Kulude juhtimine ja kuluarvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis

Sander Karu
mitmete finants- ja juhtimisraamatute autor,
koolitaja ja koostööpartner vajalike teooriate juurutamisel praktikasse
GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee, skype: sanderkaru
http://www.rafiko.ee; http://www.hot.ee/sanderkaru/
Avalik koolitus 13-15. oktoober 2009.a., Tallinn

SANDER KARU AVALIKUD
KOOLITUSED
 Müügijuhi, turundusjuhi ja ostujuhi finantsprogramm, 19-20. oktoober
2009.a., kaks päeva,
 Eelarvesüsteemi juurutamine ja arendamine organisatsioonis, 21-22.
oktoober 2009.a.; kaks päeva
 Projektijuhi finantsprogramm – projekti tulude, kulude ja rahakäibe eelarve
, 26-27. oktoober 2009.a., kaks päeva,
 Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja a
(NB! Spetsiaalne programm neile, kelle põhilised tööülesanded ei ole
otseselt seotud majandusarvestuse ja finantsjuhtimisega), 11-13.
november 2009.a., kolm päeva
 Finantsanalüüsi nüüdisaegsed meetodid, kaks päeva; 17-18. november
2009.a., kaks päeva
 Controllingu juurutamine ja arendamine organisatsioonis, 24-25.
november 2009, kaks päeva
 Mikroettevõtete ja väikeettevõtete finantsprogramm, 26-27. november
2009, kaks päeva
©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; www.hot.ee/sanderkaru/ 22

ENESETUTVUSTUS
3©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/
 PRAEGUNE TÖINE TEGEVUS:
 koolitaja (avalikud ja sisekoolitused), konsultant, mentor (finantsid,
strateegia juurutamine ja tulemuslikkuse mõõtmine, õnnelik ja tulemuslik
meeskond)
 www.hot.ee/sanderkaru/
 osalemine juhtimises
 EELNEV TÖINE TEGEVUS:
 2002-2008 International University Audentes, finantsjuhtimise õppetooli
hoidja, lektor
 1993-2002 AS Invicta, juhtimis- ja finantstreener
 1992-1993 Tartu Kommertspank, juhatuse esimehe asetäitja
 1987-1992 AS Baltika, Valga Õmblusvabriku direktor; AS Walko
peadirektor
 1985-1987 Valga Mööblivabrik, peainsener
 1982-1985 Tartu Mööblikombinaat, meister ja vanemmeister
 HARIDUS
 RAAMATUTE KIRJUTAMINE

KIRJUTATUD RAAMATUD
1999 Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. 192 lk, koos
Toomas Haldmaga
1999/2000 Müügikäsiraamat (Äripäev), üks kaasautoritest
2000 Rahakäibe juhtimine I osa. 240 lk
2001 Rahakäibe juhtimine II osa. 256 lk, koos Villu Zirnaskiga
2001 Juhtimise võlu ja valu I osa. 344 lk
2002 Juhtimise võlu ja valu II osa. 312 lk
2004 Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise
eeldusi organisatsioonis. 352 lk, koos Villu Zirnaskiga
2007 Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele,
riigiasutustele, äriühingutele. 322 lk, üks kaasautoritest
2008 Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud
organisatsioonis, 336 lk
2008 Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse käsiraamat. 42 lk
2008 70 kulude juhtimise ja arvestuse ülesannet. 49 lk, koos Raili
Kuusiku ja Kertu Läätsega
MIS ILMUMAS JA KUIDAS OSTA? www.rafiko.ee,

PROGRAMMI EESMÄRGID
saanud süsteemse ülevaate nüüdisaegse kulude
juhtimise ja arvestuse teoreetilistest alustest,
meetoditest, põhimõtetest ja tehnikatest
analüüsinud oma organisatsiooni kuluarvestuse
vastavust tulemuslikkuse juhtimise vajadustele
leidnud võimalusi oma organisatsiooni kulude
tulemuslikumaks juhtimiseks ja arvestuseks
rohkem kui 25 praktilise näite ja ülesande abil
koostanud "heade mõtete memo" saadud
teadmiste ja mõtete kasutamiseks
PEALE PROGRAMMI LÄBIMIST ON OSALEJA:

