Loenguslaidid Tallinna Ülikooli kursusel KAT7032.HR Arengu ja õppimise toetamine, 17. november 2016.
Recommended
More Related Content
What's hot
What's hot (20)
Viewers also liked
Similar to Haridustehnoloogia rakendamine õppeprotsessis
Similar to Haridustehnoloogia rakendamine õppeprotsessis (20)
More from Hans Põldoja
More from Hans Põldoja (20)
Haridustehnoloogia rakendamine õppeprotsessis
- 1. Haridustehnoloogia rakendamine õppeprotsessis KAT7032.HR Arengu ja õppimise toetamine Hans Põldoja
- 2. Hans Põldoja õppejuht, haridustehnoloogia lektor Tallinna Ülikool, Digitehnoloogiate instituut Haridus: Aalto University, School of Arts, Design and Architecture (2016) Tallinna Pedagoogikaülikool (2003) hans.poldoja@tlu.ee http://www.hanspoldoja.net
- 3. Tunni teemad • Virtuaalsed õpikeskkonnad • Digitaalsed õppematerjalid • Haridustehnoloogia rakendamine hindamisel
- 5. Virtuaalsete õpikeskkondade tüübid • Suletud õpikeskkonnad — õpihaldussüsteemid • Avatud õpikeskkonnad — Veeb 2.0 vahenditel põhinevad avatud ja hajutatud ülesehitusega õpikeskkonnad • Nutiseadmetel põhinevad õpikeskkonnad
- 6. Õpihaldussüsteemi põhifunktsionaalsused • Kursuste haldus • Õppijate haldus • Ajakava • Õppematerjalid • Ülesanded • Suhtlusvahendid • Hinded
- 7. (Hill, 2016)
- 8. Õpihaldussüsteemid ja õpikeskkonnad Eestis • Eestis arendatud keskkonnad: VIKO, IVA, Edutizer, Krihvel, LePress, EduFeedr, Dippler, eDidaktikum, Tera • Eestis kasutusel olnud välismaised keskkonnad: WebCT, Moodle, Ilias, LearnLoop
- 12. Õpiveeb
- 15. eDidaktikum
- 17. Moodle
- 21. Eliademy
- 24. Schoology
- 27. Edmodo
- 30. Google Classroom
- 33. Course blog Learner blogs Ajaveebide kasutamine õppetöös
- 35. Kursuse formaat • Kursuse ajaveeb + õppijate ajaveebid • Täiendavad Veeb 2.0 ja sotsiaalmeedia vahendid (Twitter, SlideShare, YouTube, …) • Avatud liitumine • Avatud õppematerjalid • Ülesannete esitamine ajaveebipostitustena • Tagasiside ja arutelu kommentaaride vormis • Kokkuvõttepostitused õpetaja poolt
- 36. Ajaveebide kasutamise eelised • Õppijatel ideede arendamise ja väljendamise toetamine • Koostöö ja rühmatöö toetamine • Kaaslastelt tagasiside saamine • Õpikeskkonna ja õpikogemuse rikastamine • Uute õppemeetodite tutvustamine • Õppijate motiveerimine
- 37. Ajaveebi-põhiste õpikeskkondade puudused • Kesksete haldusvahendite puudumine • Keerulisem omada ülevaadet kõigest toimuvast • Fragmenteeritud arutelud
- 38. Ajaveebid ja EduFeedr Course blog Learner blogs EduFeedr Atom Atom Atom AtomAtom Atom Atom Atom Atom Atom
- 44. Põldoja, H., Duval, E., & Leinonen, T. (2016). Design and evaluation of an online tool for open learning with blogs. Australasian Journal of Educational Technology, 32(2), 64–81. http://dx.doi.org/ 10.14742/ajet.2450 Australasian Journal of Educational Technology, 2016, 32(2). 64 ascilite Design and evaluation of an online tool for open learning with blogs Hans Põldoja Tallinn University, Estonia Erik Duval Katholieke Universiteit Leuven, Belgium Teemu Leinonen Aalto University, Finland Blogs are used in higher education to support face-to-face courses, to organise online courses, and to open up courses for a wider group of participants. However the open and distributed nature of blogs creates problems that are not common in other learning contexts. Four key challenges related to the use of blogs in learning were identified from earlier research: fragmented discussions, a lack of coordination structures, weak support for awareness, and a danger of over-scripting. The EduFeedr system has been designed to address these issues. In this paper, the authors present their evaluation of its design and effectiveness in a total of 10 courses. The results indicate that learners find the EduFeedr system useful in following discussions and in comparing their progress with other learners. The coordination and awareness issues are seen as more important than the fragmentation of discussions and a danger of over-scripting. Introduction Blogs are used in higher education to provide a space for reflection, a forum for discussions, a