Loenguslaidid Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi kursusel DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis, 29. oktoober 2021.

1. Viidete
vormistamine APA 7
viitamissüsteemis
DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis

2. https://apastyle.apa.org

3. APA viitamisüsteem
• Instructions in regard to preparation of manuscript (Bentley et
al., 1929)
• Publication Manual of the American Psychological Association
(1944, 1974, 1983, 1994, 2001, 2009, 2019)
• 6. trükk (APA, 2010)
• 7. trükk (APA, 2020)

4. https://www.tlu.ee/dt/opingudoppetoo/dokumendid-ja-juhendid

5. APA7 viitamissüsteemi lühikokkuvõte
Tekstisisesed viited
Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks:
(Tallinna Ülikool, kuupäev puudub)
Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks:
(Isikuandmete kaitse seadus, 2019)
Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American
Psychological Association [APA], 2020, lk 272).
Täpsemad juhised tekstisisese nimi-aasta viitamise kohta APA kodulehel: https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/citations/basic-principles/author-date
Allika tüüp Nimi ja aasta sulgudes Nimi tekstis, aasta sulgudes
Ühe autori teos (Laanpere, 2013) Laanpere (2013)
Kahe autori teos (Kollom & Tammets, 2017) Kollom ja Tammets (2017)
Kolme või enama autori teos (Põldoja et al., 2016) Põldoja et al. (2016)
Grupi teos (lühendiga) Esimene viide:
(Haridus- ja Teadusministeerium [HTM], 2019)
Korduvad viited:
(HTM, 2019)
Esimene viide:
Haridus- ja Teadusministeerium [HTM] (2019)
Korduvad viited:
HTM (2019)
Grupi teos (lühend puudub) (Apple, 2019) Apple (2019)
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut /
1 14
Viimati muudetud: 20. detsember 2020

6. Täielikud viitekirjed kasutatud allikate loetelus
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Perioodikaväljaanded
(Periodicals)
1. Teadusajakirja artikkel koos DOI-
numbriga
(Journal article with a DOI)
Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning
environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning
Environments, 18(3), 277–291. https://doi.org/10.1080/10494820.2010.500546
Tekstisisene viide sulgudes: (Väljataga & Laanpere, 2010)
Tekstisisene viide lause sõnastuses: Väljataga ja Laanpere (2010)
Täpsemad juhised APA kodulehel:
https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/references/examples/journal-
article-references
Journal Article
2. Teadusajakirja artikkel ilma DOI-numbrita
koos mitte-andmebaasi URL’iga
(Journal article without a DOI, with a
nondatabase URL)
Christiansen, J.-A., & Anderson, T. (2004). Feasibility of Course Development
Based on Learning Objects: Research Analysis of Three Case Studies.
International Journal of Instructional Technology & Distance Learning, 1(3), 21–38.
http://www.itdl.org/Journal/Mar_04/article02.htm
Tekstisisene viide sulgudes: (Christiansen & Anderson, 2004)
Tekstisisene viide lause sõnastuses: Christiansen ja Anderson (2004)
Journal Article
3. Teadusajakirja artikkel ilma DOI-numbrita
teaduskirjastuse andmebaasis või
trükiversioonina
(Journal, magazine, or newspaper article
without a DOI, from most academic
research databases or print version)
Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive
Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning,
5(1), 103–111.
Tekstisisene viide sulgudes: (Põldoja et al., 2006)
Tekstisisene viide lause sõnastuses: Põldoja et al. (2006)
Journal Article
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut /
2 14
Viimati muudetud: 20. detsember 2020

7. Viited koosnevad kahest osast
• Tekstisisesed viited
• Kasutatud allikate loetelu viited

8. Tekstisisesed viited

9. Üldpõhimõtted
• Viitamine on vajalik nii refereerimise kui tsiteerimise puhul
• Viidatakse ainult nendele töödele, mida on loetud ja mille
ideid oma tekstis kasutatakse
• Võimalusel kasutatakse ja viidatakse originaalallikatele
(teadusartiklid, raamatud, uuringuaruanded jne), teiseseid
allikaid kasutatakse ja viidatakse ainult erijuhtudel

