Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Tegevuspõhise kuluarvestuse juurutamine ja arendamine organisatsioonis

1,678 views

Published on

http://www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ Valik mitmete finants- ja juhtimisraamatute autori Sander Karu koolituse slaide aprillis 2010 toimunud avalikult koolituselt.

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Tegevuspõhise kuluarvestuse juurutamine ja arendamine organisatsioonis

  1. 1. Sander Karu mitmete finants- ja juhtimisraamatute autor , koolitaja ja koostööpartner vajalike teooriate juurutamisel praktikasse GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee, skype: sanderkaru http://www.rafiko.ee ; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Valik slaide: Avalik koolitus 6-7. aprill 2010.a., Tallinn TEGEVUSPÕHISE KULUARVESTUSE JUURUTAMINE JA ARENDAMINE ORGANISATSIOONIS
  2. 2. ENESETUTVUSTUS <ul><li>PRAEGUNE TÖINE TEGEVUS : </li></ul><ul><ul><li>koolitaja (avalikud ja sisekoolitused), konsultant, mentor (finantsid, strateegia juurutamine ja tulemuslikkuse mõõtmine, õnnelik ja tulemuslik meeskond) </li></ul></ul><ul><ul><li>www.hot.ee/sanderkaru/ </li></ul></ul><ul><ul><li>osalemine juhtimises </li></ul></ul><ul><li>EELNEV TÖINE TEGEVUS: </li></ul><ul><ul><li>2002-2008 International University Audentes, finantsjuhtimise õppetooli hoidja, lektor </li></ul></ul><ul><ul><li>1993-2002 AS Invicta, juhtimis- ja finantstreener </li></ul></ul><ul><ul><li>1992-1993 Tartu Kommertspank, juhatuse esimehe asetäitja </li></ul></ul><ul><ul><li>1987-1992 AS Baltika, Valga Õmblusvabriku direktor; AS Walko peadirektor </li></ul></ul><ul><ul><li>1985-1987 Valga Mööblivabrik, peainsener </li></ul></ul><ul><ul><li>1982-1985 Tartu Mööblikombinaat, meister ja vanemmeister </li></ul></ul><ul><li>HARIDUS </li></ul><ul><li>RAAMATUTE KIRJUTAMINE </li></ul>©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/
  3. 3. SANDER KARU AVALIKUD JA TELLIMUSKOOLITUSED <ul><ul><li>UUS LISAKOOLITUS! Raamatupidaja - tulevane majandusarvestaja ja finantsjuht , 13-16. aprill 2010, 4 päeva </li></ul></ul><ul><ul><li>Finantsanalüüsi nüüdisaegsed meetodid , 6-7 mai 2010, 2 päeva </li></ul></ul><ul><ul><li>LISAKOOLITUS! Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs (mittefinants)juhile (NB! Spetsiaalne programm neile, kelle põhilised tööülesanded ei ole otseselt seotud majandusarvestuse ja finantsjuhtimisega), 12-14. mai 2010, 3 päeva, </li></ul></ul><ul><ul><li>Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis , 7-9. juuni 2010; kolm päeva </li></ul></ul><ul><ul><li>Controllingu juurutamine ja arendamine organisatsioonis , 23-24 september 2010, kaks päeva </li></ul></ul><ul><ul><li>Mikroettevõtete ja väikeettevõtete finantsprogramm , 28-29 september 2010, 2 päeva </li></ul></ul><ul><ul><li>Projektijuhi finantsprogramm – projekti tulude, kulude ja rahakäibe eelarvestamine, juhtimine ja analüüs , 14-15 oktoober 2010, 2 päeva </li></ul></ul><ul><ul><li>Müügijuhi, turundusjuhi ja ostujuhi finantsprogramm , 11-12 november 2010, 2 päeva, </li></ul></ul><ul><ul><li>Eelarvestamine ja hinnakujundus nüüdisaegses organisatsioonis , 20-22. oktoober 2010, 3 päeva </li></ul></ul><ul><ul><li>Tegevuspõhine kuluarvestus ( activity-based costing, ABC ) - juurutamine ja arendamine organisatsioonis , aeg täpsustub, 2 päeva </li></ul></ul><ul><ul><li>Tellimuskoolitused (finantskoolitused, strateegiate juurutamine ja tulemuslikkuse mõõtmine, õnnelik ja tulemuslik meeskond) , aeg ja koolituse sisu kokkuleppel </li></ul></ul>©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; www.hot.ee/sanderkaru/
