Loenguslaidid Tallinna Ülikooli kursusel DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis, 18. november 2016.

1. Akadeemilise
kirjutamise keel ja
stiil
Hans Põldoja
DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis

2. Digitehnoloogiate instituudi nõuded
bakalaureusetöödele

3. Digitehnoloogiate instituudi nõuded
bakalaureusetöödele
• Hetkel kehtivad erinevad nõuded õppesuundade kaupa
• Ühtsed nõuded on ettevalmistamisel

4. http://www.tlu.ee/et/Digitehnoloogiate-instituut/Oppetoo/Dokumendid

5. Vormistamine ja viitamine
• Vormistusjuhend lõputöö koostamiseks: http://www.cs.tlu.ee/
instituut/nouded/lopu_too/
yliopilastoode_vormistusjuhend_2016a.pdf
• Bibliograafiliste kirjete koostamine: http://www.cs.tlu.ee/
instituut/nouded/bibliograafiliste_kirjete_koostamine.pdf

6. Bakalaureusetöö osad
• Tiitelleht
• Autorideklaratsioon
• Lihtlitsents
• Sisukord
• Sissejuhatus
• Töö põhiosa
• Kokkuvõte
• Summary
• Kasutatud kirjandus
• Lisad

7. Vormistamine
• Põhitekst 12 pt Times New Roman, rööpjoondus, reavahe 1,5
• Vasak serv 4 cm, ülejäänud servad vaikimisi seadetega (2,54
cm; 3,17 cm)
• Lehekülje numbreid näidatakse alates sissejuhatusest,
nummerdatakse alates tiitellehest
• Peatükid nummerdatakse (va sissejuhatus, kokkuvõte,
kasutatud kirjandus)

8. Joonised, tabelid, koodinäited
• Tabelitel on number ja pealkiri
• Joonistel ning koodinäidetel on number ja allkiri
• Kõigile tabelitele, joonistele ja koodinäidetele tuleb teksti sees
numbriga viidata

9. APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõte
Tekstisisesed viited
Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks:
(eXe Learning, kuupäev puudub)
Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks:
(Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2014)
Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American
Psychological Association [APA], lk 171).
Allika tüüp Esimene tekstisisene viide Järgnevad tekstisisesed
viited
Esimene tekstisisene viide
sulgudes
Järgnevad tekstisisesed
viited sulgudes
Ühe autori teos Carroll (2000) Carroll (2000) (Carroll, 2000) (Carroll, 2000)
Kahe autori teos Väljataga ja Laanpere (2010) Väljataga ja Laanpere (2010) (Väljataga & Laanpere, 2010) (Väljataga & Laanpere, 2010)
Kolme autori teos Väljataga, Pata ja Tammets
(2011)
Väljataga et al. (2011) (Väljataga, Pata, & Tammets,
2011)
(Väljataga et al., 2011)
Nelja autori teos Tomberg, Laanpere, Ley ja
Normak (2013)
Tomberg et al. (2013) (Tomberg, Laanpere, Ley, &
Normak, 2013)
(Tomberg et al., 2013)
Viie autori teos Põldoja, Leinonen, Väljataga,
Ellonen ja Priha (2006)
Põldoja et al. (2006) (Põldoja, Leinonen, Väljataga,
Ellonen, & Priha, 2006)
(Põldoja et al., 2006)
Kuue või enama autori teos Villems et al. (2012) Villems et al. (2012) (Villems et al., 2012) (Villems et al., 2012)
Grupi teos (lühendiga) International Society for
Technology in Education
(ISTE, 2008)
ISTE (2008) (International Society for
Technology in Education
[ISTE], 2008)
(ISTE, 2008)
Grupi teos (lühend puudub) The Design-Based Research
Collective (2003)
The Design-Based Research
Collective (2003)
(The Design-Based Research
Collective, 2003)
(The Design-Based Research
Collective, 2003)
Koostanud: Hans Põldoja
Viimati muudetud: 7. detsember 2015