portfolio of completed assignments, and for opening up courses for a wider group of participants. While some recent research has focused on the pedagogical aspects of using blogs in higher education, Sim and Hew (2010) suggest that one focus of future research should be the development of web technologies that will enhance the conversational and interactive aspects of blogging. Our study focuses on designing and evaluating an online tool that aims to address some of the issues that impede the use of blogs in online and blended learning courses. A blog is a website where the content is comprised of posts that are displayed in reverse chronological order. A typical blog is a personal website that is written by a single person; however it is also possible to have several authors. Readers can become engaged by writing comments on blog posts. Syndication technologies such as really simple syndication (RSS) and Atom enable readers to receive new posts and comments automatically. All blogs and their interconnections are often referred to as the blogosphere. The blogosphere can be seen both as a social network and as an ecosystem. The possibilities for using blogs in learning became evident soon after blogs emerged (Oravec, 2003; Williams & Jacobs, 2004). Sim and Hew (2010) identified six major applications for blogs in education: (a) maintaining a learning journal, (b) recording personal life, (c) expressing emotions, (d) communicating with others, (e) assessment, and (f) managing tasks. Kim (2008) suggests that the use of blogs may help to overcome various limitations of other computer- mediated communication systems, such as difficulties in managing communication, passiveness of students, lack of ownership, instructor-centeredness, and limited archives of communication. Previous studies show that reading other blogs and receiving feedback on one’s own blog posts were the more effective aspects of using blogs in learning (Churchill, 2009; Ellison & Wu, 2008). Blogs are useful in disciplines that require students to discuss, write, reflect, and make comments about content or ideas (Cakir, 2013). Blogging has been found particularly beneficial in teacher education because it can motivate learners, foster collaboration and cooperation, promote different instructional practices, and enrich the learning environment (Goktas & Demirel, 2012). Teachers who acquire these competences during the blogging assignments can later apply these methods in their own teaching.
- 46. E-portfooliod
- 48. 1:1 arvutikasutus • Hariduslik lähenemine, kus igal õppijal on personaalne nutiseade • One to one computing
- 49. VOSK • Võta Oma Seade Kaasa • Bring Your Own Device (BYOD)
- 50. Nutiseade — info tarbimise või loomise vahend?
- 51. Näide nutiseadmetel põhinevast personaalsest õpikeskkonnast
- 52. Camera Voice Memos Kaamera ja helisalvestus Safari Mail Calendar iOS rakendused Keynote Esitlused Clock Ajamõõtmine Notes Evernote Märkmed Koosolekud Doodle OffMaps 2 TripIt Reisimine Dropbox CrashPlan Pilveteenused Pocket Järjehoidja Paroolihaldus 1Password Nutitelefon Nutitelefon ja tahvelarvuti Tahvelarvuti Twitter Mikroblogi Toggl Timer Ajahaldus Papers 3 Teadusartiklid Feedly RSS lugeja MindMeister Ideekaardid
- 58. Digitaalsete õppematerjalide kogud • Repositoorium — andmebaasirakendus, mis sisaldab digitaalseid õppematerjale ja nende metaandmeid • Referatoorium — andmebaasirakendus, mis sisaldab digitaalsete õppematerjalide metaandmeid ja viiteid nende asukohale
- 75. http://cnx.org
- 80. Kolm põlvkonda digitaalseid õppematerjale Sisupaketid Veeb 2.0 keskkonnad Mobiili- ja tahvelarvutirakendused 2000 2005 2010 2015
- 82. eXe Learning
- 85. udutu
- 87. Eestikeelsed materjalid udutu kohta • udutu videojuhendid: http://publish.myudutu.com/published/ launcheval/35731/Course76156/Launch.html • Liina Vaimla magistritöö: Interaktiivse sisupaketi loomine Udutu abil: võimalused ja kitsaskohad. http://www.cs.tlu.ee/ teemad/get_file.php?id=302
- 92. Veeb 2.0 keskkonnad õppematerjalide loomiseks
- 93. Sisuhaldusvahendid • Ajaveebid • Vikid • Lihtsad sisuhaldussüsteemid
