VAALALISED Andrei Kante
Vaalalised
Selts – vaalalised (Cetacea) I <ul><li>Selts jaguneb kaheks alamseltsiks: hammasvaalalised ( Odontoceti ) ja kiusvaalalise...
Selts – vaalalised (Cetacea) II <ul><li>Alamselts jaguneb kolmeks sugukonnaks: silevaallased ( Balaenidae ), hallvaallased...
Vaalaliste üldised tunnused I <ul><li>Põlvnedes maismaaimetajatest, on neil esivanemate elundid ühel või teisel määral säi...
Vaalaliste üldised tunnused II <ul><li>Paks nahaalune rasvapolster muudab keha voolujooneliseks ja vähendab soojuskadu.   ...
Vaalaliste üldised tunnused III <ul><li>Tähtsaim meel on kuulmine, väga keerulise ehitusega sisekõrv tajub helisid infrahe...
<ul><li>Vaalalised on peamiselt monogaamsed, tiinus kestab umbes aasta.  </li></ul><ul><li>Tavaliselt sünnib kahe aasta ko...
Vaalade evolutsioon I <ul><li>Esimesed imetajad elasid alguses kõik maismaal.  </li></ul><ul><li>Umbes 55 miljonit aastat ...
Vaalade evolutsioon II <ul><li>Enamik teadlastest on nõus sellega, et vaaladel on samad esivanemad, kui sõralistel, kelle ...
Vaalade siseehitus
Kiusvaalalised <ul><li>Liikide arv: 10 (vähemalt 15 alamliiki) </li></ul><ul><li>Sugukond: 3 (sini-, hall-ja vaguvaallased...
Sinivaal <ul><li>Balaenoptera musculus   </li></ul><ul><li>Sinivaal on maailma suurim imetaja, kelle mass võib olla kuni 1...
Hammasvaalalised <ul><li>Liikide arv: 70-76 </li></ul><ul><li>Sugukondi: 5 </li></ul><ul><li>Selts: Cetacea </li></ul><ul>...
Kokkuvõte <ul><li>Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi meelitas n...
<ul><li>Tänan! </li></ul>
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Vaalalised

2,173 views

Published on

Mereimetajad vaalaliste näitel

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
2,173
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Vaalalised