  4. 4. KIRJUTATUD RAAMATUD <ul><li>1999 Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. 192 lk, koos Toomas Haldmaga </li></ul><ul><li>1999/2000 Müügikäsiraamat (Äripäev), üks kaasautoritest </li></ul><ul><li>2000 Rahakäibe juhtimine I osa. 240 lk </li></ul><ul><li>2001 Rahakäibe juhtimine II osa . 256 lk, koos Villu Zirnaskiga </li></ul><ul><li>2001 Juhtimise võlu ja valu I osa . 344 lk </li></ul><ul><li>2002 Juhtimise võlu ja valu II osa . 312 lk </li></ul><ul><li>2004 Eelarvestamine – üks strateegilise controlling u juurutamise eeldusi organisatsioonis . 352 lk, koos Villu Zirnaskiga </li></ul><ul><li>2007 Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele . 322 lk, üks kaasautoritest </li></ul><ul><li>2008 Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis , 336 lk </li></ul><ul><li>2008 Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse käsiraamat . 42 lk (ka digiraamatuna ) </li></ul><ul><li>2008 70 kulude juhtimise ja arvestuse ülesannet . 49 lk, koos Raili Kuusiku ja Kertu Läätsega (ainult digiraamatuna) </li></ul>©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ KUIDAS OSTA? koolitusel osalejatele 100 kr soodsamad koolituse vaheajal www.rafiko.ee , digiraamatud http://www.sunsetsoftware.ee/bookshop/app/new
  5. 5. PROGRAMMI EESMÄRGID <ul><ul><li>saanud süsteemse ülevaate tegevuspõhise kuluarvestuse (activity-based costing, ABC) teoreetilistest alustest, meetoditest, põhimõtetest ja tehnikatest </li></ul></ul><ul><ul><li>analüüsinud oma organisatsiooni kuluarvestuse süsteemi ning tegevuspõhise kuluarvestuse rakendamise otstarbekust </li></ul></ul><ul><ul><li>teadvustanud põhilisi tegevusi tegevuspõhise kuluarvestuse juurutamisel organisatsioonis </li></ul></ul><ul><ul><li>praktiseerinud tegevuspõhise kuluarvestuse teoreetiliste põhimõtete kasutamist praktiliste ülesannete lahendamisel </li></ul></ul><ul><ul><li>leidnud võimalusi tegevuspõhise kuluarvestuse juurutamiseks ja arendamiseks oma organisatsioonis </li></ul></ul><ul><ul><li>koostanud &quot;heade mõtete memo&quot; saadud teadmiste ja mõtete kasutamiseks </li></ul></ul>©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ PEALE PROGRAMMI LÄBIMIST ON OSALEJA:
  6. 6. PROGRAMMI SISU <ul><li>Kulude arvestuse olemus, eesmärgid ja roll nüüdisaegse organisatsiooni juhtimises </li></ul><ul><li>Kulude arvestuse probleemid ja arengusuunad Eestis ja maailmas </li></ul><ul><li>Kulude arvestuse baasteadmiste värskendus </li></ul><ul><li>Kuluobjektide valik ja arvestus </li></ul><ul><li>Kulukohtade arvestus </li></ul><ul><li>Kulude liigitamine </li></ul><ul><li>Kuluarvestuse põhimõtted: täiskuluarvestus ja osakuluarvestus </li></ul><ul><li>Miks traditsioonilised kuluarvestuse meetodid ei rahulda? </li></ul><ul><li>Tegevuspõhine juhtimine, kuluarvestus ja eelarvestamine </li></ul><ul><li>Tegevuspõhine juhtimine ( activity based management ) </li></ul><ul><li>Tegevuspõhine eelarvestamine ( activity based budgeting ) </li></ul><ul><li>Mis on efektiivsuse aluseks: kas tegevuspõhine kuluarvestus või tegevuspõhine eelarvestamine? </li></ul><ul><li>10 sammu tegevuspõhise eelarvestamise juurutamisel </li></ul><ul><li>Traditsioonilise ja tegevuspõhise kuluarvestuse võrdlus </li></ul><ul><li>Tegevuspõhise kuluarvestuse eelised ja puudused </li></ul><ul><li>Ettevalmistused tegevuspõhise kuluarvestuse süsteemi loomiseks organisatsioonis </li></ul><ul><li>Eesmärkide püstitamine </li></ul><ul><li>Olemasoleva kuluarvestussüsteemi analüüs </li></ul><ul><li>Miks olemasolev kuluarvestuse süsteem ei rahulda? </li></ul><ul><li>Kriitiliste edufaktorite määratlemine </li></ul>©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/