10. Täielikud viitekirjed kasutatud kirjanduse loetelus
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Perioodikaväljaanded
(Periodicals)
1. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti
identifikaatoriga
(Journal article with DOI)
Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning
environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning
Environments, 18(3), 277–291. http://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546
Kommentaar: alates 2014. aastast soovitatakse DOI number esitada URL kujul
(http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/07/how-to-use-the-new-doi-format-in-apa-
style.html)
Journal Article
3. Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti
identifikaatorita
(Journal article without DOI)
Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive
Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning,
5(1), 103–111.
Journal Article
7. Ajakirja artikkel
(Magazine article)
Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu korda saada? Digi,
100, 46–47.
Magazine Article
10. Ajalehe artikkel
(Newspaper article)
Reier, L. (2012, 26. oktoober). Õppematerjalid: õhinapõhisus versus metoodilisus.
Õpetajate Leht, lk 2–3.
Newspaper Article
11. Ajalehe artikkel veebis
(Online newspaper article)
Ross, M. (2012, 9. november). Õpikute kvaliteeti ei taga riik. Õpetajate Leht.
Loetud aadressil http://opleht.ee
Newspaper Article
Raamatud ja raamatupeatükid
(Books, Reference Books, and Book Chapters)
18. Terve raamat, trükiversioon
(Entire book, print version)
Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Book
Toimetatud raamat Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat.
Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
Book
Koostanud: Hans Põldoja
Viimati muudetud: 7. detsember 2015

11. 25. Raamatupeatükk, trükiversioon
(Book chapter, print version)
Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused
õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia
käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
Book Section
Tehnilised ja teadusaruanded
(Technical and Research Reports)
34. Aruanne asutuse arhiivist
(Report from institutional archive)
Ferguson, R. (2012). The State Of Learning Analytics in 2012: A Review and Future
Challenges (KMI aruanne KMI-12-01). Loetud The Open University, Knowledge
Media Institute veebilehel http://kmi.open.ac.uk/publications/techreport/kmi-12-01
Report
Konverentsiartiklid
(Meetings and Symposia)
39. Kogumikus avaldatud konverentsiartiklid
(Proceedings published in book form)
Põldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self-
and Peer-assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. H.
Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Lecture Notes in Computer
Science: Vol. 7048. Advances in Web-Based Learning (lk 122–131). http://
dx.doi.org/10.1007/978-3-642-25813-8_13
Conference Proceedings
Doktori- ja magistritööd
(Doctoral Dissertations and Master’s Theses)
Magistritöö institutsionaalsest
andmebaasist
Paju, H. (2012). Innovatsiooni leviku tegurid Eesti kutseõpetajate seas e-õppe
näitel (magistritöö). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/
Thesis
Veebiallikad
(Internet Message Boards, Electronic Mailing Lists, and Other Online Communities)
Veebilehekülg Põldoja, H., & Laanpere, M. (2011). Viitamine ja viidete haldamine e-õppes:
põhimõtted, mõisted, reeglid. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/
viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes-pohimotted-moisted-reeglid
Web Page
Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata HITSA Innovatsioonikeskus. (kuupäev puudub). Õppevara kvaliteet. Loetud
aadressil http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/oppevara-kvaliteet
Web Page
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Koostanud: Hans Põldoja
Viimati muudetud: 7. detsember 2015

12. Viited on vormistatud APA käsiraamatu 6. trükis toodud näidete eeskujul. Numbrid näidete ees tähistavad täpseid allika tüüpe APA käsiraamatus.
American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American Psychological
Association.
See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga
tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Vikipeedia artikkel Operating system. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 14. detsember 2014
aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Operating_system
Web Page
76. Ajaveebipostitus
(Blog post)
Põldoja, H. (2012, 2. juuni). Kursuse kokkuvõte [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil
http://oppematerjalid.wordpress.com/2012/06/02/kursuse-kokkuvote/
Web Page
Õigusaktid
Seadus Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2014). RT I, 29.08.2014, 21. Loetud aadressil
https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Koostanud: Hans Põldoja
Viimati muudetud: 7. detsember 2015

13. Akadeemilise stiili tunnused

14. Keelekasutuse stiil
• Stiil on suhtlussituatsioonile ja -eesmärgile vastav keelekasutusviis
• Viis erinevat sõnavara liiki:
• ilukirjanduslik
• ajakirjanduslik
• teaduskeelne
• ametlik
• argikeelne
(Ilves, 2009)

