1. Karbid on peata limusedKarbid on peata limused
8. kl8. kl

2. Karbi ehitusKarbi ehitus
 Karpi katab kaheosaline koda, mille sisepinnalKarpi katab kaheosaline koda, mille sisepinnal
on õhuke pärlmutterkihton õhuke pärlmutterkiht
 Koja poolmed on ühendatud elastse sidemegaKoja poolmed on ühendatud elastse sidemega
 Koda avatakse ja suletakse eriliste sulgurlihasteKoda avatakse ja suletakse eriliste sulgurlihaste
abilabil
 Koja all on valkjashall mantel, mis ümbritesebKoja all on valkjashall mantel, mis ümbriteseb
karbi keha mõlemalt pooltkarbi keha mõlemalt poolt
 Hingab lõpustega, mis paiknevad mantliõõnesHingab lõpustega, mis paiknevad mantliõõnes
 Nii hapnik kui ka toit saadakse läbi mantliõõneNii hapnik kui ka toit saadakse läbi mantliõõne
liikuvast veestliikuvast veest
 Karbi kehas paiknevad siseelundidKarbi kehas paiknevad siseelundid

3.  Koja poolmete vahelt surub karp välja lapiku lihaseliseKoja poolmete vahelt surub karp välja lapiku lihaselise
jala, millega ta ennast veekogu põhjas edasi lükkab.jala, millega ta ennast veekogu põhjas edasi lükkab.
Liikumine on väga aeglane, u 20-30 cm tunnisLiikumine on väga aeglane, u 20-30 cm tunnis
 Jalga kasutatakse ka kompimiseksJalga kasutatakse ka kompimiseks
 Seedeelundkond algab suuavagaSeedeelundkond algab suuavaga
 Karp toitub vees hõljuvateks vetikatest, ainuraksetest,Karp toitub vees hõljuvateks vetikatest, ainuraksetest,
vähikestest jt organismidest ning orgaanilise ainevähikestest jt organismidest ning orgaanilise aine
osakestest, mille lõpused suuava juurde suunavadosakestest, mille lõpused suuava juurde suunavad
 Keha tagaosas on kaks avaust – väljavooluava jaKeha tagaosas on kaks avaust – väljavooluava ja
sissevooluavasissevooluava
 Väljavooluava kaudu liigub vesi karbist välja, kandes äraVäljavooluava kaudu liigub vesi karbist välja, kandes ära
karbi elutegevuse jäägidkarbi elutegevuse jäägid
 Sissevooluava kaudu liigub vesi koos selles hõljuvateSissevooluava kaudu liigub vesi koos selles hõljuvate
organismidega mantlihõlmade vahelisse õõndeorganismidega mantlihõlmade vahelisse õõnde
 Eestis esinev täiskasvanud jõe- ja järvekarp võivadEestis esinev täiskasvanud jõe- ja järvekarp võivad
päeva jooksul läbi filtreerida üle 30 l vettpäeva jooksul läbi filtreerida üle 30 l vett

5. MeeleelundidMeeleelundid
 Karp ei näe, kuna tal puuduvad silmadKarp ei näe, kuna tal puuduvad silmad
 Lihtsa ehitusega meeleelundid on laiali üleLihtsa ehitusega meeleelundid on laiali üle
kogu kehakogu keha
 Arenenumad meeled on maitsmis- jaArenenumad meeled on maitsmis- ja
kompimismeelkompimismeel
 Eriti tundlik kompeelund on jalgEriti tundlik kompeelund on jalg

6. Järvekarbi paljunemineJärvekarbi paljunemine
 Sigimine algab sügiselSigimine algab sügisel
 Lahksugulised loomadLahksugulised loomad
 Emane järvekarp muneb mantliõõnde 200 000 munaEmane järvekarp muneb mantliõõnde 200 000 muna
 Ka isaskarbid eritavad mantliõõnde seemnerakud, kuidKa isaskarbid eritavad mantliõõnde seemnerakud, kuid
need kanduvad sealt veevooluga välja, liiguvadneed kanduvad sealt veevooluga välja, liiguvad
emaskarbi juurde ja viljastavad taemaskarbi juurde ja viljastavad ta
 Munast koorunud vastsed kinnituvad karbi võrkjateMunast koorunud vastsed kinnituvad karbi võrkjate
lõpuste külge ja jäävad kevadet ootamalõpuste külge ja jäävad kevadet ootama
 Kevadel paiskab karp tillukesed vastsed välja, kesKevadel paiskab karp tillukesed vastsed välja, kes
peavad kinnituma kalade lõpustele ja seal parasiitidenapeavad kinnituma kalade lõpustele ja seal parasiitidena
paar kuud edasi arenemapaar kuud edasi arenema
 Seejärel laskuvad vastsed veekogu põhja ja muutuvadSeejärel laskuvad vastsed veekogu põhja ja muutuvad
väikesteks karpideksväikesteks karpideks