- 99. Vistutamine
- 100. Milleks vistutamine? • Võimaldab rikastada sisuhaldussüsteemi võimalusi väliste vahendite sidumise abil • Kasutaja saab välist sisu kasutada ilma õppematerjali leheküljelt lahkumata • Võimaldab lisada õppematerjalile autoriõigustega kaitstud sisu
- 101. Millist sisu saab vistutada? Videod Esitlused Enesekontrolli testid Dokumendid Õpimängud Fotoalbumid Ideekaardid Heliklipid Kaardid Ajateljed … Küsitlused
- 103. Piirangud vistutamisel • Osad keskkonnad toetavad vistutamiskoodi asemel vistutamist URL sisestamise kaudu • WordPress.com toetab vistutamist ainult 30 teenusest: http:// codex.wordpress.org/Embeds
- 109. https://quizlet.com
- 111. https://edpuzzle.com
- 114. Kaitstavad teosed • Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid • Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil • AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus, teaduslikud teosed, arvutiprogrammid, suulised teosed (kõned ja loengud), muusikateosed, audiovisuaalsed teosed, fotograafiateosed, kartograafiateosed, standardid jne. (Autoriõiguse seadus, 2013)
- 115. AÕS ei kohaldata • Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne. • Rahvaloominguteostele • Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele • Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele • Riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale • Päevauudistele • Faktidele ja andmetele • Ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted
- 116. Autoriõiguse teke ja kestvus • Autoriõigus tekkib koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele • Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma
- 117. Autori õigused • Isiklikud õigused • Varalised õigused
- 118. Isiklikud õigused • Õigus teose autorsusele • Õigus autorinimele • Õigus teose puutumatusele • Õigus teose lisadele • Õigus autori au ja väärikuse kaitsele • Õigus teose avalikustamisele • Õigus teose täiendamisele • Õigus teos tagasi võtta • Õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist
- 119. Varalised õigused • Õigus teose reprodutseerimisele • Õigus teose levitamisele • Õigus teost avalikult esitada • Õigus teost tõlkida • Õigus teha teosest kohandusi • Õigus teost üldsusele edastada • Õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks • Õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke • Õigus teoseid üldsusele näidata
- 120. http://www.autor.ee
- 121. Teose vaba kasutamine teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel • Õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus on lubatud, kui järgitakse refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust. • Õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke.
- 122. Teose vaba kasutamine teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel • Õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.
- 123. Probleemid • Mis on motiveeritud maht? • Kust lõppevad hariduslikud ja teaduslikud eesmärgid (illustratsioonide kasutamisel)? • Õppematerjali tõlkimiseks või kohandamiseks on vaja varaliste õiguste omaniku nõusolekut • Orbteosed
- 125. Mis on litsents? • Litsents on luba (näiteks luba kasutada kellegi autoriõiguse alusel kaitstavat teost) • Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu) (Karja, 2010)
- 130. Creative Commons litsentsid • Attribution • Attribution-Share Alike • Attribution-Noncommercial • Attribution-Noncommercial-Share Alike • Attribution-Noncommercial-No Derivative Works • Attribution-No Derivative Works
- 131. Creative Commons piirangud b Attribution — kohustus viidata teosele autori poolt määratud viisil a Share Alike — muudatusi ja tuletatud teoseid tuleb edasi levitada sama, lähedase või ühilduva litsentsi alusel n Noncommercial — teost ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel d No Derivative Works — teost ei tohi muuta ega kasutada tuletatud teoste loomisel
- 132. Creative Commons õigused s Share — õigus teost kopeerida, levitada ja edasi anda r Remix — õigus teost kohandada
- 133. Litsentsi esitusviisid (Creative Commons, n.d.)
