EESTI RAHVASTIKUGEOGRAAFIA Ingrid Mäesalu Vaida Põhikool 2009
EESTI RAHVAARVU MUUTUMINE Eesti ala asustati u. 9500 a.t. peale viimast mandrijäätumist. Elati hõredalt veekogude ääres 60...
17. saj lõpul, rootsi ajal tõusis uuesti 400 000 ni Põhjasõda 1700-1721 ja sellele järgnenud katk vähendas uuesti rahvaarv...
S ÜNDIMUS JA SUREMUS Rahvastikup üramiid –  iseloomustab mingi piirkonna rahvastiku vanuselist ja soolist koosseisu Loomul...
S ündimust mõjutavad:  rahvastiku vanuseline koosseis, pereplaneerimine, linnaline eluviis, ühiskonna suhtumine lastega pe...
RÄNDED  Ränne ehk migratsioon –  inimeste alaline  ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi pii...
Tagasiränne  – kodumaale tagasipöördumine Pendelränne  – inimese igapäevane liikumine elukohast töökohta ja tagasi
RAHVUSLIK KOOSSEIS Rahvus –  ajalooliselt kujunenud inimr ühm, mis koosneb ühise päritolu, kultuuri ja keelega inimestest ...
Aastatel 1945-1989 rändas Eestisse venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi 1990. aastatel rändas eestist välja ca 60 000 inime...
RAHVASTIKU TIHEDUS JA PAIKNEMINE Rahvastiku tihedus –  inimeste arv km 2  kohta Eestis umbes 30 in/km 2 Rahvastiku paiknem...
Kõige enam asutakse elama Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse. Põhjused: Tallinnas enim töökohti, Ida-Virumaal suletud pal...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Eesti rahvastikugeograafia

2,815 views

Published on

Published in: Education
0 Comments
2 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
2,815
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
13
Actions
Shares
0
Downloads
25
Comments
0
Likes
2
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Eesti rahvastikugeograafia

  1. 1. EESTI RAHVASTIKUGEOGRAAFIA Ingrid Mäesalu Vaida Põhikool 2009
  2. 2. EESTI RAHVAARVU MUUTUMINE Eesti ala asustati u. 9500 a.t. peale viimast mandrijäätumist. Elati hõredalt veekogude ääres 6000-5000 a.t. hakati tegelema põlluharimisega, rahvaarv kasvas 13. saj alguses oli u. 150 000 inimest 16. saj keskel 300 000 16. saj lõpp ja 17. saj algus – nälg, katk, sõjad, rahvaarv langes
  3. 3. 17. saj lõpul, rootsi ajal tõusis uuesti 400 000 ni Põhjasõda 1700-1721 ja sellele järgnenud katk vähendas uuesti rahvaarvu poole võrra 20. saj keskpaigaks tõusis rahvaarv 1 miljonini Peale II maailmasõda on s ündimus vähenenud, rahvaarvu tõstsid veidi Eestisse sisserändajad Peale seda rahvaarv pidevalt vähenenud
  4. 4. S ÜNDIMUS JA SUREMUS Rahvastikup üramiid – iseloomustab mingi piirkonna rahvastiku vanuselist ja soolist koosseisu Loomulik iive – sündide ja surmade vahe Loomulik iive on positiivne kui sünde on mingil perioodil rohkem kui surmasid ning negatiivne kui sünde on vähem kui surmasid Iibe võrdlemiseks eri aegadel ja erisuurusega riikidega kasutatakse suhtarvu ehk rahvaarvu muutumist 1000 elaniku kohta
  5. 5. S ündimust mõjutavad: rahvastiku vanuseline koosseis, pereplaneerimine, linnaline eluviis, ühiskonna suhtumine lastega peredesse, riigi toetused
  6. 6. RÄNDED Ränne ehk migratsioon – inimeste alaline ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires Sisseränne ehk immigratsioon Väljaränne ehk emigratsioon Põhjused: soov leida paremat tööd ja palka, meldivamat elukeskkonda, paremat haridust – vabatahtliku rände tegurid Mõnikord on inimesed sunnitud kodumaalt lahkuma: sõjad, rassiline, rahvuslik, usuline, poliitiline tagakiusamine, näljahädad, loodusõnnetused, vägivaldne väljasaatmine ehk küüditamine
  7. 7. Tagasiränne – kodumaale tagasipöördumine Pendelränne – inimese igapäevane liikumine elukohast töökohta ja tagasi
  8. 8. RAHVUSLIK KOOSSEIS Rahvus – ajalooliselt kujunenud inimr ühm, mis koosneb ühise päritolu, kultuuri ja keelega inimestest Enne II maailmasõda elasid Eestis vähemusrahvused, kelle päritolumaa oli Eestile territoriaalselt ja kultuuriliselt lähedal – sakslased, rootslased, venelased, lätlased või kellel omariiklus puudus – juudid Peale II maailmasõda toimus eestlaste sundränne Eestist välja küüditamise ja põgenemise näol ning sõjaväelaste sisseränne
  9. 9. Aastatel 1945-1989 rändas Eestisse venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi 1990. aastatel rändas eestist välja ca 60 000 inimest, sealhulgas venelasi, juute, sakslasi, ingerisoomlasi jt. Suuremad rahvusvähemuste r ühmad Eestis: venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased, juudid, tatarlased, sakslased Eestlased 67,9 % Venelased 25,6 % Ukrainlased 2,1 Muud rahvused 4,4%
  10. 10. RAHVASTIKU TIHEDUS JA PAIKNEMINE Rahvastiku tihedus – inimeste arv km 2 kohta Eestis umbes 30 in/km 2 Rahvastiku paiknemine iseloomustab inimeste elupaikade jagunemist mingil maa-alal. Minevikus sõltus põllumaa viljakusest. Viimase 2 sajandi jooksul on toimunud linnastumine: linnades elab u. 70% rahvastikust. Tihedam on asustus ka linnalähedastel aladel , hõredam suurtest linnadest kaugemal.
  11. 11. Kõige enam asutakse elama Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse. Põhjused: Tallinnas enim töökohti, Ida-Virumaal suletud palju suurtööstusi.

×