10. Refereerimine ja tsiteerimine
• Refereerimine on kasutatud allika edasiandmine oma sõnadega
• Tsiteerimine on kasutatud allika teksti esitamine sõna-sõnalt ja
jutumärkides
• Refereerimise ja tsiteerimise puhul tuleb kasutatud allikatele
viidata
• Tsiteerimist kasutatakse ainult olukordades, kus algallika sõna-
sõnalt edasiandmine on oluline (nt definitsioonid, õigusaktide
punktid, oluliste isikute tsitaadid jne)

11. Refereerimise näide
Sobiva diagrammitüübi valik on tähtis selleks, et visualiseeritavaid andmeid õigel kujul edasi
anda. Diagrammitüübi valikul tuleks lähtuda eelkõige sellest, milliseid andmeid on tarvis
kujutada, ning alles seejärel mõelda, milliseid märkide ning atribuutide kombinatsioone antud
olukorras otstarbekaim kasutada oleks.
1.2.2 Kompositsioon
Kirk (2016) on öelnud, et kompositsioon seisneb optimaalse loetavuse ning ühtse kujunduse
tagamises. Williams (2008, lk 13) sõnul jaotub kompositsioon neljaks peamiseks
disainipõhimõtteks, mis on kõik omavahel seotud ning väga harva kasutatakse neist ainult ühte
eraldi. Kompositsiooni moodustavad: (1) lähedus (ingl proximity), (2) joondus (ingl alignment),
(3) kordus (ingl repetition) ja (4) kontrast (ingl contrast). Ühtne kompositsioon tagab
harmoonia ja tasakaalu kõigi näidatavate elementide vahel, sest pole enam vaja mõelda
milliseid andmeid näidata, vaid kuidas neid näidata (Kirk, 2016).
Läheduspõhimõte seisneb Williams (2008) sõnul selles, et üksteisega seotud kirjed tuleks
rühmitada füüsiliselt üksteise lähedale. Mitme elemendi lähestikku asumisel muutuvad nad
visuaalselt üheks üksuseks, mitte eraldiseisvateks ühikuteks. Elementide lähedal asumine aitab

12. Tsiteerimise näide
curriculum) õpingute alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, õppe
nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu,
lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe
lõpetamise tingimused ning õppeaine (ingl subject) konkreetse distsipliini või valdkonna
probleeme käsitlev või neist laiemat ülevaadet võimaldavate teadmiste ja oskuste
süstemaatiliselt esitatav kogum õppekavas ( Tallinna likooli õppekava statuut , 2017).
Tallinna Ülikooli õppekorralduse eeskirja järgi nimetatakse ainekursuseks (ingl subject course)
sihtgrupist lähtuvat õppeaine teostust ( Tallinna likooli õppekorralduse eeskiri , 2017).
Tallinna likooli õppekava statuut sõnastab mooduli kui õppekavas eristatud ja
eesmärgistatud sisulise liigendamise hik, mis koosneb hest õppeainest ning valikmooduli
eriala kitsamate õpiväljundite saavutamist toetav moodul, mille õppija valib õppekavas
esitatud teiste samaväärsete moodulite hulgast ( Tallinna likooli õppekava statuut , 2017).
Eesti kõrgkoolide tagasisidesüsteemide kaardistamiseks viis Poliitikauuringute Keskus Praxis
aastal 2014 läbi analüüsi üliõpilaste tagasisidest Eesti kõrgkoolides. Uuringu käigus analüüsiti
dokumente, suheldi kõrgkoolidega ning intervjueeriti nii üliõpilasi, õppejõude kui ka

13. https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/citations/basic-principles

14. Kaks tekstisisese viitamise stiili
• Autori nimi ja aasta sulgudes:
Oluliseks peetakse erinevate digitehnoloogiliste vahendite
kättesaadavust, mis aitab kaasa koostööle jagatavate
teadmusobjektide loomisel ning ühistegevuste organiseerimisel
(Paavola & Hakkarainen, 2014).
• Autori nimi tekstis, aasta sulgudes:
Feineri (2002) arvates seisneb virtuaalse ja liitreaalsuse vahe selles, et
kui esimese eesmärgiks on läbematult reaalset maailma asendada, siis
liitreaalsus suhtub respektiga reaalsusesse ja püüab seda laiendada.