- 135. Creative Commons Eesti litsentsid • Autorile viitamine • Autorile viitamine – Jagamine samadel tingimustel • Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk • Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Jagamine samadel tingimustel • Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Tuletatud teoste keeld • Autorile viitamine – Tuletatud teoste keeld
- 137. Kuidas avatud sisulitsentsi ära tunda?
- 138. Teose tähistamine litsentsiga • Kui teosel puudub info litsentsi kohta, siis on kõik autoriõigused reserveeritud • Avatud sisulitsentsiga teosele lisatakse litsentsi nimetus, URL ja ikoon
- 140. Üldine Creative Commons ikoon Attribution litsents CC BY Attribution-ShareAlike litsents CC BY-SA Attribution-NoDerivs litsents CC BY-ND Attribution-NonCommercial litsents CC BY-NC Attribution-NonCommercial-ShareAlike litsents CC BY-NC-SA Attribution-NonCommercial-NoDerivs litsents CC BY-NC-ND
- 141. Kuidas leida avatud sisu?
- 146. Avatud sisu kogud
- 152. Õpimärgid
- 154. (Class Hack, n.d.)
- 155. (Open Badges, 2013)
- 161. Esimene katse — 2014
- 162. Ülesanded Õpiväljundid Õpimärgid Kirjeldada õpiobjektide lähenemise eeliseid ja puuduseid Otsida repositooriumitest metaandmete ja litsentsitingimuste järgi õpiobjekte Koostada lihtsamaid sisupakette, teste ja e-õpikuid ning kirjeldada neid metaandmetega Järgida õppematerjalide koostamisel autoriõiguse põhimõtteid Hinnata hindamismudeli põhjal õppematerjali kvaliteeti Koostada põhjalikuma õppematerjali ühe autorvahendi abil Analüüsida ühe digitaalsete õppematerjalidega seotud teema aktuaalseid probleeme, uurimusi ja tulevikusuundi Põhiteadmised õpiobjektidest ja repositooriumidest Põhiteadmised õppematerjalide autorvahenditest Põhiteadmised arvutipõhisest testimisest Põhiteadmised õppematerjalide uutest tehnoloogiatest Põhiteadmised õppematerjalide autoriõigustest Põhiteadmised õppematerjalide kvaliteedist Sisupaketi koostaja Testiküsimuste koostaja e-Õpiku koostaja Süvendatud teadmised õpiobjektidest ja repositooriumidest Süvendatud teadmised õppematerjalide autorvahenditest Süvendatud teadmised arvutipõhisest testimisest Süvendatud teadmised õppematerjalide uutest tehnoloogiatest Süvendatud teadmised õppematerjalide autoriõigustest Süvendatud teadmised õppematerjalide kvaliteedist Blogimisülesanne 1 Blogimisülesanne 2 Blogimisülesanne 3 Blogimisülesanne 4 Blogimisülesanne 5 Õppematerjali koostamise rühmatöö Blogimisülesanne 6 Kirjanduse analüüs Õpimärkide seosed ülesannete ja õpiväljunditega
- 163. Arvutipõhine testimine Sisupaketi koostaja Uued tehnoloogiad Õpiobjektid Autorvahendid Testiküsimuste koostaja e-Õpiku koostaja Autoriõigus Kvaliteet Õpiobjektid Autorvahendid Arvutipõhine testimine Uued tehnoloogiad Autoriõigus Kvaliteet Süvendatud teadmised ühel õppematerjalidega seotud teemal
- 164. Õpimärkide kaalud • Põhiteadmiste õpimärgid — 10 punkti • Õppematerjali koostamise õpimärgid — 20 punkti • Kirjanduse analüüsi õpimärk — 20 punkti
- 165. Põldoja, H., & Laanpere, M. (2014). Exploring the Potential of Open Badges in Blog-Based University Courses. In Y. Cao, T. Väljataga, J. K. T. Tang, H. Leung, & M. Laanpere (Eds.), New Horizons in Web Based Learning (Vol. 8699, pp. 172–178). Cham: Springer. http://doi.org/ 10.1007/978-3-319-13296-9_19 Exploring the Potential of Open Badges in Blog-Based University Courses Hans Põldoja(&) and Mart Laanpere Institute of Informatics, Tallinn University, Tallinn, Estonia {hans.poldoja,mart.laanpere}@tlu.ee Abstract. Recent developments with personal learning environments and open online courses have led educators to experiment with opening up their formal higher education courses. In these courses, the online learning activities take place in open learning environments based on various Web 2.0 