  7. 7. PROGRAMMI SISU <ul><li>Väärtusahela analüüs </li></ul><ul><li>Protsesside ja tegevuste kaardistamine ning kujundamine </li></ul><ul><li>Tulemuslikkuse mõõtmine ja mõõtmismudelid. </li></ul><ul><li>Strateegia kaart </li></ul><ul><li>ABM ja ABC projekti väljatöötamine ja juhtimine </li></ul><ul><li>Miks tegevuspõhise kuluarvestuse juurutamine on minu organisatsioonis otstarbekas? </li></ul><ul><li>Tegevuspõhise kuluarvestuse süsteemi juurutamine </li></ul><ul><li>Kulukandjate valik </li></ul><ul><li>Tegevuste määratlemine </li></ul><ul><li>Kulukogumite moodustamine </li></ul><ul><li>Tegevuste hierarhia koostamine </li></ul><ul><li>Tegevuse kulukogumitele põhjendatud kulukäituri(te) valik ja mõõtmine </li></ul><ul><li>Ressursside kulude arvestamine, </li></ul><ul><li>Ressursikulude paigutamine ja/või jaotamine tegevuste kulukogumitesse, </li></ul><ul><li>Tegevuste (kulukogumite) kululukäituri(te) määra arvestamine, </li></ul><ul><li>Tegevuse (kulukogumi) kulude jaotamine kulukandjatele </li></ul><ul><li>Aruandluse koostamine </li></ul><ul><li>Tegevuspõhine aruandluse analüüs </li></ul><ul><li>Ajakäituriga tegevuspõhine kuluarvestus ( time-driven activity based costing) </li></ul><ul><li>Miks ABC ja ABM juurutamine ebaõnnestub? </li></ul>©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/
  8. 8. KULUDE JUHTIMINE <ul><li>Kulude juhtimine on eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuvat eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga, mis on vajalik: </li></ul><ul><li>strateegiate väljatöötamiseks, </li></ul><ul><li>organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, </li></ul><ul><li>kasumlikkuse suurendamise (kulude vähendamise) strateegiate väljatöötamiseks ja juurutamiseks, </li></ul><ul><li>nii strateegiliste, taktikaliste kui ka operatiivsete juhtimisotsuste sh kulude juhtimisega seotud otsuste vastuvõtmiseks, </li></ul><ul><li>planeerimiseks, controlling uks ja tulemuslikkuse hindamiseks, </li></ul><ul><li>kulukäiturite ja kulu-tulemus seoste kindlakstegemiseks, </li></ul><ul><li>kuluobjektide (toodete, teenuste, klientide jt kuluobjektide) eelarvestamiseks, arvestamiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks, </li></ul><ul><li>nii organisatsioonisisese kui ka -välise (sh majandusaasta aruande ja raamatupidamise aastaaruande) aruandluse koostamiseks ja </li></ul><ul><li>muude organisatsioonile pandud kohustuste täitmiseks. </li></ul>©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis , lk 80
  9. 9. KULUDE LIIGITAMINE, KULUM KULUKOHAD, KULUM (ABC) <ul><li>G1. KUIDAS ARVESTADA KULUKOHTADE KULUSID ORGANISATSIOONIS? </li></ul><ul><li>G2. KUIDAS LIIGITADA KULUSID ORGANISATSIOONIS ? </li></ul><ul><li>G3. KUIDAS JAOTADA ÜLDKULUSID? </li></ul>©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ JÄRGNEB IGA GRUPI KOKKUVÕTE 3 - 5 MINUTIT JA ARUTELU
