Avaliku sektori tegevuspõhise kulumudeli juurutamine

Sander Karu, koolitaja, mitmete finants- ja
juhtimisraamatute autor ning koostööpartner
vajalike teooriate juurutamisel praktikasse
Tere tulemast koolitusele:
Avaliku sektori tegevuspõhise kulumudeli
juurutamine ja teenuste mõõtmine
Tallinn, 5-6.12.2016

Sander Karu avalikud ja tellimuskoolitused
Lisainfo www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/
2
Avaliku sektori tegevuspõhise kulumudeli juurutamine ja teenuste mõõtmine 5-
6.12.2016, 2 päeva
Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling raamatupidajale ja finantsjuhile, 16-
17.01.2017, 2 päeva
Eelarvestamine, hinnakujundus ja analüüs, 28.02-2.03.2017, 3 päeva
Tekkepõhine ja tegevuspõhine eelarvestamine, 28.02-1.03.2017, 2 päeva
Omahinna arvestus, omahind ja üldkulude jaotamine, 14.03-15.03.2017, 2 päeva
Kulude juhtimine, omahinna ja jääktulu arvestus ning tegevuspõhine kuluarvestus,
14.03-16.03.2017, 3 päeva
UUS! Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs. 2 päeva, 2017,
aeg täpsustub
Raamatupidaja - tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht. 4 päeva, 2017, aeg
täpsustub
Tellimuskoolitused (finantskoolitused, strateegiate juurutamine ja tulemuslikkuse
mõõtmine, õnnelik ja tulemuslik meeskond), aeg ja koolituse sisu kokkuleppel
http://www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/
Rafiko OÜ - Sander Karu finants-ja strateegiakoolitused on Eesti Töötukassa
koostööpartner
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee

Praktilised juhtimiskogemused raamatus
“JUHTIMISE VÕLU JA VALU” (autor
Sander Karu)
Täpsem info ja müük otse kirjastusest
Rafiko Kirjastus OÜ,
www.rafiko.ee
rafiko@rafiko.ee

1999 Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. 192 lk, koos Toomas Haldmaga
1999/2000 Müügikäsiraamat (Äripäev), üks kaasautoritest
2000 Rahakäibe juhtimine I osa. 240 lk
2001 Rahakäibe juhtimine II osa. 256 lk, koos Villu Zirnaskiga
2001 Juhtimise võlu ja valu I osa. 344 lk
2002 Juhtimise võlu ja valu II osa. 312 lk
2004 Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi
organisatsioonis. 352 lk, koos Villu Zirnaskiga
2007 Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele,
äriühingutele. 322 lk, üks kaasautoritest
2008 Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, 336
lk
2008 Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse käsiraamat. 42 lk (ka digiraamatuna)
2010 70 kulude juhtimise ja arvestuse ülesannet. 49 lk, koos Raili Kuusiku ja Kertu
Läätsega (ka digiraamatuna)
KUIDAS OSTA?
 otse kirjastusest www.rafiko.ee
 koolitusel osalejatele 6 € soodsamad koolituse vaheajal
Sander Karu raamatud
4©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee

Keskendudes olulisele on osalejad koolitusprojekti tulemusena:
 saanud süsteemse ülevaate tegevuspõhise kuluarvestuse (activity-based
costing, ABC) ja eelarvestamise (activity-based budgeting, ABB)
teoreetilistest alustest, meetoditest, põhimõtetest ja tehnikatest
 teadvustanud ja praktiseerinud põhilisi tegevusi tegevuspõhise
kuluarvestuse ja eelarvestamise juurutamisel organisatsioonis ning
avalike teenuste kaardistamisel
 leidnud võimalusi tegevuspõhise kuluarvestuse juurutamiseks ja
arendamiseks oma organisatsioonis
 koostanud "heade mõtete memo" saadud teadmiste ja mõtete
kasutamiseks oma töös
KOOLITUSE EESMÄRK:
(vajalikud) teooriad praktikasse!
5©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