PROGRAMMI SISU
Kulude arvestuselt kulude, kasumlikkuse ja tulemuslikkuse juhtimisele
Mida mõistame kulude juhtimise all?
Kulude juhtimise probleemid ja arengusuunad Eestis ja maailmas
Kuidas organisatsioonis ja meeskonnas saada kuludest aru ühte moodi?
Kuidas kujundada tulemuslikkusele suunatud kulude juhtimise süsteemi?
Mis on tulemuslikkus ja kuidas mõõta tulemuslikkust?
Kuluarvestuse süsteem ja selle eesmärgid
Kas keskenduda kuluobjektidele, tegevustele, kulukohtadele või kululiikidele?
Kuluarvestuse süsteemi arengutasemed
Kuidas liigitada kuluarvestuse süsteeme ja miks see on oluline?
Millised on minu organisatsiooni kuluarvestuse tugevad ja nõrgad küljed?
Kuidas mõõta ja hinnata kulusid?
Kulude arvestuse protsess ja baaskontseptsioonid
Kuluobjekt ja kuluobjektide arvestus
Millised on olulisemad kuluobjektid organisatsioonis?
Toote kuluarvestuse protsess
Kogukulude (omahinna) kujunemine organisatsioonis
Kulukohtade arvestuse tähtsus, eesmärgid ja olulisemad liigitused
Kululiikide arvestus
Millised on olulisemad kulude liigitamise eesmärgid ja kriteeriumid?

PROGRAMMI SISU
Põhivara kulumi (amortisatsiooni) arvestuse probleemid ja võimalikud lahendused
Kuidas jaotada üldkulusid kuluobjektidele?
Üldkulude jaotamise meetodid ja kulukäiturite valik.
Kulukäitur ja selle tähtsus nüüdisaegses juhtimises
Kuidas valida otstarbekaid kulukäitureid?
Mis on üldkulu määr ja miks see on oluline?
Üldkulude ala- ja ülejaotamine
Otsene ja kaudne jaotamine
Traditsiooniline kahesammuline meetod
Tegevuspõhine kahesammuline meetod
Kulukohtade üldkulude jaotamine
 otsemeetod
 astmeline meetod
 vastastikuse mõju meetod
Kulude kodeerimine
Tegelikel, norm- ja standardkuludel põhinevad kuluarvestuse süsteemid
Standardkuluarvestus ja hälvete analüüs

PROGRAMMI SISU
Töö-, protsessi- ja operatsioonikuluarvestus
Kas valida töö-, protsessi ja operatsioonikuluarvestus?
Töökuluarvestus
Kuidas arvestada otsekulusid töökuluarvestuses?
Kas varude arvestuses eelistada FIFO, LIFO või keskmise hinna meetodit?
Kuidas arvestada üldkulusid töökuluarvestuses?
Tegelike üldkulude kohandamine eelarvestatud üldkuludega
Protsessikuluarvestus
Kuidas leida kuluvoogusid protsessides?
Toodangu ekvivalentühikute arvu leidmine
Ühistoote ja kõrvaltoote kuluarvestus
Täiskuluarvestus ja osakuluarvestus.
Kas eelistada täis- või osakuluarvestust?
Täiskuluarvestus
Täiskuluarvestuse protsess ja omahinna kujunemine.
Traditsiooniline ja tegevuspõhine (activity-based costing, ABC) kuluarvestus
Traditsioonilise ja tegevuspõhise kuluarvestuse võrdlus

PROGRAMMI SISU
Ajakäituriga tegevuspõhine kuluarvestus (TDABC)
Kas eelistada traditsioonilist või tegevuspõhist kuluarvestust?
Toote kulude erinevus traditsioonilisel ja tegevuspõhisel kuluarvestusel
8 sammu tegevuspõhise kuluarvestuse juurutamisel
Osakuluarvestus. Jääktuluarvestus
Jääktulupõhise kasumi kujunemine
Segakulude hindamise meetodid
Läbilaske kuluarvestus
Kulu - maht - kasum analüüs
Tasakaalupunkt. Tasakaalupunkti diagramm.
Osakuluarvestuse kasutamine praktiliste juhtimisotsuste vastuvõtmisel
Elutsükli kulude arvestus
Kliendiväärtusel põhinev kuluarvestus
Sihtkuluarvestus
Elutsükli kulude arvestus
Kaizen kuluarvestus
Kulude arvestus piirangute tingimustes