7. Karpide mitmekesisusKarpide mitmekesisus
 Karbid ei ole nii mitmekesised värvi ja kujuKarbid ei ole nii mitmekesised värvi ja kuju
poolest, kui teodpoolest, kui teod
 See-eest suuruse poolest võivad olla nadSee-eest suuruse poolest võivad olla nad
vägagi erinevad – paarist millimeetrist kunivägagi erinevad – paarist millimeetrist kuni
meetrinimeetrini

8. Läänemere tavaliseimad karbidLäänemere tavaliseimad karbid
 Söödav rannakarpSöödav rannakarp
 Söödav südakarpSöödav südakarp
 Liiva-uurikkarpLiiva-uurikkarp
 Balti-lamekarpBalti-lamekarp

9. Eesti mageveekarbidEesti mageveekarbid
 JJärveärvekarpkarp
 JJõekarpõekarp
 KKeraseraskarpkarp
 HHerneskarp (mitme liigiga)erneskarp (mitme liigiga)
 EEbapärlikarpbapärlikarp (ainuke kaitsealune karbiliik(ainuke kaitsealune karbiliik
Eestis)Eestis)
 RändkarpRändkarp

11. Karpide tähtsus loodusesKarpide tähtsus looduses
 Toiduahelas – toituvad pisikestest veesToiduahelas – toituvad pisikestest vees
hõljuvatest loomadest ja vetikatesthõljuvatest loomadest ja vetikatest
 Hävitavad hulganisti väikeseid veeloomi,Hävitavad hulganisti väikeseid veeloomi,
eriti nende ujuvaid vastseideriti nende ujuvaid vastseid
 On ise toiduks teistele veeloomadele –On ise toiduks teistele veeloomadele –
merelindudele, kaladele, krabidelemerelindudele, kaladele, krabidele

12. Karpide osa inimese elusKarpide osa inimese elus
 Toiduks (austrid, kammkarbid, rõõneskarp, söödavToiduks (austrid, kammkarbid, rõõneskarp, söödav
rannakarp, söödav südakarp)rannakarp, söödav südakarp)
 Karpide kodasid jahvatatakse ja lisatakse lindudeKarpide kodasid jahvatatakse ja lisatakse lindude
söödale, kuna neis sisalduv lubi on lindudele hästisöödale, kuna neis sisalduv lubi on lindudele hästi
omastatavomastatav
 Nööpide valmistamineNööpide valmistamine
 Pärlid (tekib kui karbipoolmete vahele satub mõniPärlid (tekib kui karbipoolmete vahele satub mõni
võõrkeha (liivatera) ja limuse mantel hakkab selle ümbervõõrkeha (liivatera) ja limuse mantel hakkab selle ümber
ehitama pärlmutterkihti, mis aja jooksul pakseneb)ehitama pärlmutterkihti, mis aja jooksul pakseneb)
 Karpide kasvatamineKarpide kasvatamine
 KäsitööKäsitöö
 Kahju tekitaja, näiteks laevaoherdiKahju tekitaja, näiteks laevaoherdi

14. Kasutatud allikadKasutatud allikad
 Martin, M., Bioloogia 8. klassile II, 2008, lk 36-39Martin, M., Bioloogia 8. klassile II, 2008, lk 36-39
 http://blog.travelpod.com/travel-photo/benandbethan/1/12773http://blog.travelpod.com/travel-photo/benandbethan/1/127730
 http://www.visitbalticsea.net/est/Baltic_Macoma.htmlhttp://www.visitbalticsea.net/est/Baltic_Macoma.html
 http://et.wikipedia.org/wiki/Liiva-uurikkarphttp://et.wikipedia.org/wiki/Liiva-uurikkarp
 http://lemill.net/content/webpages/eesti-ja-euroopa-http://lemill.net/content/webpages/eesti-ja-euroopa-
veestikveestik
 http://et.wikipedia.org/wiki/Shttp://et.wikipedia.org/wiki/S
%C3%B6%C3%B6dav_rannakarp%C3%B6%C3%B6dav_rannakarp
 http://212.47.211.196/~np53201/?id=4237http://212.47.211.196/~np53201/?id=4237
 http://mereorganismidekultiveerimine.weebly.com/paumlrhttp://mereorganismidekultiveerimine.weebly.com/paumlr
likasvatus.htmllikasvatus.html