Tegevuspõhine juhtimine, kuluarvestus ja eelarvestamine
Tegevuspõhine juhtimine (activity based management);
Tegevuspõhine kuluarvestus (activity based costing)
Tegevuspõhine eelarvestamine (activity based budgeting)
Millist väärtust loob avaliku sektori tegevuspõhine juhtimine ja kuluarvestus ühiskonnale?
Tegevuspõhise kuluarvestuse eelised ja puudused
Raamatupidamise baasteadmiste värskendus
Raamatupidamise printsiibid, põhilised finantsmõisted ja –aruanded ning nende seos igapäevase
juhtimistegevusega
Tekkepõhine ja kassapõhine arvestus
Ettevalmistused tegevuspõhise kuluarvestuse süsteemi kulumudeli loomiseks
Mida teen juhina selleks, et luua eeldused tegevuspõhise kuluarvestuse ja eelarvestamise juurutamiseks?
Riigi strateegiline juhtimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine, raamatupidamine
Valitsemisala, tulemusvaldkonna, programmi, meetme, põhikirja ja põhimääruse seosed avalike teenuste
ja tegevustega
Mis on avalik teenus ja tegevus?
Avalike teenuste kaardistamine
Kriitiliste edufaktorite määratlemine
Väärtusahela analüüs
Protsesside ja tegevuste kaardistamine
Praktiline näide: Avalike teenuste ja tegevuste mõõtmine
Kulude arvestuse baasteadmiste värskendus
Kulude arvestuse olemus, eesmärgid ja roll nüüdisaegse organisatsiooni juhtimises
Avalik teenus (toode) kui kuluobjekt
Avaliku teenuse (toote) kuluarvestuse protsess
Avaliku teenuse (toote) kogukulude kujunemine
Kulukohtade ja kululiikide arvestus
Traditsiooniline ja tegevuspõhine kuluarvestus (activity based costing, ABC)
Ülesanne. Kulude arvestus traditsioonilisel ja tegevuspõhisel meetodil
Olulisemad teemad

Tegevuspõhise kuluarvestuse ja kulumudeli juurutamine
Avaliku sektori kulumudel
Nõuded asutuse, ministeeriumi ja valitsemisala kuluarvestusele ja kulumudelile
Hierarhiline seos asutuste kuluarvestuse ja valitsemisala tegevuspõhise eelarve vahel
ABM, ABB ja ABC projekti väljatöötamine ja juhtimine
8 sammu tegevuspõhise kuluarvestuse ja eelarvestamise juurutamisel
Kuluobjektide valik
Avalike teenuste kaardistamine ja otstarbekate mõõdikute valik
Kuidas kaardistada avalikke teenuseid?
Praktiline tegevus: Mõõdikute lisamine avalikele teenustele
Tegevuste defineerimine ja kulukogumite moodustamine
Tegevuste hierarhia koostamine
Tegevuse kulukogumitele põhjendatud kulukäituri(te) valik ja mõõtmine
Tegevuste kulude jaotamine keerukamate kuluvoogude korral
 otsemeetod
 astmeline meetod
 vastastikuse mõju meetod
Ressursside kulude arvestamine,
Ressursikulude paigutamine ja/või jaotamine tegevuste kulukogumitesse,
Tegevuste (kulukogumite) kululukäituri(te) määra arvestamine,
Tegevuse (kulukogumi) kulude jaotamine kuluobjektidele
Tegevuspõhine aruandluse analüüs
Otsuste puu tegevuste analüüsiks
Miks ABC ja ABM juurutamine ebaõnnestub?
Millele keskenduda, et edukalt juurutada tegevuspõhine kuluarvestus avalikus sektoris?
Olulisemad teemad

TEST 2
5. Tulemuslikkuse mõõtmisel on prioriteetne keskenduda:
A. väljundite mõõtmisele
B. sisendite mõõtmisele
C. protsesside mõõtmisele
D. meetmete mõõtmisele
6. Kuluarvestuse süsteemi arendamisel on kõige olulisem keskenduda
A. kululiikide arvestusele
B. kuluobjektide (kulukandjate) arvestusele
C. kulukohtade arvestusele
D. tegevuste kulude arvestusele
7. Finantsanalüüsi alustatakse:
A. analüüsitavate aruanne valimisest
B. analüüsi eesmärkide püstitamisest
C. analüüsi meetodite valikust
D. analüüsitavate näitajate valikust

KULUDE JUHTIMINE JA ARVESTUS
TULEMUSLIKKUSELE SUUNATUD
ORGANISATSIOONIS, I osa, Sander Karu
 Uue raamatu tutvustus
 Rafiko Kirjastus OÜ
 www.rafiko.ee
 rafiko@rafiko.ee
 ISBN 978-9985-9213-9-5 (pehme kaas)
 ISBN 978-9985-9910-0-8 (kõva kaas)