©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/
KULUDE JUHTIMINE
Kulude juhtimine on eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud
mõttelaadist lähtuvat eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil
kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja
mittefinantsinfoga, mis on vajalik:
 strateegiate väljatöötamiseks,
 organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks,
 kasumlikkuse suurendamise (kulude vähendamise) strateegiate
väljatöötamiseks ja juurutamiseks,
 nii strateegiliste, taktikaliste kui ka operatiivsete juhtimisotsuste sh
kulude juhtimisega seotud otsuste vastuvõtmiseks,
 planeerimiseks, controllinguks ja tulemuslikkuse hindamiseks,
 kulukäiturite ja kulu-tulemus seoste kindlakstegemiseks,
 kuluobjektide (toodete, teenuste, klientide jt kuluobjektide)
eelarvestamiseks, arvestamiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks,
 nii organisatsioonisisese kui ka -välise (sh majandusaasta aruande ja
raamatupidamise aastaaruande) aruandluse koostamiseks ja
 muude organisatsioonile pandud kohustuste täitmiseks.
10
Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud
organisatsioonis, lk 80

KULUDE ARVESTUS
 Kulude arvestus (cost accounting) on
operatsioonide, protsesside, tegevuste või
toodete/teenuste kulude eelarvestamine,
standard- ja tegelike kulude kindlakstegemine
ning kulu hälvete ja kasumlikkuse analüüs (CIMA.
2000. Management Accounting. Official
Terminology, lk 12)
 … organisatsiooni ressursside omandamise või
kasutamisega seotud informatsiooni mõõtmine ja
aruandlus, mis varustab infoga nii juhtimis- kui
ka finantsarvestust (Horngren, C. T., Bhimani, A.,
Datar, S. M., Foster, G. 2002. Management and
Cost Accounting, 2e, lk 892)
11

KULUARVESTUSE MÕISTED
 .........................aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste
suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele
tehtud väljamaksed omakapitalist
 ....................................................– väljaminekud, mis on seotud esmaste tulemuste ehk varade (varud,
toodang) loomisega. K. toimumine on sõltumatu raha liikumisest, kajastamine võimalik nii kuluna kui
varana
 ...........................................................on tegevus, mille käigus tehakse kindlaks kulude rahaline ja/või
mitterahaline väärtus
 ......................................................................................................................on iga objekt, mille kulusid
soovime eraldi mõõta ja arvestada
 ............................................................. on kulutuste ja kulude kindlakstegemise protsess, mille eesmärk
on täpselt defineeritud kuluobjekti ja tema kulukäiturite vaheliste seoste täpsustamine ja arendamine
 .........................................on kulu, mis protsessi käigus läheb ühelt kuluobjektilt teisele kuluobjektile
 ............................................................................on kogukuludesse kuuluv eraldi mõõdetav, hinnatav ja
arvestatav kõige väiksem kulukomponent või –kirje
 .......................................................................................................................................on sarnaste
tunnustega kulude rühm
12

 .............................................................................................................on allüksus, piirkond, asukoht,
funktsioon, protsess, protsessi osa, seadmete grupp, seade ja/või töötaja, mille kulud arvestatakse
eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade
 ...........................................................on loogiliselt sarnaste tunnuste alusel (asukoht, töötaja, tegevus,
funktsioon, seade) kokku kogutud kulude grupp, millel on sama kulukäitur
 .................................................................................................on tegevus, mille käigus arvestatakse
otsekulud otse (ilma jaotamata) kuluobjektidele ja/või (põhitegevuse, tugiteenuse, üldjuhtimise,
abitegevuse) kulukohtadele, lähtuvalt nende seosest vastava kuluobjektiga või kulukohaga
 ..............................................on tegevus ja/või osaprotsess, mille käigus kaudkulud paigutatakse (või
jaotatakse) ja kogutakse (põhitegevuse, tugiteenuse, üldjuhtimise, abitegevuse) kulukohtadele ning
pärast seda jaotatakse kulukohtadele arvestatud üldkulud kulukäiturite abil kuluobjektidele, lähtuvalt
nende seosest vastava kuluobjektiga
 ..................................................................on iga mõjur, sündmus, koefitsent, tegur, tegevus või muu
faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis, väärtusahelas, protsessis, tegevuses ja/või ressurssides
ning nende kasutamises, kuludes ja/või tuludes ning mille alusel jaotatakse üldkulud kuluobjektidele
 .....................................................................on viis, kuidas kuluobjekti kulud muutuvad erinevatel
tegevustasemetel (erinevate müügi- ja tootmismahtude korral)
13

