BIOLOOGIA Kalad 6. klassile  Ande Pelberg
Kalad  <ul><li>Ehitus </li></ul>
Kalade välimus <ul><li>kal adel  on voolujooneli n e  </li></ul><ul><li>kehakuju: see algab peaga, </li></ul><ul><li>mis l...
<ul><li>Kalade nahk on kaitstud soomustega.  </li></ul><ul><li>Nahanäärmed eritavad lima, mis katab ka soomuseid.  </li></...
Kus kalad elavad? <ul><li>Kõiki kaladeks nimetatud loomi seob veeline eluviis. </li></ul><ul><li>Enamik kalu ei välju vees...
Kuidas kalad liiguvad? <ul><li>Kala ujub vees keha ühele ja teisele poole painutades, suureks abiks on sabauim. </li></ul>...
Kalade hingamine ja vereringe <ul><li>Kalad hingavad pea tagakülgedel paiknevate lõpustega.  </li></ul><ul><li>Nende abil ...
Kalastikku ohustavad <ul><li>Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõged  kõrge reostusaste </li></ul><ul><li>Järvede lii...
Läänemeres elavad kalad <ul><li>Kilu </li></ul><ul><li>  </li></ul><ul><li>Räim </li></ul><ul><li>    </li></ul><ul><li>Le...
Looduskaitsealused kalad Eestis <ul><li>II   kategooria </li></ul><ul><li>Säga </li></ul><ul><li>Tõugjas </li></ul><ul><li...
Troopilised kalad
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

BIOLOOGIA

1,714 views

Published on

Published in: Business, Technology
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,714
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
48
Actions
Shares
0
Downloads
11
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

BIOLOOGIA

  1. 1. BIOLOOGIA Kalad 6. klassile Ande Pelberg
  2. 2. Kalad <ul><li>Ehitus </li></ul>
  3. 3. Kalade välimus <ul><li>kal adel on voolujooneli n e </li></ul><ul><li>kehakuju: see algab peaga, </li></ul><ul><li>mis läheb sujuvalt üle kereks </li></ul><ul><li>ning lõpeb sabauimega. </li></ul><ul><li>Keha on enamasti külgedelt </li></ul><ul><li>kokkusurutud ja varustatud </li></ul><ul><li>liikumist võimaldavate uimedega. </li></ul><ul><li>Kehakuju erinevused peegeldavad nende elupaika: merepõhjas elavad kalad on enamasti lamedad (lest), mudaelanikud usjad (angerjas), vabas vees elavad kalad aga tüüpiliselt &quot;kalakujulised&quot; </li></ul>
  4. 4. <ul><li>Kalade nahk on kaitstud soomustega. </li></ul><ul><li>Nahanäärmed eritavad lima, mis katab ka soomuseid. </li></ul><ul><li>Lima kergendab ujumist ning on kaitseks. </li></ul><ul><li>Enamikul meil elavatel kaladel on tumedam seljaosa ning heledam kõhupool. See on kaitsekohastumus, mis muudab nad teistele loomadele vähemmärgatavaks. </li></ul>
  5. 5. Kus kalad elavad? <ul><li>Kõiki kaladeks nimetatud loomi seob veeline eluviis. </li></ul><ul><li>Enamik kalu ei välju veest kunagi. Kaladel kogu elutsükkel - sigimine ja areng - on seotud veega. </li></ul><ul><li>Kalad asustavad meie planeedi kõige erinevamate tingimustega veekogusid: nii soolaseid kui magedaid, külmasid kui sooje, voolava kui seisva veega. </li></ul><ul><li>Nad võivad elada nii pinna lähedal kui ka kilomeetrite sügavuses, nii üksi kui parvedena. </li></ul><ul><li>Paljud kalad veedavad kogu elu ühes veekogus, teised aga võtavad ette tuhandete kilomeetrite pikkusi rändeid. </li></ul>
  6. 6. Kuidas kalad liiguvad? <ul><li>Kala ujub vees keha ühele ja teisele poole painutades, suureks abiks on sabauim. </li></ul><ul><li>Liikumissuuna muutustel abistavad rinna-, kõhu- ja seljauimed. </li></ul><ul><li>Kõhuõõnes paiknev gaasidega täidetud ujupõis hõlbustab kalal sukelduda või veepinnale tõusta. </li></ul>
  7. 7. Kalade hingamine ja vereringe <ul><li>Kalad hingavad pea tagakülgedel paiknevate lõpustega. </li></ul><ul><li>Nende abil saavad kalad vees lahustunud hapnikku ning eritavad keskkonda süsihappegaasi. </li></ul><ul><li>Vähesed kalad (näiteks angerjas) võivad niiskes rohus hingata mõnda aega ka läbi naha. </li></ul><ul><li>Kaladel on põhiliselt kaheosaline süda, mis pumpab verd lõpustesse ja kala kehasse. </li></ul><ul><li>Kalade ainevahetus on aeglane ning seetõttu on nad kõigusoojased. </li></ul>
  8. 8. Kalastikku ohustavad <ul><li>Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõged kõrge reostusaste </li></ul><ul><li>Järvede liigtoiteliseks muutumine (eutrofeerumine) kahandab oluliselt kalapopulatsioone </li></ul><ul><li>Samuti suureneb sellistes veekogudes kalaparasiitide hulk </li></ul><ul><li>Kalade elutegevust ohustavad ka veekogudesse kandunud taimekaitsevahendid (pestitsiidid). </li></ul><ul><li>Seoses happevihmadega väheneb kalade marjaterade arv ning kahaneb marja ja vastsete eluvõime. </li></ul><ul><li>Kui vee happesusreaktsioon (pH) langeb alla 6, vabanevad veekogude põhjasetetest kaladele mürgised metalliühendid. </li></ul>
  9. 9. Läänemeres elavad kalad <ul><li>Kilu </li></ul><ul><li> </li></ul><ul><li>Räim </li></ul><ul><li> </li></ul><ul><li>Lest </li></ul><ul><li>Tursk </li></ul>
  10. 10. Looduskaitsealused kalad Eestis <ul><li>II kategooria </li></ul><ul><li>Säga </li></ul><ul><li>Tõugjas </li></ul><ul><li>III kategooria </li></ul><ul><li>Atlandi tuur Hink </li></ul><ul><li>Vingerjas Harjus </li></ul>
  11. 11. Troopilised kalad

×