15. Objektiivsus
• Autori seisukohad tuleb väljendada võimalikult neutraalselt
• Kolmanda isiku kasutamine mina-vormi asemel
• Emotsionaalsete väljendite, naljade jms vältimine
(Ilves, 2009)

16. Komplekssus
• Tavakeelega võrreldes pikema ja keerukama ülesehitusega
laused
• Erialasõnavara, võõrsõnade ja rahvusvaheliste terminite
kasutamine
(Ilves, 2009)

17. Näitlikustamine
• Väidete illustreerimiseks kasutatakse jooniseid, tabeleid,
graafikuid, intervjuude katkeid vms
(Ilves, 2009)

18. Ettevaatlikkus
• Autor peab mõistma, et esitab tema tõlgendus andmetest ja
kirjandusallikatest on üks võimalik lähenemine ning tunnistama
alternatiivide võimalikkust
(Ilves, 2009)

19. Ebavõrdsest kohtlemisest hoiduv
keelekasutus
• Sooneutraalne keelekasutus inglise keeles
• Vähemusgruppe tuleks nimetada nii, nagu nad ise eelistavad,
et neid nimetatakse
(Ilves, 2009)

20. Kergesti loetavus ja mõistetavus
• Sobiva pikkusega lõikudeks jagatud
• Ei sisalda üleliigseid sõnu ega lauseid
• Oluline info kergesti leitavalt esile toodud (näiteks loeteluna)
(Ilves, 2009)

21. Vastutustundlikkus
• Akadeemilise teksti autor vastutab esitatud seisukohtade eest
• Esitatud teamised peavad põhinema reaalselt kogutud
andmetel
• Uurimises osalenute huvid (nt konfidentsiaalsus) peavad
olema kaitstud
(Ilves, 2009)

22. Argumenteeritus
• Esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud
• Vastupidised seisukohad tuleb tasakaalukalt ümber lükata
• Järeldused peavad olema seostatud andmetega
(Ilves, 2009)

23. Ajavormide kasutamine

24. Olevik
• Terminiseletused
• Üldjoonelised väited
• Püsivaloomulised ning üldkehtivad definitsioonid
• Teooria ja sellest tulenevate väidete tutvustamine
• Tabelitele ja joonistele viitamine
• Uurimistulemuste ja järelduste esitamine
(Hirsjärvi, Remes, & Sajavaara, 2010)

25. Minevik
• Minevikus toimunud sündmustest kirjutamine
• Varem avaldatud uurimustele viitamine
• Oma uurimuse käigus tehtud tegevuste kirjeldamine
(Hirsjärvi et al., 2010)

26. Pealkirjastamine

27. Pealkirjastamise põhimõtted
• Lühike ja täpne (APA järgi lubatud kuni 12 sõna)
• Kesksed mõisted pannakse pealkirja esimesteks sõnadeks
• Välditakse üleliigseid sõnu (“uurimus”, “ülevaade”, jne)
• Pealkirja lõppu ei panda punkti
• Vajadusel täpsustav alapealkiri
• Essee puhul sobib ka küsilausena moodustatud pealkiri
(Hirsjärvi et al., 2010)

28. Pealkirjad töö liigendajana
• Pikemad tekstid tuleb liigendada peatükkideks ja alapeatükkideks
• Bakalaureuse- ja magistritöö puhul on eeldatakse kindlaid põhiteksti
peatükke:
• Kirjanduse analüüs (sõnastada teemat kokku võtvalt)
• Metoodika
• Tulemused (arendusuuringute puhul esitatakse vajadusel mitme peatükina)
• Arutelu

29. Pealkirjade kontrollimine
• Kas pealkiri vastab (ala)peatüki sisule?
• Kas ainult sisukorda nähes saab tuletada terve töö pealkirja?
• Kas kõik pealkirjad on vajalikud?
• Kas (ala)peatükid on mõistliku pikkusega?
• Kas alapealkiri sobib kõrgema taseme pealkirja alla?
• Kas korraga on vähemalt kaks alapealkirja?
• Kas alapealkirjad on samas stiilis?
• Kas ükski alapealkiri ei kattu ega sarnane liialt terve töö pealkirjaga?
(Hirsjärvi et al., 2010)