15. Autor Nimi ja aasta sulgudes
Nimi tekstis, aasta
sulgudes
Üks autor (Laanpere, 2013) Laanpere (2013)
Kaks autorit (Kollom & Tammets, 2017) Kollom ja Tammets (2017)
Kolm või enam autorit (Põldoja et al., 2016) Põldoja et al. (2016)
Grupp lühendiga
esimene viide
(Haridus- ja Teadusministeerium
[HTM], 2019)
Haridus- ja Teadusministeerium
[HTM] (2019)
korduv viide (HTM, 2019) HTM (2019)
Grupp ilma lühendita (Apple, 2019) Apple (2019)

16. https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/citations/basic-principles/author-date

17. Erandid
• Mitme allika puhul sama “Autor et al.”
• Mitme allika puhul sama autor ja aasta
• Sama perekonnanimi, erinevad eesnimed

18. https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/citations/basic-principles/same-year-first-author

19. https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/citations/basic-principles/same-year-author

20. https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/citations/basic-principles/citing-authors-same-surname

21. Viide leheküljele või peatükile
• (Põldoja, 2016, lk 80)
• (Põldoja, 2016, lk 80–86)
• (Põldoja, 2016, ptk 6)
• Põldoja (2016, lk 80)

22. https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/citations/basic-principles/parts-source

23. Mitu tekstisisest viidet samades sulgudes
• Kui viidatakse korraga mitmele allikale, pannakse tekstisisesed
viited samadesse sulgudesse tähestiku järjekorras, allikaid
eristab semikoolon:
(Laanpere, 2013; Põldoja, 2016; Tomberg, 2013)

24. Kaudne viitamine
• Kaudset viitamist kasutatakse ainult siis kui originaalallikas ei
ole kättesaadav või on võõras keeles
• Teksti sees tuleb viidata nii originaalallikale kui reaalselt
kasutatud allikale, peab olema selgelt aru saadav, milline oli
reaalselt kasutatud allikas
• Kasutatud allikate loetelus on ainult reaalselt kasutatud allikas

26. https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/citations/secondary-sources

27. Kasutatud allikate loetelu viited

28. Viite neli osa
• Autor
• Avaldamise aeg
• Pealkiri
• Avaldamiskoht

29. Autorinimede kirjutamine
• Autor, A. A.
• Autor, A. A., & Autor, B. B.
• Autor, A. A., Autor, B. B., & Autor, C. C.

30. Kuupäeva formaat
• (2020)
• (2020, 5. aprill)
• (2020, aprill)

31. Lühendite ja fraaside tõlkimine viidetes
• 3rd ed. — 3. tr
• In — ei tõlgita, jääb välja eestikeelsest viitest
• Eds. — toim.
• pp. — lk
• (2020, April 5) — (2020, 5. aprill)
• (n.d.) — (kuupäev puudub)

32. https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/references/elements-list-entry

33. APA allikatüübid
1. Tekstiallikad (1–74)
• Perioodikaväljaanded
• Raamatud
• Peatükid toimetatud raamatutes
• Uuringuaruanded
• Konverentsisessioonid ja -ettekanded
• Doktori- ja magistritööd
• Arvustused
• Avaldamata allikad
2. Andmekogud ja tarkvara (75–83)
3. Audiovisuaalne meedia (84–102)
4. Online meedia (103–114)
(American Psychological Association, 2020, lk 312)

34. https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/references/examples

36. Teadusajakirja artiklid

38. Teadusajakirja artikkel koos DOI- numbriga (1)
Law, E. L.-C., van Schaik, P., & Roto, V. (2014).
Attitudes towards user experience (UX) measurement.
Journal of Human Computer Studies, 72(6), 526–541.
https://doi.org/10.1016/j.ijhcs.2013.09.006

39. Teadusajakirja artikkel koos DOI- numbriga (1)
Law, E. L.-C., van Schaik, P., & Roto, V. (2014). Attitudes towards
user experience (UX) measurement. Journal of Human Computer
Studies, 72(6), 526–541. https://doi.org/10.1016/
j.ijhcs.2013.09.006
artikli pealkiri
ajakirja nimi
aastakäik (ingl Volume)
number (ingl Issue)
lehekülje numbrid

40. https://doi.org/10.1016/j.ijhcs.2013.09.006

41. https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/references/examples/journal-article-references

42. Ajakirjaartiklid

44. Ajakirjaartikkel veebis (15)
Finley, K. (2018, 12. september). Europe's New
Copyright Law Could Change the Web Worldwide.
Wired. https://www.wired.com/story/europes-copyright-
law-could-change-the-web/

45. Ajakirjaartikkel trükiversioonis (15)
Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma
elu korda saada? Digi, 100, 46–47.