 Tegevuspõhise juhtimine (activity-based management, ABM) on
juhtimismeetod, mille käigus lisatakse igale tegevusele kliendi poolt
tunnetatud väärtused, eristatakse väärtust lisavad ja väärtust mittelisavad
tegevused ning suurendatakse väärtust lisavaid tegevusi ja vähendatakse
või elimineeritakse väärtust mittelisavad tegevused
 Tegevuspõhine kuluarvestus (activity-based costing, ABC) -
arvestusmeetod, mille abil arvestatakse kulud kulukandjatele
(toodetele/teenustele), lähtuvalt nende kulude seosest ühe või teise
tegevusega
 Tegevuspõhine eelarvestamine (activity-based budgeting, ABB) on
eelarvestamise meetod, kus organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest
lähtuvalt määratakse kindlaks ja eelarvestatakse eelarveperioodil vajalike
väljundite (kulukandjate) kogus ning seejärel nende väljundite
saavutamiseks vajalike tegevuste ja ressursside kogus ning selleks tehtavad
vajalikud kulutused
 Protsess (process) on omavahel seotud korduvate
tööde/tegevuste/osaprotsesside/operatsioonide ahel, mille käigus
muudetakse sisendid kindlateks väljunditeks
 Tegevuse kulukogum (activity cost pool) - kulude kogum, mille
moodustavad kõik selle tegevusega seotud kulud
MÕISTED – TEGEVUSPÕHINE KULUARVESTUS

OTSEKULUD
TEGEVUSPÕHINE (ABC) KULUARVESTUS
KAUDKULUD
KULUOBJEKTID
TEGEVUS
N
KULUDE
PAIGUTAMINE
TEGEVUS
1
TEGEVUS
2
KULUDE PAIGUTAMINE JA
JAOTAMINE
KULUDE
JAOTAMINE
Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 253

AMORTISATSIOONIKULU (KULUMI)
ARVESTUSE KÄSIRAAMAT, Sander Karu
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
13
Praktilised soovitused ja näited +CD
amortisatsioonikulu (kulumi) arvestamiseks
Täpsem info ja müük otse kirjastusest
2008
www.rafiko.ee
rafiko@rafiko.ee

Eeldused juurutamiseks, tulemikkuse mõõtmine,
kulud
G1: Mida teen juhina selleks, et luua eeldused
tegevuspõhise kuluarvestuse ja eelarvestamise
juurutamiseks?
G2: Kuidas mõõta tulemuslikkust?
G3: Kuidas arvestada kulusid, et saada olulist infot?
Järgneb iga grupi kokkuvõte 3-5 minutit

 Strateegilist juhtimist Eesti riigijuhtimises reguleerib riigieelarve seadus. Suuremad
korrastamised on tehtud riigieelarve seaduse uuendamisega 2002. ja 2014. aastal. 2014.
aasta muudatustega täpsustati strateegiliste arengudokumentide liike, nende kinnitajaid ja
seoseid riigi eelarvestrateegia ja riigieelarvega.
 Strateegilised arengudokumendid on poliitika põhialused, valdkondade arengukavad,
valitsemisala arengukavad ja programmid.
 Poliitika põhialustes määrab Riigikogu riigi pikaajalised arenguvisioonid. Valitsus
kavandab valdkonnapoliitikaid arengukavade kaudu. Riigieelarve seadus näeb ette
võimaluse koostada ministeeriumi soovi ja tehnilise valmisoleku korral riigieelarve
tegevus-, ehk programmipõhiselt. Programmipõhise eelarve korral määratleb Riigikogu
valdkonnapoliitikate rahastamise ning ministrid kehtestavad detailsed programmid, kus
on toodud kodanikele osutatavate avalike teenuste lõikes tegevuste rahastamismahud.
Riigi eelarvestrateegia
 Valdkondade arengukavades toodud riigi vajaduste rahastamise viimiseks kooskõlla riigi
tegelike võimalustega koostatakse riigi eelarvestrateegia. Eelarvestrateegia alusel
koostatakse iga-aastane riigieelarve, mis arengukavade rakendusplaanide ja
programmidega on riigi eelarvestrateegia rakendusdokumendid. Seega on regulatsioonide
kohaselt riigi eelarvestrateegia ja iga-aastane riigieelarve võimul oleva valitsuse kesksed
juhtimisinstrumendid ja poliitika kujundamise vahendid.
 Allikas RM koduleht, http://www.fin.ee/riigi-strateegiline-juhtimine 30.09.16
Riigi strateegiline juhtimine

Eelarveklassifikaator. Lisa 1 (2)

Avalike teenuste mõõtmine
Määratle pakutava toote/teenuse/projekti:
KOGUS kvantiteet (mida ja kui palju?)
KVALITEET (millistest kvaliteedinõuetest
lähtutakse?)
aeg (mis tähtajaks või millise perioodi
jooksul?)
kasumlikkus, kulu, hind, väärtus (kui palju
kasumit, lisaväärtust, kasulikkust, tulu või kulu?)
Defineeri ja kaardista väljund
(kliendile pakutav
toode/teenus/projekt):
avalik(ud) teenus(ed)
(tooted)
muud teenus(ed)
projekt(id)
siseteenus(ed)
funktsioonid ?