 kulukogum (kulude pool) (cost pool)
 kulukäitur (cost driver, allocation base)
 kulude hindamine (cost estimation)
 kulude käitumine (cost behaviour)
 kulu (expense)
 kulutus, väljaminek (cost)
 kulude mõõtmine (cost measurement)
 kuluelement (cost item, cost element)
 kulukoht (kulukeskus, kuluüksus) (cost center, expense center)
 kuluobjekt (kulukandja, arvestusobjekt, kuluühik) (cost object, cost unit)
 kulude paigutamine (cost allocation, ingl; tracing, am)
 kuluvoog (cost flow)
 kulude jaotamine (üldkulude jaotamine, kaudkulude jaotamine) (overhead absorption,
assigning indirect cost, apportioning)
 kululiik (type of cost, expense item, cost item, cost category, expenditure category)
14

Toetada
strateegiate
elluviimist
Süsteemselt
suurendada
tulusid ja
vähendada
kulusid
Parandada
ressursside
kasutamist
15
MINEVIK
 andmete kirjendamisele
 tulemuste mõõtmisele
 aruandluse koostamisele
TULEVIK
 Kindlustada otsustamiseks vajalik info, et:
KULUDE JUHTIMISE MINEVIK JA
TULEVIK

PROBLEEMID JA ARENGUSUUNAD
EESTIS JA MAAILMAS
PROBLEEMID:
 liigne keskendumine lokaalsetele ja lühiajalistele
eesmärkidele
 “nii ja naa” juhtimine
 mõõdetakse väheolulisi näitajaid, mida on lihtne
mõõta
 toetumine põhiliselt finantsnäitajatele
 vähene omaniku ja kliendikesksus
 hilinenud aruanded
 mineviku ületähtsustamine - mineviku tootlused
ei garanteeri sarnast tootlust tulevikus!
ARENGUSUUNAD:

16

KULUDE JUHTIMINE:
ETTEVALMISTUS JA OLEMUS (KJ)
MIDA TEEN JUHINA SELLEKS, ET:
G1: LUUA EELDUSED KULUDE
JUHTIMISEKS ORGANISATSIOONIS ?
G2: TULEMUSLIKULT JUHTIDA KULUSID
ORGANISATSIOONIS?
JÄRGNEB IGA GRUPI KOKKUVÕTE 3 - 5 MINUTIT
JA ARUTELU
17

ETTEVALMISTUSED JUURUTAMISEKS
 Väärtushinnangud ja mõttelaad
 Majanduskeskkonna analüüs
 Juurutamise projekt: Miks?, Mis?, Kuidas?, Kes?
 Missiooni, visiooni ja väärtushinnangute formuleerimine ja kommunikeerimine
 Äriidee/tegevusvaldkond/põhikirjalised ülesanded
 Kas väljundiks on toode, teenus või projekt
 Strateegiliste eesmärkide püstitamine
 Strateegiate väljatöötamine ja valik
 Kriitiliste edufaktorite määratlemine
 Väärtusahela analüüs
 Protsesside ja tegevuste kujundamine ja kaardistamine
 Tulemuslikkuse mõõtmine
 Mõõdikute valik ja mõõdikutele sihtväärtuste lisamine
 Mõõtmismudelite (tasakaalus tulemuskaart) juurutamine
 Vastutuskeskuste kujundamine
 Tööülesannete, õiguste, kohustuste ja vastutuse määratlemine
 Meeskonna kaasamine ja väljaõpe
 Tulemuslikkust toetavate motivatsioonisüsteemide juurutamine