tools such as blogs. Although this type of courses have a number of pedagogical benefits, they also raise issues related to private grading of students’ works and recognizing the learning of informal participants. This paper presents our exploratory study on addressing these issues by introducing open badges to master’s level course that takes place in a blog-based learning environment. Students’ perspectives on using open badges were evaluated through focus group interviews. The results of the study indicate, that badges could have a potential in formal higher edu- cation, if they are used more widely and provide an explicit choice of personal learning paths for learners. Keywords: Open badges Á Assessment Á Blog-based courses 1 Introduction One of the recent trends in education is the blending of formal and informal learning. This is supported by introducing social media, personal learning environments and various open educational practices to formal higher education [1, 2]. Students can enrich their learning experience by using open educational resources from other uni- versities and taking part in Massive Open Online Courses. In many cases, such developments have led university lecturers and professors to increase the degree of openness in their courses. One approach is to move online learning activities to open learning environments that are based on social media and Web 2.0 tools such as blogs. The use of blogs in online courses provides a number of pedagogical benefits such as motivating learners, enhancing the development and expression of ideas, fostering interaction, collaboration and group work, inviting feedback from other learners, and enriching the learning environment [3]. The use of blog-based learning environments also allows educators to open up their course for informal participants or members of professional communities who are not officially enrolled to the course. Open blog-based courses in formal higher education raise also a number of issues that are not present in traditional courses. For example, blog-based learning environ- ments typically lack special features that support private feedback and grading of © Springer International Publishing Switzerland 2014 Y. Cao et al. (Eds.): ICWL 2014 Workshops, LNCS 8699, pp. 172–178, 2014. DOI: 10.1007/978-3-319-13296-9_19
- 166. Teine katse — 2015
- 168. Õpimärkide kaalud • Põhiteadmiste õpimärgid — 10 punkti • Õppematerjali koostamise õpimärgid — 20 punkti • Kirjanduse analüüsi õpimärk — 20 punkti • Kuldõpimärgid — 15 ja 30 punkti
- 170. Kolmas katse — 2016
- 172. Õpimärkide kaalud • Põhiteadmised … — 10 punkti • Põhiteadmised … kuldõpimärk — 15 punkti • Põhiteadmised … poolik õpimärk — 5 punkti • Uurija — 36 punkti • Õppematerjali koostaja — 24 punkti • Valgustaja — 10 punkti • Vikipeedia artikli autor — 12 punkti
- 173. Erinevad õpiteed
- 174. Uurija • 6 blogimisülesannet — 60 punkti • Kirjanduse analüüsi koostamine — 36 punkti • Kokku 96 punkti (hinne A) • Töömaht 76 tundi
- 175. Õppematerjali koostaja • 6 blogimisülesannet — 60 punkti • Õppematerjali koostamine — 24 punkti • Kokku 84 punkti (hinne B) • Töömaht 66 tundi
- 176. Mitteblogija • Kirjanduse analüüsi koostamine — 36 punkti • Õppematerjali koostamine — 24 punkti • Esitlus kontakttunnis — 10 punkti • Vikipeedia artikkel — 12 punkti • Kokku 82 punkti (hinne B) • Töömaht 79 tundi