46. https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/references/examples/magazine-article-references

47. Ajaleheartiklid

49. Ajaleheartikkel veebis (16)
Ibrus, I. (2019, 18. mai). Riikliku andmejagamise
süsteemiga Facebooki ja Google'i vastu. Äripäev. https://
www.aripaev.ee/arvamused/2019/05/18/riikliku-
andmejagamise-susteemiga-facebooki-ja-googlei-vastu

50. Ajaleheartikkel trükiversioonis (16)
Aljas, R. (2014, 3. aprill). Eesti valmistab ette uut
tiigrihüpet. Eesti Päevaleht, 2–3.

51. https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/references/examples/newspaper-article-references

52. Ajaveebipostitused

54. Ajaveebipostitus (17)
Nakazawa, C. (2019, 12. juuni). React Native Open
Source Update June 2019. React Native. https://
reactnative.dev/blog/2019/06/12/react-native-open-
source-update

55. https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/references/examples/blog-post-references

56. Raamatud

57. Raamatud

58. Raamat (21)
Kirk, A. (2016). Data Visualisation: A Handbook for
Data Driven Design. SAGE Publications.

59. Toimetatud raamatud

60. Toimetatud raamat (25)
Pata, K., & Laanpere, M. (toim.). (2009). Tiigriõpe:
Haridustehnoloogia käsiraamat. TLÜ informaatika
instituut.

61. https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/references/examples/book-references

62. Peatükk toimetatud raamatus

63. Toimetatud raamat
• Toimetatud raamat koosneb peatükkidest, igal peatükil on
märgitud eraldi autorid
• Toimetajate nimed on märgitud raamatu kaanel (juures märge
Editors või Eds.) ning enamasti kirjutavad toimetajad eessõna
• Toimetatud raamatutena avaldatakse teaduskonverentside
artiklite kogumikke ja teadusalaseid raamatuid

65. Peatükk toimetud raamatus koos DOI-numbriga (38)
Põldoja, H., & Laanpere, M. (2020). Open Educational
Resources in Estonia. R. Huang, D. Liu, A. Tlili, Y. Gao,
& R. Koper (toim.), Current State of Open Educational
Resources in the “Belt and Road” Countries (lk 35–47).
Springer. https://doi.org/10.1007/978-981-15-3040-1_3

66. Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009).
Sotsiaalse tarkvara võimalused õpiprotsessis. K. Pata, &
M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia
käsiraamat (lk 181–198). TLÜ informaatika instituut.
Peatükk toimetud raamatus, trükiversioon (39)

67. https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/references/examples/edited-book-chapter-references

68. Uuringuaruanded

69. Uuringuaruanne, mille autoriks on organisatsioon

70. Uuringuaruanne, mille autoriks on organisatsioon (50)
SA Kutsekoda. (2016). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste
vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.
https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/11/
IKT-terviktekst.pdf

71. Uuringuaruanne, mille autoriteks on isikud

72. Uuringuaruanne, mille autoriteks on isikud (51)
Kori, K., Beldman, P., Tõnisson, E., Luik, P., Suviste, R.,
Siiman, L., & Pedaste, M. (2019). IT oskuste arendamine
Eesti koolides. TransferWise. https://transferwise.com/
documents/
IT%20oskuste%20arendamine%20Eesti%20koolides.pdf

73. https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/references/examples/report-government-agency-references

74. https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/references/examples/report-individual-authors-references

75. Konverentsiartiklid

76. Konverentsiartiklitele viitamine
• Konverentsiartikli viide vormistatakse sõltuvalt sellest, mis
vormis artikkel on avaldatud:
• Toimetatud raamatus avaldatud konverentsiartiklid —
allikatüübid 38 või 39
• Teadusajakirja erinumbris avaldatud konverentsiartiklid —
allikatüübid 1–6

77. Toimetatud kogumikus avaldatud konverentsiartikkel

78. Kogumikus avaldatud konverentsiartikkel (38)
Günther, M., Wallace, R., & Marcel, S. (2012). An open
source framework for standardized comparisons of face
recognition algorithms. A. Fusiello, V. Murino, &
R. Cucchiara (toim), Lecture Notes in Computer Science:
Vol. 7585. Computer Vision – ECCV 2012. Workshops
and Demonstrations (lk 547–556). Springer. https://
doi.org/10.1007/978-3-642-33885-4_55