 Juhtimist peab tugevdama ja veel rohkem peab parandama eesmärgistamist ja mõõtmist. Viimast kardab avalik sektor
nagu tuld, mitte ainult Eestis, vaid igal pool.
 Aga kui riik ei mõõda enda pakutavat, siis me ei suuda ennast ka eesmärgistada. Näiteks IT-sektoril läheb väga hästi ja me
võiksime panna sellele tööle palju rohkem inimesi, kui neid inimesi oleks. Selleks peaks aga ühiselt tegutsema
ministeeriumiteüleselt. Elamisload, lasteaia- ja koolikohad jne – keeruline maailm, mida keegi ei taha lahendada.
 Sisu poolest ei ole me suutnud praegu panna riiki aru saama, et ta on peale kõigi üllaste teemade ikkagi ka
teenindusasutus, kes peab oma klientidest hoolima. Ministeeriumid ei tea, mis teenuseid nad kellele, mis ulatuses, mis
kvaliteediga ja mis hinnaga pakuvad. Ja kui sa seda ei tea ega väärtusta, siis me ei saa rääkida ka heast kliendikogemusest.
Teenused ei toimi ja lõpuks on süüdi e-riik, kuigi kõik algab sellest, kas sa päriselt ka tahad head teenust pakkuda või
mitte.
 Mis teil isiklikult riigisektorist lahkudes pooleli jääb? Teenused jäävadki pooleli. See häirib mind kõige rohkem. See, et ei
tajuta, et see on konkreetselt sinu ministeeriumi asi, et su teenused oleksid kvaliteetsed ja hästi pakutud. Sa pead sellest
hoolima, sa pead neid mõõtma. Praegune situatsioon on aga, et tegelikult ministeeriumid ei tea, mis teenuseid nad
pakuvad, mis kaetusega, mis hinnaga, mis kvaliteediga jne. Aga kui sa ei tea seda, siis kuidas sa üldse tead, et sa teed head
tööd. Sealt hakkab see asi pihta.
 Briti sarjas „Jah, härra minister” räägivad kaks kantslerit omavahel. Üks on närvis, ütleb, et kuule, minister tahab hakata
mõõtma, mida ja miks me teeme. Teine ütleb: aa, tuleb ruttu ära tappa, siis nad saavad äkki aru, et me ei teegi mitte
midagi.
 Juhtimine tähendab prioritiseerimist, mingitest asjadest loobumist, ümbermängimist. Sest mida tuli Aivo Adamson
maanteeametisse tegema? Ta tuli ja pani paika, et nüüd me mõõdame, vaatame, kui pikad meil järjekorrad on, need on
vaja lühemaks saada, mida saame automatiseerida, kokku lükata jne. Nii lähevadki asjad paremaks. Kõik need, kes
mõõdavad – maksu- ja tolliamet, maanteeamet – on väga tulemuslikud. Kõik ülejäänud… Vaadake, kui paljud asutused
oskavad oma teenust kirjeldada. Null. Ja ma võtan peast kinni: kuidas see võimalik on, kuidas sa selliselt juhid?
 Riik ei näe end teenidusasutusena. Ta näeb end ülemana, kõrvalseisjana – sina, pööbel, ära mölise ja maksa makse.
 Allikas: EPL online, 29.10.16.a. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/taavi-kotka-meil-on-ainult-uks-eesti-mida-paremaks-muuta?id=76077963
Taavi Kotka (MKM asekantsler): EPL, 29.10.2016.a.

PROTSESSIDE KUJUNDAMINE
PÕHI-
PROTSESSID
TUGIPROTSESSID
ORGANISATSIOONI EKSISTENTSIKS JAARENGUKS (STRATEEGIATE
VÄLJATÖÖTAMISEKS) VAJALIKUD PROTSESSID JA TEGEVUSED

TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMINE (avalik sektor)
mõõdetavate kriitiliste edufaktorite valimine
sobivate mõõdikute valimine
mõõdikutest põhjus-tagajärg ahelate kujundamine
igale mõõdikule sihtväärtuse leidmine
mõõtmisstandardite püstitamine
mõõdikute kasutamise analüüsimine
Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis, lk 92