30. Allikate kasutamine ja tekstisisene
viitamine

31. Viited
• Viited koosnevad kahest osast:
• tekstisisene viide
• viitekirje kasutatud kirjanduse loetelus

32. Viitamissüsteemid
• Nimi-aasta viitamisüsteemid — teose tekstis on viide autori
nimele ja teose avaldamise aastale, täielikud viitekirjed
autorite järgi tähestikulises järjekorras teose lõpus
• Numbriviitamissüsteemid — teose tekstis on allika number,
täielikud viitekirjed kasutamise järjekorras teose lõpus
• Joonealune viitamine — teksti sees number ülaindeksina,
viitekirjed lehekülje või teose lõpus

33. Tuntumad viitamissüsteemid
• American Psychological Association (APA)
• Modern Language Association (MLA)
• The Chicago Manual of Style
• Harvard
• ...

34. http://www.apastyle.org

35. APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõte
Tekstisisesed viited
Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks:
(eXe Learning, kuupäev puudub)
Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks:
(Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2014)
Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American
Psychological Association [APA], lk 171).
Allika tüüp Esimene tekstisisene viide Järgnevad tekstisisesed
viited
Esimene tekstisisene viide
sulgudes
Järgnevad tekstisisesed
viited sulgudes
Ühe autori teos Carroll (2000) Carroll (2000) (Carroll, 2000) (Carroll, 2000)
Kahe autori teos Väljataga ja Laanpere (2010) Väljataga ja Laanpere (2010) (Väljataga & Laanpere, 2010) (Väljataga & Laanpere, 2010)
Kolme autori teos Väljataga, Pata ja Tammets
(2011)
Väljataga et al. (2011) (Väljataga, Pata, & Tammets,
2011)
(Väljataga et al., 2011)
Nelja autori teos Tomberg, Laanpere, Ley ja
Normak (2013)
Tomberg et al. (2013) (Tomberg, Laanpere, Ley, &
Normak, 2013)
(Tomberg et al., 2013)
Viie autori teos Põldoja, Leinonen, Väljataga,
Ellonen ja Priha (2006)
Põldoja et al. (2006) (Põldoja, Leinonen, Väljataga,
Ellonen, & Priha, 2006)
(Põldoja et al., 2006)
Kuue või enama autori teos Villems et al. (2012) Villems et al. (2012) (Villems et al., 2012) (Villems et al., 2012)
Grupi teos (lühendiga) International Society for
Technology in Education
(ISTE, 2008)
ISTE (2008) (International Society for
Technology in Education
[ISTE], 2008)
(ISTE, 2008)
Grupi teos (lühend puudub) The Design-Based Research
Collective (2003)
The Design-Based Research
Collective (2003)
(The Design-Based Research
Collective, 2003)
(The Design-Based Research
Collective, 2003)
Koostanud: Hans Põldoja
Viimati muudetud: 7. detsember 2015

36. 8
1.2. Õppedisain ja õpidisain
Õppedisain (ingl instructional design) keskendub õpetamise kavandamisel metoodikale ja
õppeprotsessi kirjeldamisele, mida kasutades on suurem tõenäosus täita seatud
õpieesmärgid. Kavandamise eesmärgiks on muuta õpetamine tõhusamaks ning õpilaste
jaoks motiveerivamaks (Reigeluth, 1999). Sarnaselt käsitletakse ka õppimisega seonduvat,
kasutades õpidisaini (ingl learning design) mõistet, millega kirjeldatakse tänapäeval
õpitegevuste kavandamist, planeerimist ja läbiviimist (Oliver, 2007). Ühe definitsioonina

37. Oleneva
liitvirtua
Feineri
eesmärg
reaalsus
modifits
alt reaalsus
aalsust, vah
(2002) ar
giks on läb
sesse ja pü
seerimine.
se ja virtu
hendatud rea
rvates seisn
bematult re
üüab seda l
uaalsuse mo
aalsust ja va
neb virtuaa
eaalset maa
aiendada. V
odifitseerim
ahendatud v
alse ja liitr
ailma asend
Vahendatud
mise astmes
virtuaalsust.
reaalsuse v
dada, siis
d reaalsuse
st eristab
vahe selles,
liitreaalsus
eesmärgiks
Mann liitr
, et kui
suhtub re
ks on aga r
14
eaalsust,
esimese
espektiga
reaalsuse