  10. 10. <ul><li>Vali kuluobjektid </li></ul><ul><li>Tee kindlaks kulukäiturid </li></ul><ul><li>Määratle kulukohad ja tegevused </li></ul><ul><li>Otsusta kulude jaotamise ulatus (kas jaotada kõik kulud?) </li></ul><ul><li>Vali kulude arvestuse meetodid </li></ul><ul><li>Liigita kulud </li></ul><ul><li>Moodusta kulukogumid </li></ul><ul><li>Paiguta otsekulud kuluobjektidele, kulukohtadele, tegevustele </li></ul><ul><li>Jaota kaudkulud ja üldkulud kuluobjektidele </li></ul>TOOTE KULUARVESTUSE PROTSESS ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis , lk 96
  11. 11. TRADITSIOONILINE JA TEGEVUS-PÕHINE KULUARVESTUS OTSEKULUD KAUDKULUD KULUOBJEKTID TEGEVUSPÕHINE KULUARVESTUS KULUDE PAIGUTAMINE TRADITSIOONILINE KULUARVESTUS KULUDE PAIGUTAMINE JA JAOTAMINE KULUDE JAOTAMINE Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis , lk 251 ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/
  12. 12. ÜLDKULUDE JAOTAMISE ARENG Keerukuse tase Üldkulude jaotamine Kulukoha (organisatsiooni) üldkulu määr Kulukohtade (allüksuste) üldkulude määrad Tegevuspõhine kuluarvestus Traditsiooniline (ühikupõhine, funktsioonipõhine) kuluarvestus Tegevuste kulukäiturite määrad ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis , lk 138
  13. 13. ÜLESANNE: TEGEVUSTE KULUDE JAOTAMINE <ul><li>Osutatakse teenust VÕLU ja teenust VALU. Üldkulud kokku on 3 000 kr. Tehakse kahte tegevust – tellimuste vastuvõtt ja tellimuste väljastamine. Kokku võeti vastu 100 tellimust ja väljastati 120 tellimust. Tellimuste vastuvõtu kulud on kokku 1 200 kr ja tellimuste väljastamise kulud kokku 1 800 kr. Teenusele VÕLU võeti vastu 60 tellimust ja väljastati samuti 60 tellimust. Leida: </li></ul><ul><li>1. tellimuste vastuvõtu kulude määr, </li></ul><ul><li>2. tellimuste väljastamise kulude määr, </li></ul><ul><li>3. tellimuste vastuvõtu kulud teenusele VÕLU, </li></ul><ul><li>4. tellimuste väljastamise kulud teenusele VÕLU, </li></ul><ul><li>5. tegevuste kulud teenusele VÕLU. </li></ul><ul><li>  </li></ul><ul><li>Lahendused: </li></ul><ul><li>  1. tellimuste vastuvõtu kulude määr = </li></ul><ul><li>  2. tellimuste väljastamise kulude määr = </li></ul><ul><li>  3. tellimuste vastuvõtu kulud teenusele VÕLU = </li></ul><ul><li>  4. tellimuste väljastamise kulud teenusele VÕLU = </li></ul><ul><li>  5. tegevuste kulud teenusele VÕLU = </li></ul>©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis , lk 143
  14. 14. MÕISTED – TEGEVUSPÕHINE KULUARVESTUS <ul><li>………………………………………………………………………… ..on juhtimismeetod, mille käigus lisatakse igale tegevusele kliendi poolt tunnetatud väärtused, eristatakse väärtust lisavad ja väärtust mittelisavad tegevused ning suurendatakse väärtust lisavaid tegevusi ja vähendatakse või elimineeritakse väärtust mittelisavad tegevused </li></ul><ul><li>…………………………………………………………………………… .- arvestusmeetod, mille abil arvestatakse kulud kulukandjatele (toodetele/teenustele), lähtuvalt nende kulude seosest ühe või teise tegevusega </li></ul><ul><li>……………………………………………………………………………… on eelarvestamise meetod, kus organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt määratakse kindlaks ja eelarvestatakse eelarveperioodil vajalike väljundite (kulukandjate) kogus ning seejärel nende väljundite saavutamiseks vajalike tegevuste ja ressursside kogus ning selleks tehtavad vajalikud kulutused </li></ul><ul><li>………………………………………………… .on omavahel seotud korduvate tööde/tegevuste/osaprotsesside/operatsioonide ahel, mille käigus muudetakse sisendid kindlateks väljunditeks </li></ul><ul><li>…………………………………………………… .- kulude kogum, mille moodustavad kõik selle tegevusega seotud kulud </li></ul>©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/