79. Günther, M., Wallace, R., & Marcel, S. (2012). An open source framework for
standardized comparisons of face recognition algorithms. A. Fusiello,
V. Murino, & R. Cucchiara (toim.), Lecture Notes in Computer Science: Vol.
7585. Computer Vision – ECCV 2012. Workshops and Demonstrations (lk
547–556). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-642-33885-4_55
artikli autorid
artikli pealkiri
konverentsikogumiku toimetajad
konverentsikogumiku pealkiri
kirjastus
Kogumikus avaldatud konverentsiartikkel (38)

80. https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/references/examples/conference-proceeding-references

81. Lõputööd

83. Magistritöö (66)
Siig, K. (2019). Hajutatud kordamist sisaldavate
õpiobjektide loomise ja esitamise keskkonna disain ja
hindamine [Magistritöö, Tallinna Ülikool]. ETERA.
https://www.etera.ee/s/0SDQAyk10v

84. Bakalaureusetöö (66)
Piirsalu, S. (2021). Reapõhise ja veerupõhise
andmetesalvestuse integratsioon ühes andmebaasis SAP
HANA näitel [Bakalaureusetöö, Tallinna Ülikool].
ETERA. https://www.etera.ee/s/w2p44CTwBx

85. https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/references/examples/published-dissertation-reference

86. Audiovisuaalsed materjalid

87. YouTube’i video (90)
Uber Engineering. (2016, 29. detsember). Uber
Engineering: Data Visualization at Uber [Video].
YouTube. https://www.youtube.com/watch?
v=nLy3OQYsXWA
Video autorina näidatakse viites isikut või organisatsiooni, kelle
kasutajakontol on video avaldatud. Kui videos esineb keegi teine
inimene, siis tuleks esineja ära nimetada lause sõnastuses.

88. https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/references/examples/youtube-references

89. Veebileheküljed

90. Veebilehekülg uudisteportaalis (110)
Amadeo, R. (2020, 24. september). Google Maps gets a
COVID-19 layer. Ars Technica. https://arstechnica.com/
gadgets/2020/09/google-maps-gets-a-covid-19-layer/

91. Veebilehekülg uudisteportaalis (110)

92. Veebilehekülg, mille autoriks on organisatsioon (111)
Riigi Infosüsteemi Amet. (2020, 24. jaanuar).
Küberintsidentide käsitlemine CERT-EE. https://
www.ria.ee/et/kuberturvalisus/cert-ee.html

93. GitHub viide (111 või 112)
Node.js. (2021, 21. märts). Node.js JavaScript runtime.
GitHub. https://github.com/nodejs/node

94. Veebilehekülg, mille autoriks on organisatsioon (111)

95. Veebilehekülg, mille autoriteks on isikud (112)
Bonsor, K., & Chandler, N. (2018, 9. november). How
Augmented Reality Works. HowStuffWorks. https://
computer.howstuffworks.com/augmented-reality.htm

96. Veebilehekülg, mille autoriteks on isikud (112)

97. https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/references/examples/webpage-website-references

98. Viide tervele veebisaidile
• Veebisaidi nimi kirjutatakse lause tekstis ning URL sulgudes
• Näide: “Kodulehekülje ülesseadmiseks kasutati WordPress
tarkvara (https://wordpress.org).”
• Kasutatud allikate loetelusse viidet ei lisata

99. https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/references/examples/whole-website-references

100. Õigusaktid

101. Seadus
Isikuandmete kaitse seadus. (2019). RT I, 04.01.2019, 11.
https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011

102. Viite vormistamine puuduva
informatsiooni korral

103. https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/references/missing-information

104. References
• American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the
American Psychological Association (6th ed.). Washington, DC: American
Psychological Association.
• American Psychological Association. (2020). Publication Manual of the
American Psychological Association (7th ed.). https://doi.org/
10.1037/0000165-000
• Bentley, M., Peerenboom, C. A., Hodge, F. W., Passano, E. B., Warren, H. C.,
& Washburn, M. F. (1929). Instructions in regard to preparation of
manuscript. Psychological Bulletin, 26(2), 57–63. https://doi.org/10.1037/
h0071487

105. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine
samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks
külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Hans Põldoja
hans.poldoja@tlu.ee
DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis
https://dti6001.wordpress.com
Digitehnoloogiate instituut
Tallinna Ülikool