SlideShare a Scribd company logo
1 of 12
Arktilised alad ja tundrad
 Krista Tammes
     8.klass
 Surju Põhikool
Tundrad
●   Tundrale on iseloomulikud madalakasvusilised
    rohttaimed, samblikd ja kidurad puud.
    Samuti on seal kestvalt külmunud maakoore
    ülemine osa ehk igikelts
●   Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia
    põhjaosas ja lähisarktilises kliimavöötmes
    paiknevatel saartel.
Tundra kliima
●   Ilm on tundras tavaliselt suhteliselt jahe ja
    niiske. Talv on tundras pikk, külm ja tuisune,
    suvi lühike ja jahe.
●   Talvel on sademeid vähe, sellepärast on ka
    lumikate õhuke.
●   Suvel ajab uduvihma ja puhub vinge tuul.
Tundra loomad
●   Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast
●   Palju on pisikesi närilisi ja erinevat liiki linde.
    Suurtematest loomadest elab seal põhjapõdrad
    ja hundid.
Tundra taimestik
●   Tundra taimed on kohastunud elama lühikese
    jaheda suve ja pika polaarpäeva tingimustes.
●   Tundravööndi põhjaosas kasvavad põhiliselt
    samblikud, järjest lõunapoole liikudes tiheneb
    sambla-ja rohurinne .
●   Tundra ja metsavööndi piiril onaga siirdeala,
    mida nimetatakse metsatundraks. Seal
    hakkavad kasvama puid, nt. siberi kuusk, kidur
    mänd, lehis jne.
Antarktika
●   Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab
    Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared
    India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas.
●   Antartikas loomadeks on hülged, morsad,
    erinevad kalaliigid , pingviinid jpt.
●   Temperatuur langeb kuni -89°C-ni.
Artika
●   Artika hõlmab kogu Põhja-Jäämere ning Aasia,
    Euroopa ja Põhja-Ameerika põhjaosa.
●   Arktika on koduks paljudele suurimetajatele,
    sealhulgas jääkarudele, morskadele ja
    hüljestele.
●   Talvel võib langeda temperatuur -60°C-ni.
Loomad polaaraladel
●    Loomad on karmi kliimaga harjunud. Enamusel
    neist on naha all rasvakiht või on neil tihe
    karvastik (sulestik).
●   Osde loomade karvkate muutub talvel
    heledamaks, osad on valged aastaringi.
Polaaralade taimestik
●   Lumi sulab Artikas tavaliselt umbes kaheks
    kuuks. Nii lühike periood on taimede kasvuks
    ebapiisav. Ka temperatuur ei tõuse sel ajal
    oluliselt, mistõttu taimkate on seal väga hõre ja
    liigivaene, seetõttu kasvavad mõne sentimeetri
    kõrgused rohttaimed.
Polaaralade kliima
●   Antarktika kliima on maailma
    karmim.Ööpäevane keskmine temperatuur ei
    tõuse isegi suvel üle -30 kraadi ja talvel on -70
    kraadi. Lagedatel väljadel on tuulekiirused kuni
    70 m/s
●   Artika temperatuur on tavaliselt talvel alla -40
    kraadi ja suviti üle 0. Sademetehulk ei ületa
    100-200 mm/a. Huvitav nähtus on virmalised
Inimtegevus polaaraladel
●   Inimtegevus Antarktikas praktiliselt puudub.
    Seepärast on ta ka kõige vähem saastatud
    piirkond. Antarktika ei kuulu ühelegi riigile.
●   Püsiv inimasustus Arktikas puudub. Gröönimaal
    elavad inuitid, kes on osavad kalastajad ja
    hülgekütid. Teine püsiasustusega piirkond on
    Norrale kuuluv Teravmägede saarestik.
    Lühiajaliste töölepingute alusel käiakse seal
    kivisütt kaevandamas ja seda on kasutatud ka
    uurimustööde tegemiseks.
Aitäh kuulamast!

More Related Content

What's hot (20)

Põhjavesi
PõhjavesiPõhjavesi
Põhjavesi
 
Maa siseehitus
Maa siseehitusMaa siseehitus
Maa siseehitus
 
õHurõhk
õHurõhkõHurõhk
õHurõhk
 
Ilm.5klass.esitlus
Ilm.5klass.esitlusIlm.5klass.esitlus
Ilm.5klass.esitlus
 
Jarved Ehrenpreis
Jarved EhrenpreisJarved Ehrenpreis
Jarved Ehrenpreis
 
Kliimavöötmed( Estonian thing)
Kliimavöötmed( Estonian thing)Kliimavöötmed( Estonian thing)
Kliimavöötmed( Estonian thing)
 
Tihedus
TihedusTihedus
Tihedus
 
KäSnad
KäSnadKäSnad
KäSnad
 
6kl J6gi
6kl J6gi6kl J6gi
6kl J6gi
 
Mis on geograafia
Mis on geograafiaMis on geograafia
Mis on geograafia
 
Mets
MetsMets
Mets
 
Vetikad
VetikadVetikad
Vetikad
 
Kliimavöötmed
KliimavöötmedKliimavöötmed
Kliimavöötmed
 
Kalade tunnused
Kalade tunnusedKalade tunnused
Kalade tunnused
 
Seened
SeenedSeened
Seened
 
Asula. Asulate ajalooline areng.
Asula. Asulate ajalooline areng.Asula. Asulate ajalooline areng.
Asula. Asulate ajalooline areng.
 