  15. 15. MÕISTED – TEGEVUSPÕHINE KULUARVESTUS ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Tegevuspõhine kuluarvestus ( activity-based costing, ABC ) Tegevuspõhise juhtimine ( activity-based management, ABM ) Tegevuspõhine eelarvestamine ( activity-based budgeting, ABB ) Protsess ( process ) Tegevuse kulukogum ( activity cost pool ) Kulukäitur ( cost driver ) Ressursi kulukäitur ( resource cost driver ) Ressursi kulukäituri määr ( ressource cost rate ) Tegevuse kulukäitur ( activity cost driver ) Tegevuse kulukäituri määr (tegevuse kulukogumi kulukäituri määr) ( activity rate, activity cost rate )
  16. 16. TEGEVUSPÕHINE EELARVESTA-MINE JA KULUARVESTUS ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Ressursi kulu TEGEVUSPÕHINE EELARVESTAM INE Kulukogumid: TEGEVUSED Kulukandja TEGEVUSPÕHINE KULUARVESTUS Ressursi kulu Kulukogumid: TEGEVUSED Kulukandja RESSURSI KULUKÄITURID TEGEVUSE KULUKÄITURID Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis , lk 278
  17. 17. TEGEVUSPÕHINE JUHTIMINE,KU- LUARVESTUS, EELARVESTAMINE ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ TEGEVUSPÕHINE JUHTIMINE TEGEVUSPÕHINE KULUARVESTUS TEGEVUSPÕHINE EELARVESTAMINE Millest alustada? Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis , lk 275
  18. 18. ÜLESANNE: TRADITSIOONILINE JA TEGEVUSPÕHINE KA ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ 3. ERINEVATE MEETODITEGA SAADUD KULUDE VÕRDLUS A B C D kr kr kr kr ÜHIKU KULU: Traditsiooniline meetod 77 169 77 169 Tegevusp õ hine kuluarvestus 126.7 208.2 83.16 153.8 Erinevus +64% +23% +8% -9%
  19. 19. ETTEVALMISTUSED ABC JUURUTAMISEKS ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ JÄRGNEB IGA GRUPI KOKKUVÕTE JA ARUTELU MIDA TEHA SELLEKS, ET LUUA EELDUSED ABC JUURUTAMISEKS ORGANISATSIOONIS ?
  20. 20. JUHTIMISPÕHIMÕTTED (TEGEVUSPÕHIMÕTTED) <ul><li>Tegutsemispõhimõtteid kirjeldav dokument (kokku 30 - 50 põhimõtet) võib koosneda järgmistest osadest: </li></ul><ul><ul><li>meie üldised väärtused või põhimõtted </li></ul></ul><ul><ul><li>kuidas näeme klienti ja tarbijat </li></ul></ul><ul><ul><li>kuidas suhtleme konkurentidega </li></ul></ul><ul><ul><li>hoiakud suhtumises organisatsiooni ja suhtlemisel omanikega </li></ul></ul><ul><ul><li>koostöötamise põhimõtted </li></ul></ul><ul><ul><li>missugused on ja kuidas toimivad sisemised regulatiivid (bürokraatia piirid paika) </li></ul></ul><ul><ul><li>dokumendis olevate uute mõistete definitsioonid </li></ul></ul><ul><li>Juht peab tegelema sellega, et kõigil oleks selged “mängureeglid” ja neist saadakse üheselt aru praegu ja tulevikus. See on oluline sellepärast, et inimesed saavad tihti erinevatest lingvistilistest väljenditest erinevalt aru, samuti võivad tõlgendada erinevalt sise- ja väliskeskkonna infot ( Olari Taal ) </li></ul>©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Allikas: Karu, S. (2001). Juhtimise võlu ja valu , I osa
  21. 21. PROTSESSIDE JA TEGEVUSTE KAARDISTAMISE EELISED <ul><li>Tehakse kindlaks protsesside ja tegevuste arendamise võimalused </li></ul><ul><li>Muudetakse visuaalselt jälgitavaks protsesside ja tegevuste vahelised seosed ja infovood </li></ul><ul><li>Saadakse ülevaade mittevajalikest tegevustest </li></ul><ul><li>olemasolevate protsesside ja tegevuste (“AS-IS”) kaartistamisega luuakse protsesside ja tegevuste hindamise alused organisatsioonis </li></ul><ul><li>Toetatakse protsesside ja tegevuste ümberkorraldamist ( reengineering from the “AS-IS” to the “TO-BE” ) </li></ul>©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/
