Esitlus toetab 7.klassi bioloogia teemasid "Kalad on kohastunud eluks vees" ja "Miks kalad on tähtsad?".

1. Kalade mitmekesisus
KOOSTANUD: ANNIKA PAU

2. Kalad on vanimad
selgroogsed loomad
• Kalad on Maal elanud üle 400 miljoni
aasta.
• Teatakse üle 30 000 kalaliigi.
• Neid elab peaagu kõikides maakera
veekogudes.
• Kalade levikut mõjutab
hapnikusisaldus vees.
• Kalad on kõigusoojased loomad -
nende kehatemperatuur sõltub
väliskeskkonnast.
Foto autor: Annika Pau

3. Kalade suurused on erinevad
• Kõige väiksem kala ja ka
selgroogne on väikemudil -
8 mm pikk.
• Kõige suurem kala on
vaalhai - võib kasvada üle
15 m pikaks, kaaluda üle 35
tonni.
This Photo by Unknown author is licensed under CC BY-NC.
Väikemudil
This Photo by Unknown author is licensed under CC BY-SA.
Vaalhai

4. Kalalaadsed loomad
LUUKALAD KÕHRKALAD SÕÕRSUUD
This Photo by Unknown author is licensed under CC BY-SA. This Photo by Unknown author is licensed under CC BY-SA. This Photo by Unknown author is licensed under CC BY-SA.
Kuna kalalaadsed loomad on väga erineva ehitusega, siis
jaotatakse nad kolme peamisesse rühma (klassi):

5. Kalad on kohastunud eluks vees
• Ujumiseks uimed
• Hingamiseks lõpused
• Enamikul voolujooneline keha
(piklik, silinderjas), aga on ka
teistsuguseid (lapikud, usjad,
lintjad ja eriskummalised).
• Kaetud soomustega (kaitseks,
saab määrata kala vanust).
• Kaetud limaga (teeb libedaks,
vähendab ujumisel takistust). This Photo by Unknown author is licensed under CC BY-SA.
This Photo by Unknown author is licensed under CC BY-
SA.

6. Kalad võivad olla väga
erinevat värvi
Enamasti on kaladel kaitsevärvus - nende värvus ja muster
sulandub ühte ümbritsevaga ning muudab kala tema
elukeskkonnas vähe-märgatavaks.
Fotode autor: Annika Pau

7. Milline on kalade välisehitus?

8. Kaladel on kehaõõnes ujupõis
• Enamikul kaladel on
kehaõõnes ujupõis -
ülesandeks on hoida kala
vees õiges sügavuses.
• Lisaks võimendab
ujupõis helisid ja parandab
sedasi kalade kuulmist.
This Photo by Unknown author is licensed under CC BY-SA.
This Photo by Unknown author is licensed under CC BY-SA.

9. Kalade värvus on seotud nende elupaigaga
• Enamik kalade selg on
tumedam kui küljed, kõige
heledam on kõht.
• Paljud kalad saavad oma
värvust vastavalt ümbrusele
vähem või rohkem muuta.
Common carp by Alexander Francis Lydon.
Karpkala

10. Kalade kehakuju peegeldab nende eluviisi
Kiired ujujad - pikliku voolujoonelise
kehaga sprinterid
Head manööverdajad - lapikud,
külgedelt kokku surutud, teevad kiireid
ja lühikesi pöördeid
This Photo by Unknown author is licensed under CC BY-SA. This Photo by Unknown author is licensed under CC BY-SA.
Haug Latikas

11. Kalade kehakuju peegeldab nende eluviisi
Saaki ootavad - lamedad nagu
taldrikud, põhajaga sama värvi
Erilise kehakujuga - meenutavad
veetaimi või koralle, kõige
aeglasemad ujujad
Lest
This Photo by Unknown author is licensed under CC BY-SA.
Narmaskala
This Photo by Unknown author is licensed under CC BY-SA.

12. Kõhrkalad
• Kõhrkalade toes on kõhrest -
luukoest painduvam.
• Kõrhralade hulka kuuluvad haid ja
raid.
• Elavad enamasti soojades
meredes ja ookanides, üksikud
magevees.
• Puudub ujupõis
• Ujuvust suurendab maks - suur ja
väga rasvane
• Tunnetavad hästi elektrivälja
This Photo by Unknown author is licensed under CC BY-SA-NC.
This Photo by Unknown author is licensed under CC BY-SA.
Haidel on voolujooneline keha ja nende
ninamik ulatub suust kaugemale.
Raidel on lame keha, suu on pea
alapoolel, silmad ülapoolel.

13. Sõõrsuud
• Maduja kehaga
• Pole soomuseid, lõugu ega ka
rinna- ja kõhuuimi.
• Neil on paljude väikeste
hammastega lehtrikujuline suu,
millega purustavad teiste kalade
naha ja toituvad siis nende
verest ja teistest kudedest.
• Väiksemad silmud filtreerivad
veest ja setetest toiduosakesi.
Mouth of a river lamprey by Roger Sweeting
Jõesilm
This Photo by Unknown author is licensed under CC BY-ND.

