Märkmed Rootsi ajast Eesti alal gümnaasiumile, linnad, käsitöö, kaubandus, tööndus, vaimuelu. Puudub materjal valitsemiskorraldusest ning talupoegade õiguslikust seisundist.
Märkmed Rootsi ajast Eesti alal gümnaasiumile, linnad, käsitöö, kaubandus, tööndus, vaimuelu. Puudub materjal valitsemiskorraldusest ning talupoegade õiguslikust seisundist.
2. Mida teame?
• Milleks on vaja stabiilset sisekeskkonda?
• Kust inimene energiat saab?
Külli Kori, Meelis Brikker
2
3. Mida teada saame?
• Mis on organismil energiat vaja?
• Kuidas saadakse energiat?
• Mis on ülekaalulisus ja alakaalulisus?
3
Külli Kori, Meelis Brikker
5. Energiakulu
• Ainevahetuse põhikäive.
– 70% energiast.
– Sõltub kehakaalust, soost, vanusest.
• Kehaline aktiivsus.
– 20% energiast.
– Sõltub füüsilisest koormusest (sportlasel kuni 60%).
• Seedimine.
– 10%
– Sõltub toidu koostisest.
5
Ainevahetus
Kehaline
aktiivsus
Seedimine
Külli Kori, Meelis Brikker
6. Energia saamine
• Toitu on vaja energia saamiseks ja
keha ülesehitamiseks.
• Mõõdetakse kilokalorites (kcal) või džaulides (J).
• 1 kcal=4,2 J.
• Inimene ei suuda omastada kogu toidus
sisalduvat energiat.
6
Külli Kori, Meelis Brikker
7. Energia toiduainetes
• 1 g rasva sisaldab 9 kcal.
• 1 g valku sisaldab 4 kcal.
• 1 g süsivesikuid sisaldab 4 kcal.
• 1 g alkoholi sisaldab 7 kcal.
• Päevane energiavajadus on meestel 2500 kcal,
naisetel 2000 kcal.
– Sõltub vanusest, soost, füüsilisest koormusest.
7
Külli Kori, Meelis Brikker
8. Ülekaalulisus
• Põhjusteks on liigne söömine, vähene kehaline
aktiivsus, geneetiline eelsoodumus.
• Kehamassiindeks (KMI) =
kehakaal (kg)/pikkus (m) 2.
• Normaalne KMI on 18,5-25.
• Ülekaalulisuse puhul KMI on üle 25,
rasvumise puhul üle 30.
8
Külli Kori, Meelis Brikker
9. Alakaalulisus
• Kaaluvad vähem kui tervisele kasulik on.
• KMI on alla 18,5.
• Põhjused: vähene toitumine, geenid, haigused.
• Võib kaasneda kehv vastupidavus, nõrk
immuunsüsteem, luude hõrenemine, viljatus,
aneemia, juuste välja langemine.
9
Külli Kori, Meelis Brikker
10. Kokkuvõte
• Energiat on vaja ainevahetuses, füüsiliseks
aktiivsuseks ja toidu seedimiseks.
• Energia hulka toidus mõõdetakse kilokalorites
(kcal) või džaulides (J).
• Ülekaalulisuse puhul on kehamassiindeks üle 25
ja alakaalulisuse puhul alla 18,5.
10
Külli Kori, Meelis Brikker
Editor's Notes
Organismi eluspüsimiseks peavad tema keharakud pidevalt tööd tegema. Rakkudes aset leidvad reaktsioonid vajavad aga toimumiseks kindlaid tingimusi: temperatuur ei tohi olla liiga kõrge ega liiga madal, keskkond ei tohi olla liiga aluseline või liiga happeline ega sisaldada mürke, peab olema piisavalt vett jne.Kuna väliskeskkond ei ole stabiilne, peavad organismid kulutama energiat, et kaitsta end väliskeskkonna mõjude eest ning sisekeskkonna tasakaalus hoidmiseks.Et elus püsimiseks vajalikud protsessid saaksid tõrgeteta toimuda, peab mõningaid parameetreid hoidma teatud vahemikus. Sellised pärameetrid on: pH, glükoosi kontsentratsioon, CO2 hulk veres, vee hulk, ioonide kontsentratsioon, temperatuur.Inimene saab energiat toidust. Rakuhingamisel lõhutakse glükoos ja selle tulemusena vabaneb energia, mida salvestatakse ATP molekulidesse.
Energiat on vaja näiteksselleks, et säilita püsiv kehatemperatuur, transportidaaineid rakkudesse ja sealt välja, ehitadauusi rakke, selleks et lihasrakud kokkutõmbuks,immuunsüsteem käigus oleks ning närviimpulssidliiguks. Kogu keha töö juhtimiseks vajab närvisüsteempalju energiat, sest signaalide edasiandmineühelt rakult teisele on energiakulukas. Ajuise tarbib umbes 20% kogu energiast, mille inimenetoidust omandab.