  22. 22. 8 SAMMU TEGEVUSPÕHISE KU-LUARVESTUSE JUURUTAMISEL <ul><li>Vali kulukandjad </li></ul><ul><li>Tee kindlaks ja defineeri tegevused ja tegevuste kulukogumid </li></ul><ul><li>Koosta tegevuste hierarhia </li></ul><ul><li>Vali ja mõõda tegevuste kulukäiturid </li></ul><ul><li>Jaota kulud tegevuste kulukogumitesse ning kus võimalik, paiguta kulud tegevustele ja kulukandjatele </li></ul><ul><li>Arvuta tegevuste (kulukogumite) kulukäiturite määrad </li></ul><ul><li>Jaota tegevuste kulud kulukandjatele </li></ul><ul><li>Koosta aruanded </li></ul>©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; http://www.hot.ee/sanderkaru/
  23. 23. 4. VALI JA MÕÕDA TEGEVUSTE KULUKÄITURID <ul><li>Kulukäitur ( cost driver, cost allocation base ) - iga mõjur, sündmus või tegevus, mis põhjustab kulusid, muudab kulude suurust ning mille alusel jaotatakse kulud </li></ul>Põhjuslikke seoseid ja korrelatsiooni Mõõtmise võimalikkust, täpsust ja mõõtmiskulusid Mõju käitumisele ÄRA VALI LIIALT PALJU ERINEVAID KULUKÄITUREID. Kulukäiturite valikul on otstarbekas arvestada: Ressursi kulukäitur ( resource cost driver ) - mõõdik (mõjur, jaotuse alus), mille abil seostatakse ressursside kulud vastavate tegevustega ning jaotatakse erinevate ressursside kulud tegevustele Tegevuse kulukäitur ( activity cost driver ) - mõõdik (mõjur, jaotuse alus), mille abil mõõdetakse, kui palju tegevusi seoses kulukandjaga tehakse
  24. 24. SAMM 5. JAOTA KULUD TEGEVUSE KULUKOGUMITESSE ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; http://www.hot.ee/sanderkaru/ ** Ei ole jaotatud, kuna veokulud paigutatakse otse klientide tellimustele Garrison, Noreen (2005) Managerial Accounting
  25. 25. TEGEVUSKULUDE JAOTAMISE MEETODID ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; http://www.hot.ee/sanderkaru/ OTSEMEETOD ( direct method ) on tegevuskulude jaotamise meetod, mille puhul ignoreeritakse tugitegevustevahelisi kuluvooge. Tugitegevuste kulud arvestatakse AINULT põhitegevustele (mitte teistele tugitegevustele) leides iga põhitegevuse osakaalu vastavast tugitegevusest. ASTMELINE MEETOD ( step method ) on tegevuskulude jaotamise meetod, mille puhul erinevate tugitegevuste kulud jagatakse astmeliselt nii erinevatele tugitegevustele kui ka põhitegevustele. Allikas: Blocher 2002, 650 VASTASTIKKUSE MÕJU MEETOD (r eciprocal m ethod ) on tegevuskulude jaotamise meetod, mille puhul tugitegevuste kulud jaotatakse põhitegevustele võrrandi abil. Eelis: täpsus Esimene samm : paiguta ressursside kulud tegevustele Teine samm: jaota tugitegevuste kulud põhitegevustele Kolmas samm: jaota põhitegevuse kulud kulukandjatele
  26. 26. TEGEVUSKULUDE JAOTAMINE - OTSEMEETOD ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; http://www.hot.ee/sanderkaru/ TT 1 TT 2 PT 1 PT2 K OKKU Ressursikulud: Otsekulud 160 0 5500 15500 13400 36000 Kaud kulud -tööjõud 25000 Esimene samm : paiguta ressursside kulud tegevustele 15 % x 25000 3750 10 % x 25000 2500 30 % x 25000 7500 45 % x 25000 11250
