SlideShare a Scribd company logo
1 of 26
BAKTERITE  EHITUS
Bakterid on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, mis paljunevad pooldumisel.   E-coli  bakteri pooldumine
Arhed ehk ürgbakterid On rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed . E lavad äärmuslikes keskkonnatingimustes  (ekstremofiilid) -  kuumaveeallikad ja ülisoolased järved.
Bakterite avastamine Antoni van Leeuwenhoek   (1632-1723) nägi liikuvaid osakesi mikroskoobis, millest järeldas, et tegemist on elusorganismidega.  Robert Koch   (1 843 -1 910 ) 1876 avastas antraksi  ( siberi katk ), ning tõestas, et paljusid nakkushaigusi põhjustavad bakterid. 1882 avastas tuberkuloosi põhjustava batsilli.
Bakteriraku ehitus VIBUR PIILID KAPSEL RAKUKEST RAKUMEMBRAAN TSÜTOPLASMA DNA PLASMIID RIBOSOOM
Vibur ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Viburite arvu ja paiknemise alusel jaotatakse nad:
Piilid ehk n armastik ehk  f imbriad Vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks. ,[object Object],[object Object],[object Object]
Kapsel ehk kihn Ei  esine kõikidel bakteritel.  E lusorganismide s  on  k ihn oluline kaitsebarjäär, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele.
Rakukest ja tsütoplasmamembraan Rakukest  a nnab rakule kuju ja kaitseb plasmamembraani.  Eeltuumsete organismide l  on jäik rakusein , mis  asendab skeletti  ja  kindlustab kuju. Tsütoplasmamembraan  t aga b  raku sisekeskkonna stabiilsuse.
Tsütoplasma ja ribosoomid Tsütoplasma on läbipaistev, poolvedel ja sisaldab  vett, valke, rasvu, mineraalaineid . ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Nukleoid ja plasmiidid ,[object Object],[object Object],[object Object],Plasmiidid on i seseisvad DNA rõngasmolekul id,  mis determineerivad mitmesuguseid raku omadusi .
Eosed ehk endospoorid Moodustavad osa d  bakterid väliskeskonnas eksisteerimiseks. Eosed on väga resistentsed. Taluvad keetmist 30-40 minutit.  Bacillus anthracis  endospo o r
 
Bakterite suurus Eribakteriliikide rakud on erisuurusega 0,5 – 3   m . Haigustekitajad bakterid on tavaliselt suuremad kui ohutud. Kõige väiksemad bakterid on mükoplasmad 0,1 - 0,3   m Suurim senileitud bakter on  0,75 mm Thiomargarita namibiensis
Bakterite kuju ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]
Kokid ehk kerabakterid kokk diplokokk streptokokk stafülokokk
Batsillid ehk pulkbakterid
Spirill id  ehk spiraal sed  bakter id
Kokid, batsillid ja spirillid
Komajad ehk jätketega bakterid Vibrio cholerae
Spir oheedid  ehk  keerits bakter id
Niitjad bakterid
A. batsill ( bacillus ) – pulkjad, ka niitjad B. kokk ( coccus ) – kerakujulised C. Kerakujulised - parv D. Kerakujulised - paaris E. spirill ( spirillum ) – nõrgalt keerdunud F. vibrioon ( vibrio ) – komajad
 
Kasutatud materjal: ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]

More Related Content

What's hot (20)

Paljunemine
Paljunemine Paljunemine
Paljunemine
 
geneetika
geneetikageneetika
geneetika
 
Bakterid
Bakterid Bakterid
Bakterid
 
Glükoosi lagundamine
Glükoosi lagundamineGlükoosi lagundamine
Glükoosi lagundamine
 
Mitoos
MitoosMitoos
Mitoos
 
Seenerakk
SeenerakkSeenerakk
Seenerakk
 
Sahhariidid
SahhariididSahhariidid
Sahhariidid
 
Fotosüntees
FotosünteesFotosüntees
Fotosüntees
 
Valgud
ValgudValgud
Valgud
 
Loomarakk
LoomarakkLoomarakk
Loomarakk
 
DNA replikatsioon
DNA replikatsioonDNA replikatsioon
DNA replikatsioon
 
Nukleiinhapped
NukleiinhappedNukleiinhapped
Nukleiinhapped
 
3.hingamine rakuhingamine
3.hingamine rakuhingamine3.hingamine rakuhingamine
3.hingamine rakuhingamine
 
12.sünnieelne areng viljastatud munarakust lapse sünnini
12.sünnieelne areng viljastatud munarakust lapse sünnini12.sünnieelne areng viljastatud munarakust lapse sünnini
12.sünnieelne areng viljastatud munarakust lapse sünnini
 
Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ...
Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ...Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ...
Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ...
 
Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis
Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismisOrganismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis
Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis
 
Valgusüntees
ValgusünteesValgusüntees
Valgusüntees
 
Elu tunnused
Elu tunnusedElu tunnused
Elu tunnused
 
Paljunemine
PaljuneminePaljunemine
Paljunemine
 
Bakterite paljunemine ja ainevahetus
Bakterite paljunemine ja ainevahetusBakterite paljunemine ja ainevahetus
Bakterite paljunemine ja ainevahetus
 

Viewers also liked (20)

Elu areng Maal
Elu areng MaalElu areng Maal
Elu areng Maal
 
Evolutsiooni tõendid
Evolutsiooni tõendidEvolutsiooni tõendid
Evolutsiooni tõendid
 
Geneetikayl2009
Geneetikayl2009Geneetikayl2009
Geneetikayl2009
 
Termoregulatsioon
TermoregulatsioonTermoregulatsioon
Termoregulatsioon
 
Postembrüogenees
PostembrüogeneesPostembrüogenees
Postembrüogenees
 
Rühmatöökarüotüübid
RühmatöökarüotüübidRühmatöökarüotüübid
Rühmatöökarüotüübid
 
Okosüsteem
OkosüsteemOkosüsteem
Okosüsteem
 
DNA replikatsioon
DNA replikatsioonDNA replikatsioon
DNA replikatsioon
 
Suguliiteline Pärandumine
Suguliiteline PärandumineSuguliiteline Pärandumine
Suguliiteline Pärandumine
 
Looduskaitse
LooduskaitseLooduskaitse
Looduskaitse
 
Sustemaatika
SustemaatikaSustemaatika
Sustemaatika
 
Makroevolutsioon
MakroevolutsioonMakroevolutsioon
Makroevolutsioon
 
Elu teke Maale
Elu teke MaaleElu teke Maale
Elu teke Maale
 
Makroevolutsioon
MakroevolutsioonMakroevolutsioon
Makroevolutsioon
 
Elu päritolu
Elu päritoluElu päritolu
Elu päritolu
 
Eluslooduse organiseerituse tasemed
Eluslooduse organiseerituse tasemedEluslooduse organiseerituse tasemed
Eluslooduse organiseerituse tasemed
 
Ökoloogilised Globaalprobleemid
Ökoloogilised GlobaalprobleemidÖkoloogilised Globaalprobleemid
Ökoloogilised Globaalprobleemid
 
Parilikmuutlikkus
ParilikmuutlikkusParilikmuutlikkus
Parilikmuutlikkus
 
Liigiteke
LiigitekeLiigiteke
Liigiteke
 
Liigiteke
LiigitekeLiigiteke
Liigiteke
 

Similar to Bakterite ehitus, suurus ja kuju

Similar to Bakterite ehitus, suurus ja kuju (20)

Bioloogia powerpointi esitlus
Bioloogia powerpointi esitlusBioloogia powerpointi esitlus
Bioloogia powerpointi esitlus
 
Rakuõpetus i
Rakuõpetus iRakuõpetus i
Rakuõpetus i
 
Meristeempaljundus
MeristeempaljundusMeristeempaljundus
Meristeempaljundus
 
Meristeempaljundus
MeristeempaljundusMeristeempaljundus
Meristeempaljundus
 
Embrüogenees
EmbrüogeneesEmbrüogenees
Embrüogenees
 
Bakterid
BakteridBakterid
Bakterid
 
Bioloogia
BioloogiaBioloogia
Bioloogia
 
Seenerakk
SeenerakkSeenerakk
Seenerakk
 
Taimerakk1
Taimerakk1Taimerakk1
Taimerakk1
 
12viirused
12viirused12viirused
12viirused
 
Immuunsüsteem
ImmuunsüsteemImmuunsüsteem
Immuunsüsteem
 
Rakud ja koed
Rakud ja koedRakud ja koed
Rakud ja koed
 
Rakendusbioloogia jaotusmaterjalid
Rakendusbioloogia jaotusmaterjalidRakendusbioloogia jaotusmaterjalid
Rakendusbioloogia jaotusmaterjalid
 
Elu areng Maal
Elu areng Maal Elu areng Maal
Elu areng Maal
 
Rakuline ehitus
Rakuline ehitusRakuline ehitus
Rakuline ehitus
 
Loote Areng
Loote ArengLoote Areng
Loote Areng
 
Rakuteooria kujunemine
Rakuteooria kujunemineRakuteooria kujunemine
Rakuteooria kujunemine
 
Kordamine elu mitmekesisus maal
Kordamine   elu mitmekesisus maalKordamine   elu mitmekesisus maal
Kordamine elu mitmekesisus maal
 