- 177. Põldoja, H., Jürgens, P., & Laanpere, M. (2016). Design Patterns for Badge Systems in Higher Education. M. Spaniol, M. Temperini, D.K.W. Chiu, I. Marenzi, & U. Nanni (toim), Advances in Web- Based Learning — ICWL 2016 (Vol. 10013, lk 40– 49). Cham: Springer. http://dx.doi.org/ 10.1007/978-3-319-47440-3_5 Design Patterns for Badge Systems in Higher Education Hans Põldoja (✉) , Pirje Jürgens, and Mart Laanpere Tallinn University, Narva mnt 25, 10120 Tallinn, Estonia {hans.poldoja,pirje.jurgens,mart.laanpere}@tlu.ee Abstract. Open Badges as a method for assessment and recognition of learning originates from the context of informal learning. Thus, it cannot be introduced into formal higher education without reconsidering the existing assessment processes.This paper presentsexperiencesfrom three years of using Open Badges in a master level course. In each iteration, the badge system was revised based on learners’ feedback. Special attention was given to supporting learners with different learning styles. To summarize our findings, this paper proposes a set of design patterns for developing badge systems in higher education. While the learning styles proved to be useful as generic design guidelines for separating two alternative learning pathways for the course, more research is needed on advanced learning-style-based learning pathways. Keywords: Open Badges · Assessment · Higher education 1 Introduction Open Badges (OB’s) is a web technology for recognizing and verifying knowledge, competencies or involvements gained in online or offline settings. In a basic sense, badges are digital images that contain embedded information about the accomplish‐ ments. The development of the Open Badges technology started in 2010, when a group of open education activists came up with the initial concept during the Mozilla Drumbeat Festival. Inspired by the use of digital badges in gaming and various social apps, they proposed that badges could be used for verifying learning. The technical specification of the Open Badges Infrastructure (OBI) was developed together with the Mozilla Foundation and released in 2012. While digital badges are typically used within a single environment, OBI was developed as an open standard that allows people to collect badges from different issuers. The initial scenarios about using open badges focused on informal learning contexts [1]. However, in recent years there have been a number of studies about using badges in schools [2, 3] and in higher education [4–6]. Introducing open badges to formal higher education courses provides an opportunity to reconsider the existing assessment procedures. Recent research on open badges has proposed a number of reasons for adopting badges. Ahn, Pellicone, and Butler [7] see badges as motivators for behavior, pedagogical tools for promoting particular learning activities, and credentials for recognizing learning achievements. While Jovanovic and Devedzic [8] identify similar roles for open badges, they discuss additional benefits such as supporting alternative forms of assessment (e.g. peer-assessment), providing learners © Springer International Publishing AG 2016 D.K.W. Chiu et al. (Eds.): ICWL 2016, LNCS 10013, pp. 40–49, 2016. DOI: 10.1007/978-3-319-47440-3_5
- 178. Neljas näide — Õpikeskkonnad 2016
- 179. Suudab efektiivselt organiseerida, kujundada ja toetada enda ja teiste õpikeskkonda Oskab analüüsida erinevate sotsiaalse tarkvara lubavusi lähtuvalt oma (teiste) õpitegevustest ning neid tulemuslikult kombineerida ja rakendada õpikeskondadena Mõistab õpihaldussüsteemide olemust ja oskab neid kasutada õpikeskkondadena Mõistab õppija ja õpetaja rolli muutusi erinevates keskkondades Mõistab enda rolli nii personaalse kui ka grupi keskkonna kujundamisel ja kasutamisel Omab teadmisi õpikeskkondade ja võrgustike trendidest ja arengusuundadest ning oskab neid oma töös arvestada Omab teadmisi õpikeskkonna ja võrgustike rollist õpiprotsessis Blogimisülesanne 1 Blogimisülesanne 2 Blogimisülesanne 3 Blogimisülesanne 4 Õpikesk- kondadega tutvuja Veeb 2.0 kasutaja õppetöös Õpihaldus- süsteemide kasutaja Mobiili- rakenduste kasutaja