MIS ON VARA JA KULUTUSED
ELAMISPINNALE?
Kas on minu vara: auto, maja, tervis, abikaasa, aktsiad, mõistus …?
Kui suured on minu kulutused elamispinnale kuus (3 tuba, 24000
kr/m2, 54 m2, hooldustasud kokku 1164 kr)?
1. üür
2. Kulum: soetusmaksumus 1,3 mlj, kasutusaeg 25 a = 52000 kr aastas = 4300 kr kuus
3. Kulum: soetusmaksumus 0,92 mlj, kasutusaeg 25 a = 36800 kr aastas = 3066 kr kuus
4. Alternatiivkulu: 1,3 mlj kr, 10% aastas = 130000 kr aastas = 10833 kr kuus
5. Alternatiivkulu: 1,3 mlj kr, 16% aastas = 208000 kr aastas = 17333 kr kuus
Kulu, kr 1 2 3 4 5
Külm vesi ja
kanalisatsioon 96 96 96 96 96
Keskküte 566 566 566 566 566
Hooldustasu 244 244 244 244 244
Adminkulu 108 108 108 108 108
Elekter 150 150 150 150 150
Kokku
hoolduskulud 1164 1164 1164 1164 1164
Üür 4400 0 0 0 0
Kulum 0 4300 3066 0 0
Alternatiivkulu 0 0 0 10833 17333
Kokku kulud 5564 5464 4230 11997 18497

JUHTIMISPÕHIMÕTTED
(TEGEVUSPÕHIMÕTTED)
 Tegutsemispõhimõtteid kirjeldav dokument (kokku 30 - 50
põhimõtet) võib koosneda järgmistest osadest:
 meie üldised väärtused või põhimõtted
 kuidas näeme klienti ja tarbijat
 kuidas suhtleme konkurentidega
 hoiakud suhtumises organisatsiooni ja suhtlemisel omanikega
 koostöötamise põhimõtted
 missugused on ja kuidas toimivad sisemised regulatiivid
(bürokraatia piirid paika)
 dokumendis olevate uute mõistete definitsioonid
 Juht peab tegelema sellega, et kõigil oleks selged
“mängureeglid” ja neist saadakse üheselt aru praegu ja
tulevikus. See on oluline sellepärast, et inimesed saavad
tihti erinevatest lingvistilistest väljenditest erinevalt aru,
samuti võivad tõlgendada erinevalt sise- ja väliskeskkonna
infot (Olari Taal)
Allikas: Karu, S. (2001). Juhtimise võlu ja valu, I osa

VISIOONI JA MISSIOONI
ELLUVIIMINE
 SAMM 1: Täpsustatakse strateegilised eesmärgid ja ärivaldkonnad
(tegevusvaldkonnad) (strategic themes or focus areas), koostatakse
strateegilised eelarved, valitakse strateegia(d) ja määratletakse kriitilised
edufaktorid (critical success factors, critical performance measures)
 SAMM 2: Valitakse mõõdikud (performance measures) strateegiate ja
kriitiliste edufaktorite mõõtmiseks ja lisatakse sihtväärtused (targets)
kõikidele mõõdikutele
 SAMM 3: Arendatakse välja strateegiline majandusarvestuse ja ITsüsteem
strateegilise controllingu juurutamiseks ja tulemuslikkuse mõõtmiseks
(performance measurement)
 SAMM 4: Tõlgitakse strateegiad üksikuteks tegevusteks (operatsioonideks)
ning koostatakse strateegia kaardid ja tasakaalus tulemuskaardid
 SAMM 5: Kujundatakse protsessid ja vastutuskeskused (allüksused)
 SAMM 6: Töötatakse välja meetmed ning täpsustatakse tööülesanded ja
eelarved strateegiate ja kriitiliste edutegurite saavutamiseks

EESMÄRKIDE JA KRIITILISTE
EDUFAKTORITE MÕÕTMINE
Määratle pakutava toote/teenuse/projekti:
kvantiteet (mida ja kui palju?)
kvaliteet (millistest kvaliteedinõuetest
lähtutakse?)
aeg (mis tähtajaks või millise perioodi jooksul?)
kasumlikkus, kulu, hind, väärtus (kui palju
kasumit, lisaväärtust, kasulikkust, tulu või kulu?)
Defineeri väljund (kliendile
pakutav toode/teenus/projekt):
toode (tooted) või pooltoode
(pooltooted)
teenus(ed)
projekt(id)
avalik(ud) teenus(ed)
siseteenus(ed)

