2. Klass: Putukad
Alamklass: Siselõugsed
3 seltsi
Alamklass: Välislõugsed
30 seltsi
Täpsemalt saab tutvuda aadressil
http://www.zbi.ee/satikad/putukad/
9. Suised
Haukamissuised – kohastunud tahke toidu
manustamiseks (taim- ja röövtoidulistel)
Libamissuised - kohastunud nii vedela kui
tahke toidu vastuvõtmiseks (nt mesilastel on
imikärsak)
Pistmissuised - kes toituvad taimede ja
loomade koemahladest (nt sääsed)
Imemissuised – imilont liblikatel
11. Putuka rindmik
Koosneb kolmest lülist
Igale rindmikule kinnitub 1 paar jalgu
Kesk- ja tagarindmikule kinnituvad
tiibadega putukate tiivad
Eestiivad
Tagatiivad
12. Putuka tagakeha
Võib koosneda kuni 12 lülist
Kõrgemalt arenenud putukatel on tagakehalülide
arv kahanenud; mõnedel kahetiivalistel on neli
tagakehalüli.
Vastsestaadiumis on paljudel putukatel
tagakehal jalad, valmikujärgus mitte.
Tagakehas paiknevad sugu- e genitaalsed lülid.
Tagakehale võivad kinnituda mitmesugused
lisandid: ebajalad e tiklid, urujätked, sabaniit,
muneti jt.
13. Närvisüsteem ja
meeled
Põhiosa moodustab peaaju
Peaajust algab kõhtmine närvikett
Kuulmine (helisignaalid)
Maitsemeel (suised, suus paiknevad
tunderakud)
Lõhnataju (tundlatega)
Nägemine halb
Lihtsilmad – valgus ja varjud
Liitsilmad – kuju, mosaiikne pilt
ümbritsevast, liikumise tajumine
14.
15. Hingamiselundkond
Trahheed
Üks ots avaneb keha küljele, teine
haruneb putuka sisemuses peenemateks
torukesteks
Tiibu liigutades jõuab torukeste kaudu
hapnik putuka elundite juurde ja
süsihappegaasiga rikastunud õhk välja