õppetöös Õpikesk- kondadega tutvuja Veeb 2.0 kasutaja õppetöös Õpihaldus- süsteemide kasutaja Mobiili- rakenduste kasutaja õppetöös Personaalse õpikeskkonna kujundaja Ennastjuhtiv õppija Õpilepingu koostamine Personaalse õpikeskkonna kujundamine Personaalse õpikeskkonna kujundaja Ennastjuhtiv õppija Rühmatöö Lugemine ja jagamine Esitlus kontakttunnis Õpikogukonnas suhtlemine Valgustaja Valgustaja Kujundaja Kujundaja Tehniline ekspert Tehniline ekspert Jagaja Jagaja Kogukondlane Kogukondlane ÕpiväljundidÜlesandedPõhiteadmiste õpimärgid Õppeprotsess Õppeprotsessi õpimärgid Õpidisainer ÕpidisainerAnalüütik Dokumenteerija Dokumenteerija Analüütik Eestvedaja Eestvedaja
- 180. Suudab efektiivselt organiseerida, kujundada ja toetada enda ja teiste õpikeskkonda Oskab analüüsida erinevate sotsiaalse tarkvara lubavusi lähtuvalt oma (teiste) õpitegevustest ning neid tulemuslikult kombineerida ja rakendada õpikeskondadena Mõistab õpihaldussüsteemide olemust ja oskab neid kasutada õpikeskkondadena Mõistab õppija ja õpetaja rolli muutusi erinevates keskkondades Mõistab enda rolli nii personaalse kui ka grupi keskkonna kujundamisel ja kasutamisel Omab teadmisi õpikeskkonna ja võrgustike rollist õpiprotsessis Blogimisülesanne 1 Blogimisülesanne 2 Blogimisülesanne 3 Blogimisülesanne 4 Õpikesk- kondadega tutvuja Veeb 2.0 kasutaja õppetöös Õpihaldus- süsteemide kasutaja Mobiili- rakenduste kasutaja õppetöös Õpikesk- kondadega tutvuja Veeb 2.0 kasutaja õppetöös Õpihaldus- süsteemide kasutaja Mobiili- rakenduste kasutaja õppetöös Õpilepingu koostamine Personaalse õpikeskkonna kujundamine Lugemine ja jagamine Õpikogukonnas suhtlemine ÕpiväljundidÜlesandedPõhiteadmiste õpimärgid Õppeprotsess
- 181. Suudab efektiivselt organiseerida, kujundada ja toetada enda ja teiste õpikeskkonda Oskab analüüsida erinevate sotsiaalse tarkvara lubavusi lähtuvalt oma (teiste) õpitegevustest ning neid tulemuslikult kombineerida ja rakendada õpikeskondadena Mõistab õpihaldussüsteemide olemust ja oskab neid kasutada õpikeskkondadena Mõistab õppija ja õpetaja rolli muutusi erinevates keskkondades Mõistab enda rolli nii personaalse kui ka grupi keskkonna kujundamisel ja kasutamisel Omab teadmisi õpikeskkondade ja võrgustike trendidest ja arengusuundadest ning oskab neid oma töös arvestada Omab teadmisi õpikeskkonna ja võrgustike rollist õpiprotsessis Blogimisülesanne 1 Blogimisülesanne 2 Blogimisülesanne 3 Blogimisülesanne 4 Personaalse õpikeskkonna kujundaja Ennastjuhtiv õppija Õpilepingu koostamine Personaalse õpikeskkonna kujundamine Personaalse õpikeskkonna kujundaja Ennastjuhtiv õppija Rühmatöö Lugemine ja jagamine Esitlus kontakttunnis Õpikogukonnas suhtlemine Valgustaja Valgustaja Jagaja Jagaja Kogukondlane Kogukondlane ÕpiväljundidÜlesanded Õppeprotsess Õppeprotsessi õpimärgid
- 183. Tehnilised vahendid
- 189. Õpileping… ... defineerib kuidas ja mida õpitakse ning kuidas õpitut hinnatakse; ... on täielikult õppija kontrollida ja vastutada, tuutori roll vaid abistav ja suunav; ... põhineb õpivestlusel (ingl conversational learning procedure) ning arusaamal, et õppija on ainus, kes oskab öelda, kas ja kuidas tema arusaamad, mõtted, teadmised, oskused, tunded on õpiprotsessi käigus muutunud;
- 190. Õpileping... ... eeldab süstemaatilisust s.t. pidev reflekteerimine oma õpiprotsessi üle ning paralleelide tõmbamine koostatud lepingu ja tegelikkuse vahel; ... on vajalik, et mõista täiskasvanud õppija vajadusi, eelistusi, õpiprojekti eesmärke ja selle dünaamikat; tema nägemust õpiprotsessist ja keskkonna ülesehitusest; ... aitab õppijat dokumenteerida ja analüüsida oma väljakutseid, dilemmasid, probleeme, ebakindlust, kuid ka saavutusi ja edusamme; ... aitab tuvastada, mis suunas edasi liikuda ja areneda ning formuleerida järgmine õpiprojekt.