VÄÄRTUSKÄITURID: (KRIITILISED
EDUFAKTORID & VÕTMEMÕÕDIKUD)
KONKURENTSISTRATEEGIA
KRIITILINE
EDUFAKTOR
KRIITILINE
EDUFAKTOR
KRIITILINE
EDUFAKTOR
PROTSESSID JA TEGEVUSED KRIITILISTE
EDUFAKTORITE SAAVUTAMISEKS
VÕTME-
MÕÕDIKUD
VÕTME-
MÕÕDIKUD
VÕTME-
MÕÕDIKUD
(Joonise allikas: Sims, Smith. 2002. Management Accounting – Business Strategy, lk 41)
Väärtuskäiturid (tulemuslikkuse
käiturid) (value drivers, performance
drivers) – valdkonnad, perspektiivid,
mõjurid, sündmused, koefitsendid, tegurid
või tegevused, mille abil mõjutatakse
tulemuslikkust ning genereeritakse
lisandväärtust ja kasumit
Mõõdik (measure, indicator) on (majandus)näitaja tulemuslikkuse mõõtmiseks, mille abil mõõdetakse nii
tulemusi kui ka tulemuste saavutamiseks vajalikke protsesse, tegevusi ja toiminguid. Mõõdikud võivad olla
nii rahalised kui ka mitterahalised. Olulisemaid mõõdikuid nimetatakse võtmemõõdikuteks (key performance
indicators, KPI).
Kriitiliste edufaktorid (critical success
factors, critical success variables)
(Rockart ja Hoffman 1992) - “piiratud arv
olulisemaid faktoreid (valdkondi,
mõjureid, tegureid), milledes tulemuste
saavutamine eeldusel, et tulemused on
küllalt head, tagab eduka
konkurentsivõime”.

PROTSESSIDE KUJUNDAMINE
PÕHI-
PROTSESSID
TUGIPROTSESSID
ORGANISATSIOONI EKSISTENTSIKS JA ARENGUKS (STRATEEGIATE
VÄLJATÖÖTAMISEKS) VAJALIKUD PROTSESSID JA TEGEVUSED

PROTSESSIDE JA TEGEVUSTE
KAARDISTAMINE
 Protsesside ja tegevuste kaardistamine (activity modeling,
roadmapping)) on tegevus, mille käigus kujutatakse
graafiliselt lähtuvalt visioonist, missioonist ja strateegiatest
vajalikud protsesside ja tegevuste kaartid (activity models)
koos väljundite ja omavaheliste infovoogudega
 Protsesside ja tegevuste kaardistamise eesmärgid:
 Ühtlustada nägemusi organisatsiooni protsessidest
 Analüüsida protsesse ja protsesside käigus tehtavaid tegevusi
 Kommunikeerida infot ja hinnata protsessidest arusaamist
 Praktiliste protsessi- ja tegevuskaartide tunnused:
 Terviklikkus (complete) – sisaldavad kõiki olulisi tegevusi
 Tegelikkusele vastavad (accurate)
 Arusaadavad (understandable) – kergesti arusaadavad ja
kasutatavad

TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMINE
mõõdetavate kriitiliste edufaktorite valimine
sobivate mõõdikute valimine
mõõdikutest põhjus-tagajärg ahelate kujundamine
igale mõõdikule sihtväärtuse leidmine
mõõtmisstandardite püstitamine
mõõdikute kasutamise analüüsimine
Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis, lk 92

MÕÕDIKUTE JA SIHTVÄÄRTUSTE
LISAMINE (STANDARDID)
Kriitiline edufaktor
• Kvaliteedi tõstmine
• Efektiivsuse ja paindlik-
kuse suurendamine
• Töötajate arendamine
• Kliendi rahulolu
suurendamine
• Hankeaja vähendamine
• Uue toote juurutamine
• Turvalisuse
suurendamine
• Arvete laekumine
parendamine
• Töötajate rahulolu
suurendamine
Mõõdik + sihtväärtus

OTSESED MATERJALIKULUD
+ OTSESED TÖÖJÕUKULUD
+ MUUD OTSEKULUD
= OTSEKULUD KOKKU
KOGUKULUDE KUJUNEMINE
+ KAUDSED MATERJALIKULUD
+ KAUDSED TÖÖJÕUKULUD
+ PÕHIVARA
AMORTISATSIOONIKULU
+ MUUD PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD= PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU
+ TURUSTUSKULUD
+ ÜLDHALDUSKULUD
+ MUUD ÄRIKULUD
+ FINANTSKULUD
= KOGUKULUD (KULUD KOKKU)
Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 127

KUIDAS MURDA KARU?