  1. 1. VAALALISED Andrei Kante
  2. 2. Vaalalised
  3. 3. Selts – vaalalised (Cetacea) I <ul><li>Selts jaguneb kaheks alamseltsiks: hammasvaalalised ( Odontoceti ) ja kiusvaalalised ( Mysticeti ). </li></ul><ul><li>Hammasvaalaliste alamseltsi kuuluvad sugukonnad jõevaallased ( Platanistidae ), delfiinlased ( Delphinidae ), narvallased ( Monodontidae ), kašelotlased ( Physeteridae ), nokisvaallased ( Ziphiidae ). </li></ul><ul><li>Hammasvaalaliste toiduks on kalad, kalmaarid, mõõkvaala ( Orcus orca ) puhul ka teised veeimetajad. </li></ul><ul><li>Kiusvaalalised toituvad, filtreerides vees leiduvat hõljumit läbi suulaele kinnituvalt kiusplaadilt rippuvate kiuste. </li></ul>
  4. 4. Selts – vaalalised (Cetacea) II <ul><li>Alamselts jaguneb kolmeks sugukonnaks: silevaallased ( Balaenidae ), hallvaallased ( Eschrichtiidae ) ja vaguvaallased ( Balaenopteridae ). </li></ul><ul><li>Viimaste hulka kuulub ka suurim Maal elav imetaja - sinivaal ( Balaenoptera musculus ). </li></ul>
  5. 5. Vaalaliste üldised tunnused I <ul><li>Põlvnedes maismaaimetajatest, on neil esivanemate elundid ühel või teisel määral säilinud; veeeluks mittevajalikud elundid on tugevasti muundunud või esinevad rudimendina. </li></ul><ul><li>Tagajäsemed, vaagnavööde ja karvastik on taandarenenud, esijäsemed on muutunud loibadeks, saba lõpeb rõhtja sabauimena (sabauim võimaldab ujuda kuni 50 km/h). </li></ul><ul><li>Lisamoodustisena on paljudel vaalalistel tekkinud seljauim, see pole seoses selgrooga; nii selja- kui ka sabauim on toeseta. </li></ul>
  6. 6. Vaalaliste üldised tunnused II <ul><li>Paks nahaalune rasvapolster muudab keha voolujooneliseks ja vähendab soojuskadu. </li></ul><ul><li>Sõõrmed paiknevad kiirupiirkonnas, see hõlbustab veepinnal hingamist. </li></ul><ul><li>Veresoonkonna ja kopsude eriline ehitus ning lihaskoes olev rohke müoglobiin võimaldavad vaalalistel viibida vee all pikka aega, osa vaalalisi sukeldub mitmeks tunniks ja kuni 1000 meetri sügavusele. </li></ul><ul><li>Silmade kiire akommodatsioonivõime tõttu näevad vaalalised ühtmoodi hästi vette ja veest välja. </li></ul>
  7. 7. Vaalaliste üldised tunnused III <ul><li>Tähtsaim meel on kuulmine, väga keerulise ehitusega sisekõrv tajub helisid infrahelist ultra- helini . </li></ul><ul><li>Peaaju ehituses on vaalalistel nii algelise kui ka kõrge arengu tunnuseid (otsaajus on väga palju sagaraid),sellest tuleneb vaalaliset käitumise vastuolulisus. </li></ul><ul><li>Magu on keerukas (mitmeosaline) </li></ul><ul><li>Hammaste olemasolu ja nende puudumise järgi jaotatakse vaalalised hammas- ja kiusvaalalisteks, esimesed söövad kalu, limuseid ja teisi suuri selgrootuid, teised filtrivad toiduks zooplanktonit läbi hambaid asendavate sarvkiuste ridade. </li></ul>
  8. 8. <ul><li>Vaalalised on peamiselt monogaamsed, tiinus kestab umbes aasta. </li></ul><ul><li>Tavaliselt sünnib kahe aasta kohta üks poeg, see on sündides veerand kuni pool ema pikkusest; suure vaala poeg imeb kuni 4 kuud, hammasvaalalise poeg umbes aasta. </li></ul><ul><li>Piim on väga rammus, rasvasus kuni 54%. </li></ul>
  9. 9. Vaalade evolutsioon I <ul><li>Esimesed imetajad elasid alguses kõik maismaal. </li></ul><ul><li>Umbes 55 miljonit aastat tagasi asutas üks imetajate rühm kaladest kihavad jõesuudmed. </li></ul><ul><li>Aastatuhandete vältel nad järkjärgult muutusid, et paremeni sobida oma märjakoduga. </li></ul><ul><li>Ürgvaalade koljudelt on näha, kuidas nende ninasõõrmed liikusid pealaele, et vee all hingamine lihtsamaks teha. </li></ul><ul><li>Kujunes välja tugev sabauim. </li></ul><ul><li>Esikäpad muutusid uimedeks, millega tüürida, ning taga jäsemed kadusid pikkamisi. </li></ul>
  10. 10. Vaalade evolutsioon II <ul><li>Enamik teadlastest on nõus sellega, et vaaladel on samad esivanemad, kui sõralistel, kelle hulka kuuluvad tänapäeva lehmad ja hirved. </li></ul>
  11. 11. Vaalade siseehitus
  12. 12. Kiusvaalalised <ul><li>Liikide arv: 10 (vähemalt 15 alamliiki) </li></ul><ul><li>Sugukond: 3 (sini-, hall-ja vaguvaallased) </li></ul><ul><li>Selts: Cetacea </li></ul><ul><li>Tüvepikkus: 5,5-31 m , või rohkem </li></ul><ul><li>Täiskasvanu kaal: 2850-160 000 kg </li></ul><ul><li>Levik: kõikides ookeanides ja nende meredes, suuremates lahtedes </li></ul><ul><li>Elupaik: tavaliselt avamerel; hallvaal sageli rannikuvetes </li></ul><ul><li>Toit: aerjalalised vähid, väikesed kalmaarid, prügikala; hallvaal hangib ka väikesi limuseid, usse ning kalu liivastest põhjasetetest </li></ul><ul><li>Ühiskondlik struktuur: väikesed (2-10) karjad , eraklikud; toitumisaladel sadade kaupa </li></ul><ul><li>Tiinus: 10-13 kuud </li></ul><ul><li>Poegi tiinuse kohta: 1, harva rohkem </li></ul><ul><li>Sünnikaal: 500-2000 kg </li></ul><ul><li>Eluiga: 40-50 aastat </li></ul><ul><li>Säilimise staatus: ohustatud </li></ul>
  13. 13. Sinivaal <ul><li>Balaenoptera musculus </li></ul><ul><li>Sinivaal on maailma suurim imetaja, kelle mass võib olla kuni 145 tonni ja pikkus kuni 32 meetrit. See hiiglane toitub tohutust hulgast pisivähilistest. Suvel tarbib ta kuni 4 tonni toitu päevas. Sinivaal on hävimisohus. Maailmamerre on neid jäänud ainult mõned tuhanded. </li></ul>
  14. 14. Hammasvaalalised <ul><li>Liikide arv: 70-76 </li></ul><ul><li>Sugukondi: 5 </li></ul><ul><li>Selts: Cetacea </li></ul><ul><li>Tüvepikkus: 210 cm kuni 15,2 meetrit ja enamgi </li></ul><ul><li>Täiskasvanu kaal: 136-50 000 kg </li></ul><ul><li>Levik: kõikides ookeanides ja nende meredes, jõgedes (Amazonas, La Plata, Orinoco, Gances, Jangtse jt) </li></ul><ul><li>Elupaik: süvamerest rannikuveeni, suurtes jõgedes </li></ul><ul><li>Toit: peamiselt kalmaarid, kalad, vähilaadsed; mõõkdelfiinil ka pingviinid, hülged, teised delfiinid jm </li></ul><ul><li>Ühiskondlik struktuur: 2-40 või enamast isendist rühmad; toitumisaladel ja paaritumisperioodil suuremad kogumid </li></ul><ul><li>Tiinus: 11-17 kuud </li></ul><ul><li>Poegi tiinuse kohta: 1, harva 2 </li></ul><ul><li>Sünnikaal: 180-10 000 kg </li></ul><ul><li>Eluiga: 28-77 aastat </li></ul><ul><li>Säilimise staatus: kašelott, kääbuskašelott on ohustatud, rihmhambalised on haruldased, leidub ka tavalisi, levinud liike </li></ul>
  15. 15. Kokkuvõte <ul><li>Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi meelitas need loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. </li></ul><ul><li>Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu-planktonit. </li></ul>
  16. 16. <ul><li>Tänan! </li></ul>

×