KõRbed
KõRbedKõRbed
KõRbed
 
Kõrb
KõrbKõrb
Kõrb
 
Vihmamets
VihmametsVihmamets
Vihmamets
 
Jūrų ir vandenynų vanduo
Jūrų ir vandenynų vanduoJūrų ir vandenynų vanduo
Jūrų ir vandenynų vanduo
 

Similar to Tundra ja arktilised alad. (8)

Lähistroopiline Loodusvöönd
Lähistroopiline LoodusvööndLähistroopiline Loodusvöönd
Lähistroopiline Loodusvöönd
 
Rootsi
RootsiRootsi
Rootsi
 
Madagaskar
MadagaskarMadagaskar
Madagaskar
 
Eesti roomajate elupaigad ja eluviisid
Eesti roomajate elupaigad ja eluviisidEesti roomajate elupaigad ja eluviisid
Eesti roomajate elupaigad ja eluviisid
 
L%e4%e4nemeri
L%e4%e4nemeriL%e4%e4nemeri
L%e4%e4nemeri
 
Roomajate keha ja elupaigad
Roomajate keha ja elupaigadRoomajate keha ja elupaigad
Roomajate keha ja elupaigad
 
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetus
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetusLäänemeri. 5.klassi loodusõpetus
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetus
 
Rabaöko
RabaökoRabaöko
Rabaöko
 

Tundra ja arktilised alad.

  • 1. Arktilised alad ja tundrad Krista Tammes 8.klass Surju Põhikool
  • 2. Tundrad ● Tundrale on iseloomulikud madalakasvusilised rohttaimed, samblikd ja kidurad puud. Samuti on seal kestvalt külmunud maakoore ülemine osa ehk igikelts ● Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ja lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel.
  • 3. Tundra kliima ● Ilm on tundras tavaliselt suhteliselt jahe ja niiske. Talv on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi lühike ja jahe. ● Talvel on sademeid vähe, sellepärast on ka lumikate õhuke. ● Suvel ajab uduvihma ja puhub vinge tuul.
  • 4. Tundra loomad ● Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast ● Palju on pisikesi närilisi ja erinevat liiki linde. Suurtematest loomadest elab seal põhjapõdrad ja hundid.
  • 5. Tundra taimestik ● Tundra taimed on kohastunud elama lühikese jaheda suve ja pika polaarpäeva tingimustes. ● Tundravööndi põhjaosas kasvavad põhiliselt samblikud, järjest lõunapoole liikudes tiheneb sambla-ja rohurinne . ● Tundra ja metsavööndi piiril onaga siirdeala, mida nimetatakse metsatundraks. Seal hakkavad kasvama puid, nt. siberi kuusk, kidur mänd, lehis jne.
  • 6. Antarktika ● Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas. ● Antartikas loomadeks on hülged, morsad, erinevad kalaliigid , pingviinid jpt. ● Temperatuur langeb kuni -89°C-ni.
  • 7. Artika ● Artika hõlmab kogu Põhja-Jäämere ning Aasia, Euroopa ja Põhja-Ameerika põhjaosa. ● Arktika on koduks paljudele suurimetajatele, sealhulgas jääkarudele, morskadele ja hüljestele. ● Talvel võib langeda temperatuur -60°C-ni.
  • 8. Loomad polaaraladel ● Loomad on karmi kliimaga harjunud. Enamusel neist on naha all rasvakiht või on neil tihe karvastik (sulestik). ● Osde loomade karvkate muutub talvel heledamaks, osad on valged aastaringi.
  • 9. Polaaralade taimestik ● Lumi sulab Artikas tavaliselt umbes kaheks kuuks. Nii lühike periood on taimede kasvuks ebapiisav. Ka temperatuur ei tõuse sel ajal oluliselt, mistõttu taimkate on seal väga hõre ja liigivaene, seetõttu kasvavad mõne sentimeetri kõrgused rohttaimed.
  • 10. Polaaralade kliima ● Antarktika kliima on maailma karmim.Ööpäevane keskmine temperatuur ei tõuse isegi suvel üle -30 kraadi ja talvel on -70 kraadi. Lagedatel väljadel on tuulekiirused kuni 70 m/s ● Artika temperatuur on tavaliselt talvel alla -40 kraadi ja suviti üle 0. Sademetehulk ei ületa 100-200 mm/a. Huvitav nähtus on virmalised
  • 11. Inimtegevus polaaraladel ● Inimtegevus Antarktikas praktiliselt puudub. Seepärast on ta ka kõige vähem saastatud piirkond. Antarktika ei kuulu ühelegi riigile. ● Püsiv inimasustus Arktikas puudub. Gröönimaal elavad inuitid, kes on osavad kalastajad ja hülgekütid. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik. Lühiajaliste töölepingute alusel käiakse seal kivisütt kaevandamas ja seda on kasutatud ka uurimustööde tegemiseks.