Protistid
ProtistidProtistid
Protistid
 
Seened
SeenedSeened
Seened
 

More from Kristel Mäekask

More from Kristel Mäekask (13)

Klassikaline geneetika
Klassikaline geneetikaKlassikaline geneetika
Klassikaline geneetika
 
Uni
UniUni
Uni
 
Vesi
VesiVesi
Vesi
 
Tööleht: Parilikkus ja muutlikkus
Tööleht: Parilikkus ja muutlikkusTööleht: Parilikkus ja muutlikkus
Tööleht: Parilikkus ja muutlikkus
 
Tööleht: Paljunemine
Tööleht: PaljunemineTööleht: Paljunemine
Tööleht: Paljunemine
 
Tööleht: Metabolism
Tööleht: MetabolismTööleht: Metabolism
Tööleht: Metabolism
 
Tööleht: Rakk
Tööleht: RakkTööleht: Rakk
Tööleht: Rakk
 
Tööleht: Organismide keemiline koostis
Tööleht: Organismide keemiline koostisTööleht: Organismide keemiline koostis
Tööleht: Organismide keemiline koostis
 
Keemilised elemendid organismides
Keemilised elemendid organismidesKeemilised elemendid organismides
Keemilised elemendid organismides
 
Tööleht: Elu olemus
Tööleht: Elu olemusTööleht: Elu olemus
Tööleht: Elu olemus
 
Populatsioon
PopulatsioonPopulatsioon
Populatsioon
 
Evolutsiooni tõendid
Evolutsiooni tõendidEvolutsiooni tõendid
Evolutsiooni tõendid
 
Teaduslik uurimismeetod
Teaduslik uurimismeetodTeaduslik uurimismeetod
Teaduslik uurimismeetod
 

Bakterite ehitus, suurus ja kuju

  • 2. Bakterid on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, mis paljunevad pooldumisel. E-coli bakteri pooldumine
  • 3. Arhed ehk ürgbakterid On rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed . E lavad äärmuslikes keskkonnatingimustes (ekstremofiilid) - kuumaveeallikad ja ülisoolased järved.
  • 4. Bakterite avastamine Antoni van Leeuwenhoek (1632-1723) nägi liikuvaid osakesi mikroskoobis, millest järeldas, et tegemist on elusorganismidega. Robert Koch (1 843 -1 910 ) 1876 avastas antraksi ( siberi katk ), ning tõestas, et paljusid nakkushaigusi põhjustavad bakterid. 1882 avastas tuberkuloosi põhjustava batsilli.
  • 5. Bakteriraku ehitus VIBUR PIILID KAPSEL RAKUKEST RAKUMEMBRAAN TSÜTOPLASMA DNA PLASMIID RIBOSOOM
  • 6.
  • 7. Viburite arvu ja paiknemise alusel jaotatakse nad:
  • 8.
  • 9. Kapsel ehk kihn Ei esine kõikidel bakteritel. E lusorganismide s on k ihn oluline kaitsebarjäär, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele.
  • 10. Rakukest ja tsütoplasmamembraan Rakukest a nnab rakule kuju ja kaitseb plasmamembraani. Eeltuumsete organismide l on jäik rakusein , mis asendab skeletti ja kindlustab kuju. Tsütoplasmamembraan t aga b raku sisekeskkonna stabiilsuse.
  • 11.
  • 12.
  • 13. Eosed ehk endospoorid Moodustavad osa d bakterid väliskeskonnas eksisteerimiseks. Eosed on väga resistentsed. Taluvad keetmist 30-40 minutit. Bacillus anthracis endospo o r
  • 14.  
  • 15. Bakterite suurus Eribakteriliikide rakud on erisuurusega 0,5 – 3  m . Haigustekitajad bakterid on tavaliselt suuremad kui ohutud. Kõige väiksemad bakterid on mükoplasmad 0,1 - 0,3  m Suurim senileitud bakter on 0,75 mm Thiomargarita namibiensis
  • 16.
  • 17. Kokid ehk kerabakterid kokk diplokokk streptokokk stafülokokk
  • 19. Spirill id ehk spiraal sed bakter id
  • 20. Kokid, batsillid ja spirillid
  • 21. Komajad ehk jätketega bakterid Vibrio cholerae
  • 22. Spir oheedid ehk keerits bakter id
  • 24. A. batsill ( bacillus ) – pulkjad, ka niitjad B. kokk ( coccus ) – kerakujulised C. Kerakujulised - parv D. Kerakujulised - paaris E. spirill ( spirillum ) – nõrgalt keerdunud F. vibrioon ( vibrio ) – komajad
  • 25.  
  • 26.