Inimese energiakulu võib jagada kolmeks:1) Ainevahetuse põhikäive. Siia kulub tavainimesel kõige suurem osa energiast (70%). See on energiahulk, mida inimene vajab eluks oluliste füsioloogiliste protsesside käigushoidmiseks. Põhikäibe tasemel kulutab inimene energiat siis, kui ta lamab liikumatult maas, tema keha ei tegele toidu seedimisega ning ümbritseva keskkonna temperatuur ei nõua keha jahutamist ega soojendamist (umbes 20-22 kraadi juures). Põhikäive sõltub inimese kehakaalust, soost ja vanusest. Lapseeas on see eriti suur, kuna palju energiat kulub kasvamiseks.2) Kehaline aktiivsus. Keskmisel inimesel kulub kehalise aktiivsuse peale umbes 20 protsenti kogu omastatud energiast. Füüsilise aktiivsuse tõstmisega on võimalik energiakulu suurendada. Profisportlasel võib füüsilise aktiivsuse peale kuluda isegi 60% kogu tarbitud energiast.3) Toidu seedimine ja omastamine. Kuigi seedimisprotsessis kokkuvõttes energia vabaneb, siis alguses tuleb toidu lagundamiseks energiat ka kulutada. Selleks kulub umbes 10% kogu tarbitud energiast. Seedimisele kuluv energiahulk sõltub toidu koostisest. Kõige rohkem energiat kulub valkude seedimiseks, kõige vähem aga rasvade seedimiseks.
Toitu vajab inimene energia saamiseks ja keha ülesehitamiseks. Toiduga saadakse ka keha uuendamiseks vajalikke aineid: aminohappeid, süsivesikuid, lipiide, mineraalaineid, vitamiine. Seedimise käigus lõhustatakse toit molekulideks, mida rakud kasutada saavad. Lõhustumisprotsessides vabaneb energia, mida saab kasutada organismi energiavajaduse rahuldamiseks.Toidus sisalduva energia hulka mõõdetakse kilokalorites (kcal). Kuna kalor on teaduses vananenud energiaühik ja meetersüsteemis on selle asemel kasutusele võetud džaul (tähis J). 1 kcal = 4,2 J. Kalor on energia, mis kulub 1 grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1 °C võrra.Inimene ei suuda omastada kogu toidus sisalduvatenergiat. Toidus on alati ka seedumatudkomponendid, mis väljaheidetega väljutatakse. Seega toidukalorsus ei väljendakogu energiasisaldust, vaid ainult seda osa,mida inimesed on võimelised toidust omastama.
1 g rasva sisaldab 9 kcal.1 g valku sisaldab 4 kcal.1 g süsivesikuid sisaldab 4 kcal.1 g alkoholi sisaldab 7 kcal.Täiskasvanud meestel soovitatakse päevas omastada2500 kcal energiat, naistel 2000 kcal. Lapsed,vanainimesed ja istuva eluviisiga inimesed vajavadvähem energiat, suurema füüsilise koormusekorral on aga vaja rohkem energiat. Kuna aju on väga suure energiavajadusega organ, vajab keha ka pingelise mõttetööga perioodil veidi rohkem energiat.Energia seisukohalt pole oluline, millises vahekorras toiduaineid tarbitakse. Aga miks siis ei tohi tarbida ühekülgset toitu?Ei tohi unustada, et lisaks keha energiaga varustamisele on toidul ka teine ülesanne – anda kehale vajalikke aineid rakkude töö käigushoidmiseks. See tähendab,et kui inimene sööb ühekülgset toitu, millesmõnda vajalikku toitainet on liiga vähe, tunnebta ikka nälga kuigi igapäevane vajalik energiakogus on juba kätte saadud. Piisava toitainete koguse kättesaamiseks peab ühekülgset toitu sööma oluliselt rohkem kui mitmekülgset toitu. Nii tarbitakseka palju rohkem energiat, kui vaja on. Energia ülejääk salvestatakse rasvkoes.
Ülekaalulisus on maailmas ühe enam levi ja võib põhjustada paljusid haigusi, näiteks diabeeti, südame-veresoonkonnahaigusi, vähki ja kõrgvererõhktõbe.Ülekaalulisuse peamised põhjusteks on liignesöömine, liiga väike kehaline aktiivsus ja geneetilineeelsoodumus. Ülekaalu kirjutamine aeglaseainevahetuse arvele on laialt levinud müüt– tegelikult on ülekaaluliste inimeste ainevahtusepõhikäive pea alati suurem kui normaalkaalusinimestel.Keha normaalkaalu hindamiseks kasutataksekehamassiindeksit (KMI). Sellega hinnataksekaudselt rasva hulka inimese keha kogumassist.KMI arvutamiseks jagatakse inimese kehakaalkilogrammides tema pikkuse ruuduga meetrites.Enamasti loetakse normaalkaaluks KMI väärtust18,5 kuni 25. KMI väärtus üle 25 näitab ülekaalu. KMIüle 30 näitab aga juba rasvumist, mis on tõsiseksohuks tervisele.Selleks, et saavutada normaalne kaal, tulebsuurendada energiakulu ja vähendada energiatarbimist – st suurendada liikumist ja piirata söömist.Et kaalukaotus oleks tervisele ohutu ja järjepidev,ei tohiks igapäevane energia puudujääkolla kuigi suur.
Alakaalulisteks peetakse inimesi, kes kaaluvadvähem, kui nende tervisele kasulik oleks.Kehamassiindeksi arvutamisel peetakse alakaaluksväärtust alla 18,5. Kõige levinum alakaalulisusepõhjus on toidupuudus. Alakaalu võivadaga põhjustada ka geenid või haigused. Näitekskaasneb kaalukaotus tuberkuloosi ja vähiga, agaka selliste vaimsete häiretega, nagu toitumishäiredbuliimia ja anoreksia.Alakaalulistel inimestel on kehv vastupidavusja nõrk immuunsüsteem, mis muudabnad vastuvõtlikuks nakkushaigustele. Võib tekkidaosteoporoos ehk luude hõrenemine. Vägaalakaalulistel naistel katkeb menstruaaltsükkel,võib kujuneda viljatus või raseduste katkemine,aneemia ning juuste väljalangemine. Sarnaseltrasvumisele on ka tõsine alakaal suureks ohuksinimese elule.