14. Milline on kalade elupaik?
Enamik kalaliike elab kindla soolsusega vees.
https://et.wikipedia.org/wiki/Angerjas#/media/Fail:Anguilla
_anguilla.jpg
Vääna-Jõesuu rannikumere lest. Foto: Tiit Hunt Common roach photo by Ullrich Mühlhoff
Lest Särg Angerjas
Merekalad - elavad ainult
soolases merevees, nt lest,
räim, tuunikala
Mageveekalad - elavad
jõgedes ja järvedes, mis on
mageda veega, nt särg,
latikas
Siirdekalad - on kalad, kes
oma elu erinevatel etappidel
elavad kord soolases, kord
magedas vees, nt angerjas
ja lõhe

15. Milline on
kalade elupaik?
Peale soolsuse mõjutab kalu
veel:
• Vee voolukiirus
• Taimestik
• Vee temperatuur
• Hapnikusisaldus
Foto autor: Annika Pau

16. Kalad on tähtis lüli toiduahelas
• Kalad jagunevad toitumise järgi:
o Lepiskalad - söövad peamiselt
selgrootuid loomi ja taimtoitu (nt
särg, latikas)
o Röövkalad - põhitoiduks on kalad,
väiksemad selgroogsed loomad, (nt
haug, koha)
• Kõikide kalade vastsed ja
maimud toituvad vees hõljuvatest
väikestest loomadest ja
vetikatest
Peale teiste kalade söövad kalu
veel paljud linnud ja imetajad.
https://vara.e-koolikott.ee/h5p/embed/3122

17. Kalade tähtsus inimesele
• Toiduks
• Kalarasv sisaldab palju kasulikke aineid
• Ravimitööstuses kalaõlitoodete valmistamiseks
• Kasutatakse tööstusliku toorainena liimi, väetiste ja loomasööda
valmistamiseks.
• Ilukalad akvaariumites ja kodutiikides
• Kasutatakse teaduslikel katsetel, meditsiiniuuringutel

18. Kalu ohustavad
tegurid
• Ülepüük
• Alamõõdusliste kalade püük
• Reostus
• Tõkked jõel
• Võõrliigid kalade hulgas
This Photo by Unknown author is licensed under CC BY-SA.
This Photo by Unknown author is licensed under CC BY-SA.

19. Kasutatud materjal
• Hain, E., Kirk., A, Kollist, Ü., Mägi, E., Pappel, P., Randveer, A., Relve, K. ja Tuvikene, A.
(2011). Bioloogia õpik 7.klassile. Tallinn: Avita
• Annika Pau fotokogu
• https://www.flickr.com/photos/pacificklaus/6234855566
• https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_sharks_in_the_Red_Sea#/media/File:Whale_shark_Ge
orgia_aquarium.jpg
• https://en.wikipedia.org/wiki/Atlantic_bluefin_tuna#/media/File:Bluefin-big.jpg
• https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/29/Cretoxyrhina_mantelli_21DB.jp
g/1200px-Cretoxyrhina_mantelli_21DB.jpg
• https://species.wikimedia.org/wiki/Petromyzon#/media/File:Flussneunauge.jpg
• https://et.wikipedia.org/wiki/Ahven#/media/Fail:Perca_fluviatilis-
female_Siverskiy_Donets_River_Ukraine.jpg
• https://species.wikimedia.org/wiki/Petromyzon#/media/File:Flussneunauge.jpg
• https://en.wikipedia.org/wiki/Fish_scale#/media/File:PSM_V35_D073_Scale_of_minnow.jpg
• https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/da/Air_bladder_in_a_bleak.jpg
• https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/50/Swim_bladder_%28Abramis_brama%
29_%28leszcz%29.jpg
• https://en.wikipedia.org/wiki/Common_carp#/media/File:Cyprinus_carpio_1879.jpg
• https://tr.wikipedia.org/wiki/Turna_(bal%C4%B1k)#/media/Dosya:Hecht.jpg
• https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d7/Abramis_brama_Prague_Vltav
a_1.jpg/280px-Abramis_brama_Prague_Vltava_1.jpg
• https://en.wikipedia.org/wiki/Flatfish#/media/File:Psetta_maxima_Luc_Viatour
.jpg
• https://en.wikipedia.org/wiki/Leafy_seadragon#/media/File:Leafy_Seadragon
_on_Kangaroo_Island.jpg
• https://www.flickr.com/photos/kenbondy/2145763683
• https://en.wikipedia.org/wiki/Batoidea#/media/File:Atlantic_mobula_lisbon.jpg
• http://www.fishbase.org/images/species/Laflu_u0.jpg
• https://en.wikipedia.org/wiki/European_river_lamprey#/media/File:River_lamp
rey_mouth_labelled.jpg
• https://et.wikipedia.org/wiki/Lest#/media/Fail:Platichthys_flesus_V%C3%A4%
C3%A4na-J%C3%B5esuu_in_Estonia.jpg
• https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%A4rg#/media/Fail:Blausteinsee_Tierwelt_
03.jpg
• https://et.wikipedia.org/wiki/Angerjas#/media/Fail:Anguilla_anguilla.jpg
• https://vara.e-koolikott.ee/h5p/embed/3122
• https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/00/Chilean_purse_
seine.jpg/1200px-Chilean_purse_seine.jpg
• https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/60/Fish_kill_polluti
on.jpg/1200px-Fish_kill_pollution.jpg