MÕÕDIKUTE JA SIHTVÄÄRTUSTE LISAMINE (KKM)
Kriitiline edufaktor,
programm, meede, tegevus
• Tegevuspõhise kuluarvestuse
juurutamine
• Metsakorraldustööde tegevusloa
taotlemine (väljastamine?)
• Keskkonnakompleksloa taotlemine
ning loa muutmine
• Kiirgustaseme mõõtmine
• Kutselise kalapüügiga seotud info
edastamine Keskkonnainspektsioonile
• Teabenõue Keskkonnaministeeriumile
• Kasvuhoonegaaside (KHG) aruandlus
• Natura erametsa toetuste
väljastamine
• Digitaalsete ruumiandmete ja
aluskaartide kasutusse andmine
• Töötajate arendamine
• Kliendi rahulolu suurendamine
• Töötajate rahulolu suurendamine
Mõõdik/indikaator + sihtväärtus
https://www.mkm.ee/et/statistika/valitsus

 …………………………– aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või
kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali,
välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist
 …………………………………….. – väljaminekud, mis on seotud esmaste tulemuste ehk varade
(varud, toodang) loomisega. K. toimumine on sõltumatu raha liikumisest, kajastamine
võimalik nii kuluna kui varana
 ………………………………………on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada
 …………………………………………………………………………………………….on allüksus, piirkond,
asukoht, funktsioon, protsess, protsessi osa, seadmete grupp, seade ja/või töötaja, mille
kulud
 …………………………………………………………… on sarnaste tunnustega kulude rühm
 …………………………………………..on viis, kuidas kuluobjekti kulud muutuvad erinevatel
tegevustasemetel (erinevate müügi- ja tootmismahtude korral)
 ……………………………………………………..on loogiliselt sarnaste tunnuste alusel (asukoht,
töötaja, tegevus, funktsioon, seade) kokku kogutud kulude grupp, millel on sama kulukäitur
 ...................................................................................................) on tegevus, mille käigus arvestatakse
otsekulud otse (ilma jaotamata) kuluobjektidele ja/või (põhitegevuse, tugiteenuse,
üldjuhtimise, abitegevuse) kulukohtadele, lähtuvalt nende seosest vastava kuluobjektiga
või kulukohaga
 ……………………………………………………………………on tegevus ja/või osaprotsess, mille käigus
kaudkulud paigutatakse (või jaotatakse) ja kogutakse (põhitegevuse, tugiteenuse,
üldjuhtimise, abitegevuse) kulukohtadele ning pärast seda jaotatakse kulukohtadele
arvestatud üldkulud kulukäiturite abil kuluobjektidele,
 …………………………………………………………..on iga mõjur, sündmus, koefitsent, tegur, tegevus
või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis, väärtusahelas, protsessis, tegevuses
ja/või ressurssides ning nende kasutamises, kuludes ja/või tuludes ning mille alusel
jaotatakse üldkulud kuluobjektidele
MÕISTED

EELARVESTAMINE – ÜKS STRATEEGILISE
CONTROLLINGU …. (Sander Karu, Villu Zirnask)
 Teie ees on raamat eelarvestamisest –
valdkonnast, mida on nimetatud
represseerimise tööriistaks (Bob Lutz, Chrysler:
budgets – tools of repression) ja Ameerikale
hukatuslikuks (Jack Welch, ex CEO, General
Electric: budgets – the bane of America), kuid
mida vaatamata eeltoodule kasutab enamik nii
kasumile suunatud kui ka kasumile
mittesuunatud organisatsioone nii Eestis,
Euroopas kui ka mujal maailmas.
 Täpsem info ja müük otse kirjastusest
2007
www.rafiko.ee
rafiko@rafiko.ee

 Tegevuspõhine eelarvestamine (activity based budgeting) - eelarvestamise meetod, kus organisatsiooni strateegilistest
eesmärkidest lähtuvalt määratakse kindlaks ja eelarvestatakse eelarveperioodil vajalike väljundite (programmid)
kogus ning seejärel nende väljundite saavutamiseks vajalike tegevuste ja ressursside kogus ning selleks tehtavad
vajalikud kulutused. Tegevuspõhist eelarvestamise meetodit kasutatakse tegevuspõhise eelarve koostamisel.
 Valitsemisala tegevuspõhise eelarve (activity based budget) kulumudel – valitsemisala tasandil programmide ülesehitust,
programmi tegevuste otse- ja kaudseid kulusid ning eelarves kaudsete kulude jaotuspõhimõtteid kirjeldav põhimõtete
kogum.
 Programmi tegevused (program activity) – programmis määratud tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamiseks
kavandatud tegevused (hierarhias programm-meede-tegevus-alategevus), mille kaudu toimub tegevuspõhise eelarve
programmi kulude prognoosimine. Programmi tegevuse kulude eelarve kavandatakse lähtuvalt asutuste toodete, teenuste
või funktsioonide maksumusest. (SK: millest lähtuvalt maksumus leitakse? Maksumus mõistes liigne?)
 Avalikud teenused (public services) – teenused, mida riik või kohalik omavalitsus või avalikku ülesannet täitev
eraõiguslik isik osutab isiku tahtel (sh eeldataval tahtel) tema seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks või õiguste
kasutamise võimaldamiseks. Avalikul teenusel võivad olla nii otsesed kui kaudsed tarbijad.
 Programmi kaudsed kulud – kulud, mille tekkimise põhjus on kaudselt seostatav programmiga. Näiteks ministeeriumi
halduskulud, mida ei saa mingi konkreetse programmiga otseselt seostada. Programmi kaudsed kulud kavandatakse
riigieelarve infosüsteemis kaudsete kulude programmi ning jaotatakse eelarve koostamisel vastavalt jaotusreeglile (juhis
punktis 3.4.4. ) programmidele.
 Kaudsete kulude programm – programm, kuhu tegevuspõhise eelarve planeerimisel kavandatakse programmi kaudsed
kulud. Riigieelarve seaduse eelarvepildi koostamiseks jaotatakse kaudsete kulude programmi kulud jaotusreegli alusel
programmidele. Tegevuspõhise eelarve rakendamiseks ja andmekorje lihtsustamiseks sisestatakse eelarve limiidid
infosüsteemis kaudsete kulude programmile.
AVALIKU SEKTORI KULUMUDEL. 1.2.2.Valitsemisala
tegevuspõhise eelarve mõisted (SK)