- 191. Õpilepingu struktuur • Teema — Mida ma soovin õppida? Mis valdkond? • Eesmärgid — Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima? • Strateegiad — Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras? • Vahendid/ressursid — Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen? • Hindamine — Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda? - - - - - • Reflektsioon — Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida ma peaksin järgmisena tegema?
- 196. Horizon Report > 2016 Higher Education Edition NMC/CoSN Horizon Report > 2016 K-12 Edition
- 197. Topics from the NMC Horizon Report > 2016 Higher Education Edition SOLVABLE > Blending Formal and Informal Learning > Improving Digital Literacy DIFFICULT > Competing Models of Education > Personalizing Learning WICKED > Balancing Our Connected and Unconnected Lives > Keeping Education Relevant TRENDS, CHALLENGES, ANDTECHNOLOGIES FOR HIGHER ED CHALLENGES 2016 2017 2018 2019 2020 DEVELOPMENTS IN TECHNOLOGY NEAR-TERM 1 year or less > BringYour Own Device > Learning Analytics and Adaptive Learning MID-TERM 2-3 years > Augmented and Virtual Reality > Makerspaces FAR-TERM 4-5 years > Affective Computing > Robotics TRENDS SHORT-TERM IMPACT > Growing Focus on Measuring Learning > Increasing Use of Blended Learning Designs LONG-TERM IMPACT > Advancing Cultures of Innovation > Rethinking How Institutions Work MID-TERM IMPACT > Redesigning Learning Spaces > Shift to Deeper Learning Approaches (Johnson et al., 2016)
- 198. Topics from the NMC/CoSN Horizon Report: 2016 K-12 Edition SOLVABLE > Authentic Learning Experiences > Rethinking the Roles ofTeachers DIFFICULT > Advancing Digital Equity > ScalingTeaching Innovations WICKED > Achievement Gap > Personalizing Learning CHALLENGES 2016 2017 2018 2019 2020 DEVELOPMENTS IN TECHNOLOGY NEAR-TERM 1 year or less > Makerspaces > Online Learning MID-TERM 2-3 years > Robotics > Virtual Reality FAR-TERM 4-5 years > Artificial Intelligence > WearableTechnology TRENDS SHORT-TERM > Coding as a Literacy > Students as Creators LONG-TERM > Redesigning Learning Spaces > Rethinking How SchoolsWork MID-TERM > Collaborative Learning > Deeper Learning Approaches (Adams Becker, Freeman, Giesinger Hall, Cummins, & Yuhnke, 2016)
- 199. Kasutatud kirjandus • Adams Becker, S., Freeman, A., Giesinger Hall, C., Cummins, M., and Yuhnke, B. (2016). NMC/CoSN Horizon Report: 2016 K-12 Edition. Austin, Texas: The New Media Consortium. • Eesti elukestva õppe strateegia 2020. (2014). Loetud aadressil https://www.hm.ee/ sites/default/files/strateegia2020.pdf • Hill, P. (2016). State of Higher Ed LMS Market for US and Canada: Spring 2016 Edition. http://mfeldstein.com/state-higher-ed-lms-market-spring-2016/ • Johnson, L., Adams Becker, S., Cummins, M., Estrada, V., Freeman, A., and Hall, C. (2016). NMC Horizon Report: 2016 Higher Education Edition. Austin, Texas: The New Media Consortium.
- 200. Kasutatud fotod • Brad Flickinger, https://www.flickr.com/photos/ 56155476@N08/6660001925/
- 201. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Hans Põldoja hans.poldoja@tlu.ee Digitehnoloogiate instituut Tallinna Ülikool