KULUDE LIIGITAMINE
Kulude liigitamine (kulude klassifitseerimine) on tegevus, mille käigus eristatakse
erinevad kuluelemendid ja grupeeritakse need loogilistesse gruppidesse
(kulukogumitesse) lähtuvalt kulude olemusest (püsivad, muutuvad, väärtust
lisavad jt), funktsioonidest (tootmiskulud, müügikulud jt) või kasutamisest
majandusüksustes. Kululiik (kulu kategooria) on sarnaste tunnustega kulude
rühm .
Objektiivne liigitamine on tegevus, mille käigus kulud liigitatakse lähtuvalt nende
tegemise eesmärgist. Traditsiooniliselt mõistetakse objektiivse liigitamise all kulude
liigitamist eeskätt organisatsiooni siseste infotarbijate infovajaduste rahuldamiseks ja
seda kasutati juhtimisarvestuses.
Subjektiivne liigitamine on tegevus, mille käigus kulud liigitatakse lähtuvalt nende
olemusest. Traditsiooniliselt mõistetakse subjektiivse liigitamise all kulude liigitamist
eeskätt organisatsiooni väliste infotarbijate infovajaduste rahuldamiseks (näiteks
raamatupidamise aastaaruande koostamiseks vajalik kulude liigitus) ja seda kasutati
finantsarvestuses.
Oluline kulude liigitamise põhimõte on: iga kulude juhtimise ja arvestuse
eesmärgi saavutamiseks tuleb teha sellest eesmärgist lähtuv kulude liigitus.
Kulude liigitamiseks on eelnevalt oluline määratleda:
 ajaperiood,
 olulisusvahemik.

Üldkulud (kaudkulud)
1 2 K
TRADITSIOONILINE
MEETOD
Üldkulud
(ressursside kulud)
1 2 x
TEGEVUSPÕHINE
MEETOD
Üldkulud
(kaudkulud)
1 2 K
OTSENE
JAOTAMINE
Kuluobjekt(id)
I samm
ÜLDKULUDE JAOTAMISE
MEETODID

ÜLESANNE: ÜLDKULUDE
JAOTMINE OTSEMEETODIL
Osutatakse teenust VÕLU ja teenust VALU. Üldkulud kokku on 3 000
kr. Kulukäituriks on valitud töötundide arv. Teenuse VÕLU
osutamiseks tehti 10 töötundi ja teenuse VALU osutamiseks tehti
5 töötundi.
Leida:
1. kulukäiturite arv,
2. üldkulu määr,
3. üldkulu teenusele VÕLU,
4. üldkulu teenusele VALU.
Lahendused:
1. kulukäiturite arv = 10 + 5 = 15 töötundi
2. üldkulu määr = 3 000 / 15 = 200 kr/ ühe töötunni kohta
3. üldkulu teenusele VÕLU = 10 * 200 = 2 000 kr
4. üldkulu teenusele VALU = 5 * 200 = 1 000 kr
©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ 32

©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ 33
AJAKÄITURIGA TEGEVUSPÕHINE
KULUARVESTUS (TDABC)
Viimastel aastatel nimetatakse eespool käsitletud tegevuspõhist kuluarvestust järjest
rohkem traditsiooniliseks tegevuspõhiseks kuluarvestuseks (conventional activity
based costing).
Ajakäituriga tegevuspõhise kuluarvestuse (time-driven activity based costing,
TDABC) kasutamisel jääb ära tegevuste defineerimise etapp ja vajadus jaotada
allüksuse kulusid erinevatele allüksuses tehtavatele tegevustele. Selle
tulemusena välditakse kulukaid, aeganõudvaid ja tihti subjektiivseid tegevuste
formuleerimisi, mida kasutatakse traditsioonilises tegevuspõhises
kuluarvestuses.
Ajakäitur on ajal põhinev mõõdik, mis põhjustab kulusid ja mille alusel jaotatakse kulud
(näiteks tellimuse täitmiseks kulunud aeg).
Ajakäituriga tegevuspõhises kuluarvestuses kasutatakse ajapõhiseid võrrandeid, mille
abil jaotatakse otse ja automaatselt ressursside kulud tegevustele võrrandite abil.
Vajalik on kindlaks teha ainult kaks parameetrit:
 võimsuse kulu määr (capacity cost rate) ja
 võimsuse kasutamine iga allüksuses teostatud tehingu poolt.
hangitud võimsuse kulud
Võimsuse kulu määr = ------------------------------------------------------
hangitud ressursside tegelik võimsus
Tegevuse kulu = tegevusele kuluv aeg x võimsuse kulu määr