Vali kuluobjektid
Tee kindlaks kulukäiturid
Määratle kulukohad ja tegevused
Otsusta kulude jaotamise ulatus (kas jaotada kõik kulud?)
Vali kulude arvestuse meetodid
Liigita kulud
Moodusta kulukogumid
Paiguta otsekulud kuluobjektidele, kulukohtadele, tegevustele
Jaota kaudkulud ja üldkulud kuluobjektidele
TOOTE/TEENUSE KULUARVESTUSE PROTSESS

OTSESED MATERJALIKULUD
+ OTSESED TÖÖJÕUKULUD
+ MUUD OTSEKULUD
= OTSEKULUD KOKKU
KOGUKULUDE KUJUNEMINE
+ KAUDSED MATERJALIKULUD
+ KAUDSED TÖÖJÕUKULUD
+ PÕHIVARA AMORTISATSIOONIKULU
+ MUUD PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD
= PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU
+ TURUSTUSKULUD
+ ÜLDHALDUSKULUD
+ MUUD ÄRIKULUD
+ FINANTSKULUD
= KOGUKULUD (KULUD KOKKU)

AVALIKU SEKTORI KULUMUDEL (18.09.16)
TUV: Tulemusvaldkond

“EELARVEJUHENDI KOOSTAMINE kohalikele
omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele” (Sander Karu,
Tähvi Milt, Peeter Albi, Annika Jaansoo, Sulev Liivik, Marelle Erlenheim,Ahti
Kallaste, Peep Pallasma, Riho Peek)
 Praktilised soovitused ja näited + CD eelarvete
koostamisest ja eelarvestamise korraldamisest nii
kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes kui ka
äriühingutes
 Täpsem info ja müük otse kirjastusest
 Rafiko Kirjastus OÜ,
 2007
 www.rafiko.ee


Üldkulude jaotamine
Kulukoha
(organisatsiooni)
üldkulu määr
Kulukohtade
(allüksuste)
üldkulude
määrad
Tegevuspõhine
kuluarvestus
Traditsiooniline
(ühikupõhine,
funktsioonipõhine)
kuluarvestus
Tegevuste
kulukäiturite määrad
ÜLDKULUDE JAOTAMISE ARENG

Üldkulud (kaudkulud)
1 2 K
TRADITSIOONILINE
MEETOD
PÕHITEGEVUSE JA
TUGITEENUSTE
KULUKOHAD
1 2 N
I samm
Kuluobjekt(id)
II samm
Üldkulud
(ressursside kulud)
1 2 x
PÕHI – JA
TUGITEGEVUSED
1 2 M
I samm
Kuluobjekt(id)
II samm
TEGEVUSPÕHINE
MEETOD
Üldkulud
(kaudkulud)
1 2 K
OTSENE
JAOTAMINE
Kuluobjekt(id)
I samm
ÜLDKULUDE JAOTAMISE MEETODID

 Otsekulud on olulised
 Kaudkulud on suhteliselt väikesed
 Väike toodete nomenklatuur
 Tootmisprotsess lihtne
 Lihtne organisatsiooni struktuur
 Väike organisatsioonisiseste tugiteenuste maht
 Puudub rahvusvaheline konkurents
 Kulude arvestust ei peeta oluliseks, kasum niigi suur!
TRADITSIOONILISE KULUARVESTUSE SOBIVUS