  27. 27. AJAKÄITURIGA TEGEVUSPÕHINE KULUARVESTUS (TDABC) <ul><li>Näiteks hangitud võimsuse kulud (cost of capacity supplied) on 105 600 kr kuus. Hangitud ressursid: töös osaleb 10 töötajat, kes töötavad 10 560 minutit (22 päeva 8 tundi päevas ) kuus ja 20% tööajast kulub otseselt mittetootlikule tegevusele. Hangitud ressursside võimsus on 10 * 10 560 * (1 – 20%) = 84 480 minutit kuus </li></ul><ul><li>Võimsuse kulu määr = 105 600 / 84 480= 0,8 kr minuti kohta </li></ul><ul><li>Kasutatud ressursside tegelik võimsus arvestatakse lähtuvalt tegelikult kasutatud ajast. </li></ul><ul><li>Lisaks võimsuse kulu määrale on tarvis kindlaks teha iga tegevuse läbiviimiseks kuluv aeg. Traditsioonilises tegevuspõhises kuluarvestuses kulukäitur vastuvõetud tellimuste arv; ajakäituriga tegevuspõhises kuluarvestuses on see asendatud ajakäituriga - tellimuse täitmiseks kulunud ajaga. Näiteks: </li></ul><ul><li> tellimuste vastuvõtule kulub 10 minutit, </li></ul><ul><li> tellimuste sisestamisele 20 minutit ja </li></ul><ul><li> tellimuste väljastamisele 25 minutit. </li></ul><ul><li>Kogu allüksuse tellimuste aja (minutites) leiame alljärgnevalt: </li></ul><ul><li>Tellimuste aeg kokku = 10 * vastuvõetud tellimuste arv + 20 * sisestatud tellimuste arv + 25 * väljastatud tellimuste arv. </li></ul><ul><li>Teades tegevustele kuluvat aega ja võimsuse kulu määra (0,8 kr minuti kohta), leitakse iga tegevuse kulu: </li></ul><ul><li> tellimuse vastuvõtu kulu 10 * 0,8 = 8 kr </li></ul><ul><li> tellimuse sisestamise kulu 20 * 0,8 = 16 kr </li></ul><ul><li> tellimuse väljastamise kulu 25 * 0,8 = 20 kr. </li></ul>©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis , lk 256
  28. 28. MIKS ABC JA ABM JUURUTAMINE EBAÕNNESTUB? <ul><li>Strateegiliste eesmärkide ja strateegiate ebamäärasus </li></ul><ul><li>Ei seostata strateegiaid, kriitilisi edufaktoreid ja (väärtus)mõõdikuid </li></ul><ul><li>Puudub tippjuhtkonna toetus </li></ul><ul><li>Kesktaseme ja tugitegevuste juhtide vastuseis </li></ul><ul><li>Tegemata olulisemad juhtimisalased otsused e ettevalmistused juurutamiseks </li></ul><ul><li>Otsustamatus </li></ul><ul><li>Majandustarkvara on soetatud varem ja ei ABC JA ABM rahulda vajadusi </li></ul><ul><li>Vastupanu muutustele - ei arvestata juurutamisel töötajate ja tulevaste kasutajate käitumuslikke aspekte </li></ul><ul><li>Puudulik väljaõpe </li></ul>©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; http://www.hot.ee/sanderkaru/
  29. 29. rohkem slaide osalejatele... <ul><ul><li>Järgmine koolitus ja täpsem info koolitusprogrammidest Sander Karu kodulehel </li></ul></ul><ul><li>Juhime Teie tähelepanu suvel avanenud võimalustele: </li></ul><ul><li>  3. augustil alustas EAS mikro- ja väikeettevõtetele mõeldud koolitusosakute taotluste vastuvõtmist. Koolitusosak on sihtotstarbeline toetus tööalase täiendkoolituse ostmiseks, mille eesmärgiks on tõsta mikro- ja väikeettevõtete konkurentsivõimet läbi parema ligipääsu koolitusteenusele. Koolitusosaku abil saavad FIEd, mikro- ja väikeettevõtted Rafiko OÜ / Sander Karu koolitus- ja koostööprogrammidesse tehtud kuludest refinantseerida kuni 100%, kuid mitte rohkem kui 15000 kr. Täpsema info koolitusosaku taotlemisest leiate EASi kodulehelt </li></ul><ul><li>Töötud ja koondamisteate saanud töötajad saavad koolitustel osalemiseks taotleda Töötukassast koolituskaarti , mille maksimaalne suurus on 15 000 krooni. </li></ul><ul><li>Aitame Teid meeleldi erinevate toetusmeetmete taotlemisega tekkivate probleemide lahendamisel. Küsimused ja ettepanekud teretulnud [email_address] </li></ul>©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/
  30. 30. ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/

×