NÄIDE: SIHTKULUARVESTUS
Näide. Raamatu „Eelarvestamine - üks strateegilise controllingu juurutamise
eeldusi organisatsioonis“ turu-uuringu tulemustest selgus, et jääktulu on kõige
suurem müügihinna 378 krooni (sh käibemaks 5%) ja prognoositava müügikoguse
1000 tk korral. Raamatu müügikulu edasimüüjate juures on 110 krooni + käibemaks.
Raamatu kirjastamiseks ja müügitegevuseks vajalikud investeeringud moodustasid
700000 krooni. Soovitav investeeringu rentaablus on 10%. Lähtudes raamatute
kirjastamise protsessist koostati raamatu kulude eelarve tooteühikule:
Kulud tooteühikule, kr
trükikulu 50
diskett tabelitega 7
honorar 25
kujundamine 10
toimetamine 9
laokulud 2
müügikulud 15
intressikulud 19
üldhalduskulud 69
ostukulud (transport) 1
Kulud tooteühikule kokku 207

Lähtudes eeltoodust on eesmärk teha kindlaks, kas raamatut „Eelarvestamine - üks
strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis“ on kirjastusel
majanduslikult mõttekas kirjastada või ei. Raamatut on mõttekas kirjastada siis,
kui kulud tooteühikule on väiksemad kui sihtkulu tooteühikule.
Müügikogus, tk 1000
Müügihind lõppkliendile käibemaksuga 5% 378
Müügihind lõppkliendile käibemaksuta, kr 360
Keskmine müügikulu edasimüüjatel, kr 110
Müügihind kirjastusest käibemaksuta, kr 250
Müügitulu 1000 raamatu müügist, kr. 250000
Sihtkasum (investeeritud summa 700000 kr,
investeeringu tasuvus 10%), kr 70000
Sihtkulu eelarvestatud müügikogusele 1000 tk, kr 180000
Sihtkulu tooteühikule, kr 180

Selleks, et saavutada sihtkulu 180 krooni, on tarvis vähendada kulusid.. Autor
nõustus honorari vähendamisega 25 kroonilt 19 kroonile raamatu kohta. Trükikojale
tasutavat trükikulu õnnestus vähendada 10%, so 50 kroonilt 45-le kroonile toote
kohta. Kirjastaja vähendas üldhalduskulusid 69-lt kroonilt 52 kroonini toote kohta,
loobudes mittevajalikust büroopinnast.
Kulud tooteühikule, kr
trükikulu 45
diskett tabelitega 7
honorar 19
kujundamine 10
toimetamine 9
laokulud 2
müügikulud 15
intressikulud 19
üldhalduskulud 52
ostukulud (transport) 1
Kulud tooteühikule kokku 179

rohkem slaide osalejatele...
Järgmine koolitus ja täpsem info koolitusprogrammidest siin
Juhime Teie tähelepanu ka suvel avanenud võimalusele:
 3. augustil alustas EAS mikro- ja väikeettevõtetele mõeldud
koolitusosakute taotluste vastuvõtmist. Koolitusosak on
sihtotstarbeline toetus tööalase täiendkoolituse ostmiseks, mille
eesmärgiks on tõsta mikro- ja väikeettevõtete konkurentsivõimet
läbi parema ligipääsu koolitusteenusele.
 Koolitusosaku abil saavad FIEd, mikro- ja väikeettevõtted Rafiko
OÜ / Sander Karu koolitus- ja koostööprogrammidesse tehtud
kuludest refinantseerida kuni 100%, kuid mitte rohkem kui
15000 kr.
 Täpsema info koolitusosaku taotlemisest leiate EASi kodulehelt
 Aitame Teid meeleldi erinevate toetusmeetmete taotlemisega
tekkivate probleemide lahendamisel. Küsimused ja ettepanekud
teretulnud rafiko@rafiko.ee

Kulude juhtimine ja kuluarvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis

Recommended

Recommended

More Related Content

Viewers also liked

Viewers also liked (19)

Similar to Kulude juhtimine ja kuluarvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis

Similar to Kulude juhtimine ja kuluarvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis (20)

Kulude juhtimine ja kuluarvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis

Editor's Notes