AVALIK SEKTOR: Hierarhiline seos asutuste KA ja
valitsemisala tegevuspõhise ea vahel (okt 16)
Hierarhiline seos asutuste kuluarvestuse ja valitsemisala tegevuspõhise eelarve vahel

ÜLESANNE: TRADITSIOONILINE JA TEGEVUSPÕHINE
KA JA EELARVESTAMINE (AVALIK SEKTOR)
Lasteaed Mõmmil on 4 erinevat toodet (teenust) A, B, C ja D:
Toode A: laste arv lasteaias, väike grupp
Toode B: laste arv lastesõimes, väike grupp
Toode C: laste arv lasteaias, suur grupp
Toode D: laste arv lastesõimes, suur grupp
Eelmise perioodi majandusnäitajad olid alljärgnevad:
Toode Toodete
(teenuste,
ühikute)
arv
Aruannete
arv
Kasvatajate
otsesed
töötunnid
ühikule, t
Tugiteenuste
töötunnid,
ühikule
Toidukulud
ühikule, kr
Toidu-
komponentide
arv ühikule
A 25 3 2 2 30 8
B 25 4 4 4 75 5
C 250 7 2 2 30 8
D 250 10 4 4 75 6

1.1 Kulumudeli koostamise juhendi eesmärk
Kulumudeli koostamise juhendi eesmärk on esitada miinimumnõuded, millele peab vastama asutuse kuluarvestuse ja
valitsemisala tegevuspõhise eelarve kulumudel.
Juhend on suunatud nii asutuse kuluarvestuse kulumudeli kui ka valitsemisala tegevuspõhise eelarve kulumudeli koostajatele
ja rakendajatele.
Kulumudeli kirjelduse alusel saavad riigiasutused välja töötada asutuste kuluarvestuse kulumudelid ning ministeerium
valitsemisala tegevuspõhise eelarve kulumudeli. Tegevuspõhise eelarve kulumudeli olemasolu on eelduseks tegevuspõhisele
riigieelarvele üleminekuks.
Asutuste kulumudel kirjeldab operatiivjuhtimise tasandil toimuvat ressursside planeerimist ja nende kasutamist asutuste
kuluarvestuse väljundite arvestamisel. Valitsemisala tegevuspõhise eelarve kulumudel koondab strateegilise juhtimise tasandil
toimuva tegevuspõhise eelarve ülesehituse ja koostamise põhimõtted. Tegevuspõhise eelarvestamise koostamise,
rakendamise ja kasutamise terviklik käsitlus on kajastatud strateegilise planeerimise käsiraamatus.
Kulumudel tervikuna annab ülevaate, kuidas kasutatakse asutuste kuluarvestuse väljundit (toodete, teenuste või
funktsioonide maksumus) valitsemisala tegevuspõhise eelarve planeerimisel. Toodete, teenuste või funktsioonide
väljatoomine ja seostamine tegevuspõhise eelarve planeerimiseks kasutatava arvestusobjektiga (programm – meede
- programmi tegevus) kulumudelis on vajalik valitsemisala terviklikust juhtimisraamistikust arusaamiseks.
Valitsemisala tegevuspõhise eelarve sisendandmetena kasutatakse üldjuhul asutuste kuluarvestuse põhimõtete alusel
arvestatud kuluobjektide maksumust.
2. Asutuse kuluarvestuse kulumudeli koostamine
Kulumudel esitatakse kõikide asutuste kohta. Asutus saab tulenevalt valmisolekust ja vajadusest valida, millist asutuse
kulumudelit koostada.
Asutuse kuluarvestuse kulumudelit on võimalik koostada kolmel erineval viisil:
 Lihtsustatud kulumudel (kasutatav aastani 2019);
 Kulumudel traditsioonilise kuluarvestuse põhimõtete kohaselt;
 Kulumudel tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõtete kohaselt.
Infosüsteem võimaldab teenuste parema juhtimise eesmärgil täiendavalt pidada muutuv- ja püsikulude arvestust rakendatava
kulumudeli raamides (v.a. lihtsustatud kulumudeli korral).
Asutuse kulumudeli koostamist tuleb alustada teenuste kaardistamisest või tuvastamisest.
https://sites.google.com/site/eelarvejuhend/4-kulumudeli-koostamise-juhend 29.09.16
4. Kulumudeli koostamise juhend tegevuspõhise
eelarve korral

 Lihtsustatud kulumudel
 Lihtsustatud kulumudelis esitatakse loetelu teenustest või
toodetest (alternatiivselt funktsioonidest); ning nende seostest
programmi tegevustega. Selleks kirjeldatakse, millise programmi
tegevusega on seotud kuluarvestuse väljundid.
 Kõik lihtsustatud kuluarvestuse mudeli andmed esitatakse tabeli
Lisas 1 (töölehel „lihtsustatud kulumudel“ toodud näite kohaselt.
Kulumudeli koostamise juhend: Lihtsustatud
kulumudel (kasutatav aastani 2019)