38. Tarkvarale viitamine
• APA soovitab viidata tarkvarale nagu kirjandusallikatele
(viitekirjed kasutatud kirjanduse loetelus): http://
blog.apastyle.org/apastyle/2015/01/how-to-cite-software-in-
apa-style.html
• Meie instituudi tööde juures soovitame suurema arvu
tarkvaraviidete korral esitada viited joonealustes märkustes
URL’idena

39. Tsiteerimine ja refereerimine
• Refereerimisel antakse teise autori tekst edasi oma sõnadega
• Tsiteerimisel antakse teise autori tekst edasi sõna-sõnalt
jutumärkides

40. Plagiaat
• Plagiaat on teiste autorite teoste osade (laused, teksti
põhiideed, visuaalsed materjalid, vms) esitamine oma töös
nii, et need on ilma korrektse akadeemilise viitamiseta
omistatud töö esitajale
• Teise autori teksti sõnasõnalt kordamist loetakse plagiaadiks
nii originaalkeeles kui tõlgitult
• Vajadusel tuleb teise autori sõnastus esitada tsitaadina
(jutumärkides) koos korrektse viitega

41. Näide plagiaadist

42. http://teadusfilosoofia.ee/kontroll/

43. Lühendid, numbrid, kirjavahemärgid
jne

44. Lühendite kasutamine
• Esimesel kasutamisel tuleb lühend pikalt lahti kirjutada (va
üldtuntud lühendite loetelus olevad lühendid)
• Punkti panemine väiketähtlühendite lõppu ei ole kohustuslik,
punkt pannakse siis kui ilma punktita lühend raskendab tekstist
arusaamist
• Üldtuntud lühendite lõppu pigem ei panda punkti
• Vajadusel võib lisada tööle lühendite ja akronüümide loetelu

45. https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=9&id=67

46. Akronüümide kasutamine
• Akronüüm — mitme sõna algustähtedest moodustatud ühend
(nt HTML — HyperText Markup Language)
• Esimesel kasutamisel tuleb akronüüm pikalt välja kirjutada
(lauses või joonealuse märkusena)

47. Keelte lühendamine
• Inglise keele lühend on ingl
• Kasutatakse sageli võõrkeelsete mõistete esitamisel, nt:
“Interaktsioonidisain (ingl interaction design) on …”

48. Numbrite kirjutamine
• Arvsõnad 1–10 kirjutatakse tavalises tekstis sõnadega,
akadeemilises tekstis sõltuvalt kontekstist
• Kui tekstis on palju arve samas lõigus või suured ja väikesed
arvud koos, siis kirjutatakse kõik arvud numbritega
• Arvu ja mõõtühiku vahel on tühik

49. Sidekriips ja mõttekriips
• Sidekriips: e-mail
• Mõttekriipsul on kaks pikkust, mõlema kasutamine on õige:
– (en-dash)
— (em-dash)
• Mõttekriipsu ees ja järel on tühik
• Sõna “kuni” asemel kasutatakse ilma tühikuteta lühikest mõttekriipsu:
lk 3–7

50. Otsinguga leitavad vead
• Kaks tühikut järjest
• Tühik punkti ees
• Tühik algava sulu järel või lõppeva sulu ees
• Tühik reavahetuse ees või järel
• Kaks reavahetust järjest

51. Teksti loetavus ja sidusus

52. Teksti loetavus ja sidusus
• Lausepikkus
• Tekstilõikude pikkus: ühelauselised lõigud ei sobi
• Üleminekud:
• Pealkirjade vahel
• Jooniste, tabelite, koodinäidete ja loetelude vahel
• (Ala)peatükkide lõpus
• Kokkuvõtted

53. Kasulikud materjalid

54. http://www.eki.ee/books/ekk09/

55. http://keeleabi.eki.ee

56. http://www.eki.ee/dict/qs/

57. http://blog.apastyle.org

58. Kasutatud kirjandus
• Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn:
Medicina.
• Ilves, K. (2009). Akadeemilise kirjutamise alused. Loetud aadressil http://
hdl.handle.net/10062/14276

59. Kasutatud fotod
• wonderferret, https://www.flickr.com/photos/wonderferret/494319142/

60. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine
samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks
külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Hans Põldoja
hans.poldoja@tlu.ee
DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis
Digitehnoloogiate instituut
Tallinna Ülikool