8 SAMMU TEGEVUSPÕHISE KULUARVESTUSE
JUURUTAMISEL (avalik sektor)
1. Vali, kaardista ja mõõda avalikud teenused
2. Tee kindlaks ja defineeri tegevused ja tegevuste kulukogumid
3. Koosta tegevuste hierarhia
4. Vali ja mõõda tegevuste kulukäiturid
5. Jaota kulud tegevuste kulukogumitesse ning kus võimalik,
paiguta kulud tegevustele ja kulukandjatele
6. Arvuta tegevuste (kulukogumite) kulukäiturite määrad
7. Jaota tegevuste kulud kulukandjatele
8. Koosta aruanded

NÄIDE 5. I SAMM - JAOTA KULUD TEGEVUSE
KULUKOGUMITESSE (avalik sektor)
Avalduste
vastuvõtmine
Eksamite
läbiviimine
Tunnistuste
väljastamine
Klientide
haldamine
Muud
Esimene samm
Otsesed
ITkulud
Otsesed
töökulud
Üldkulud
Kuluobjekt: E-teenus, spetsiaalteenus, muud teenused

Uus raamat: 70 KULUDE JUHTIMISE JA
ARVESTUSE ÜLESANNET
Sander Karu, Raili Kuusik, Kertu Lääts
 Uue raamatu tutvustus
 Rafiko Kirjastus OÜ,
 september 2010
 www.rafiko.ee


6. ARVUTA TEGEVUSTE KULUKÄITURITE MÄÄRAD
 Mõõda iga kulukäituriks oleva tegevuse arv
 Arvuta tegevuse kulukäituri määr (tegevuse kulukogumi
kulukäituri määr) (activity rate, activity cost rate)
 Tegevuse kulukäituri määr võrdub = tegevuse kulukogumi kulu
jagatud tegevuste arvuga
Garrison, Noreen (2005) Managerial Accounting

TEGEVUSKULUDE JAOTAMINE - OTSEMEETOD
TT1 TT2 PT1 PT2 KOKKU
Ressursikulud:
Otsekulud 1600 5500 15500 13400 36000
Kaudkulud
-tööjõud 25000
15% x 25000
3750
10% x 25000
2500
30% x 25000
7500
45% x 25000
11250
Esimene samm: paiguta ressursside kulud tegevustele

MILLISED TEGEVUSED LISAVAD VÄÄRTUST (AVALIK
SEKTOR)?
sotsiaalkindlustuse
ja hoolekande
korraldamine
sotsiaalprobleemide
lahendamiskavade
koostamine
iganädalaste
nõupidamiste
läbiviimine
oma asutuse
töötajate
koolitamine
kontrolli-
mine
õigusaktide
eelnõude
koostamine
tööruumide
remontimine
raamatupidamise
aruannete
koostamine
kirjadele
vastamine

MIKS ABC JA ABM JUURUTAMINE EBAÕNNESTUB?
 Strateegiliste eesmärkide ja strateegiate ebamäärasus
 Ei seostata strateegiaid, kriitilisi edufaktoreid ja (väärtus)mõõdikuid
 Mõõdikutel puuduvad sihtväärtused
 Kuluobjektid ja tegevused pole täpselt määratletud
 Ei eristata protsessi, tegevust ja tulemust
 Puudub tippjuhtkonna toetus
 Kesktaseme ja tugitegevuste juhtide vastuseis
 Tegemata olulisemad juhtimisalased otsused e ettevalmistused
juurutamiseks
 Otsustamatus
 Ei ole juurutatud tegevuspõhine eelarvestamine
 Majandustarkvara on soetatud varem ja ei ABC JA ABM rahulda
vajadusi
 Ei arvestata juurutamisel töötajate ja tulevaste kasutajate
käitumuslikke aspekte ja vastupanu muutustele
 Puudulik väljaõpe

rohkem slaide osalejatele...
Järgmine koolitus ja täpsem info
koolitusprogrammidest
http://www.finantskoolitused.ee/
Kohtumiseni
koolitusel!

Avaliku sektori tegevuspõhise kulumudeli juurutamine

Recommended

Recommended

More Related Content

What's hot

What's hot (7)

Similar to Avaliku sektori tegevuspõhise kulumudeli juurutamine

Similar to Avaliku sektori tegevuspõhise kulumudeli juurutamine (20)

Avaliku sektori tegevuspõhise kulumudeli juurutamine