Recommended
Recommended
More Related Content
Similar to Psühho-sotsiaalsed ohutegurid ja võimalikud ennetavad või mõju leevendavad abinõud
Similar to Psühho-sotsiaalsed ohutegurid ja võimalikud ennetavad või mõju leevendavad abinõud (20)
More from Helo Tamme
More from Helo Tamme (11)
Psühho-sotsiaalsed ohutegurid ja võimalikud ennetavad või mõju leevendavad abinõud
- 1. Psühho-sotsiaalsed ohutegurid ja võimalikud ennetavad või mõju leevendavad abinõud #vaimnetervis Osajejad: Ülle Klaar, Allan Kaljakin, Kaire Parve, Helo Tamme, Heidi Speck, Helen Pärli, Brit Pannel,Tiina- Katrina Kaber, Sigrid Mölder.
- 2. NB! Käesolev näidismaterjal ei ole tervikliku psühho-sotsiaalsete riskide analüüs. See on üks võimalik vaatenurk, mis sündis ühisloomena Eesti Personalijuhtide LinkedIn Grupi liikmete ajurünnaku käigus grupitöödes vaimse tervise teemakuu raames. Idee, eestvedamine, nõuandev pool ning kokkuvõte OÜ Dualteam arengu- ja töötervishoiu konsultant Kaire Parve.
- 3. 1. Õnnetus ja vägivallaohuga töö TÖÖSTRESSI PÕHJUSTAVA JUHTUMI KIRJELDUS OHUSTATUD TÖÖPERE/AME TIKOHT MÕJU TERVISELE/ TÖÖKESKKONNALE, MIS STRESSI JA PINGET TEKITAB VÕIMALIKUD TEGEVUSED/ABINÕUD OHUTEGURI ENNETAMISEKS VÕI SELLE MÕJU LEEVENDAMISEKS Tootmisega seotud tööd, kus õnnetuste oht on ilmselt kõige paremini tajutud ja kommunikeeritud Tootmistöölised , tööd masinatega/sea dmetega Füüsilised vigastused ja emotsionaalsed tagajärjed (nt hirmud – edaspidi hirm töövahendite osas, või hirm tööõnnetuse/haiguslehe taustal töötasus kaotada Töökeskkonna märgistamised ja ohutuslistid. Visuaalne tugi, märkamaks ohte töökeskkonnas. Teadlikkuse tõstmine olulisusest jne. Koolitused rollidele, kus ohutegureid on rohkem ja sellega seotud vaimne pinge on suurem. Et inimesed ei jääks selle pingega üksi. Vaimne vägivald väga stressirikka tiimitöö puhul Päästjad, politsei, meedikud Emotsionaalsed tagajärjed (depressioon, stress, läbipõlemine) Töötajate piisav vaimse tervise alane teadlikkus ja pidev arendamine. Teraapia ja muu taoline tugi on võimalik nii ennetavana kui ka tagantjärgi. Näiteks Võõras Sõber jne. Kõrgete eesmärkidega töö puhul – vaimse surve e. vägivallaoht Müügirollid, tippjuhid Enda ja teiste õõnestamine tulemustest lähtuvalt ning sellega seonduv vaimne pinge. Pidev vaimse tervise alane arendamine- enesejuhtimise praktilised oskused.
- 4. 1. Õnnetus ja vägivallaohuga töö (2) TÖÖSTRESSI PÕHJUSTAVA JUHTUMI KIRJELDUS OHUSTATUD TÖÖPERE/AMETIK OHT MÕJU TERVISELE/ MIS STRESSI JA PINGET TEKITAB VÕIMALIKUD TEGEVUSED/ABINÕUD OHUTEGURI ENNETAMISEKS VÕI SELLE MÕJU LEEVENDAMISEKS Turvatöötajad ja teised eesliinitöötajad (nt paludes maski kanda) – klientide poolt pahameel (v.t näited üleskutsetest jätta kaubad kassalindile jms) Kassapidajad, klienditeenindajad, turvatöötajad jne Nii vaimne kui ka füüsiline vägivald. Enesejuhtimise oskusega saab leevendada. Näiteks kui kassapidajat rünnatakse, et kuidas ta ise olukorras oskab käituda. Stressijuhtimine, stressimaandamine, rahunemistehnikad, kindlasti puhkeaja võtmine, meeldivate tegevuste tegemine puhkeajal. Tasakaalustatud elu. Ebastabiilsete inimestega töötades (nt võõrutuskeskused, vaimse tervise kliinikud jne), covid haiged Arstid, meedikud, täna ka eesliini töötajad, tegevusjuhendajad Füüsilised vigastused ja töö hirmuga, ületöötamine, läbipõlemine. Pingelisema töö puhul võimaldada rohkem vaba aega. Samas on siin oht jääda oma pinge ja mõtetega üksi. Emotsiooni ja olukorraga seejuures teadlikult tegeleda. Asendamine vs tegelemine. Kõrge adrenaliiniga igapäevane töö – kui seda igapäevast adrenaliinilaksu töölt kätte ei saa, siis millega kompenseeritakse – muu riskikäitumine Arboristid, kõrgustes aknapesijad, ehitajad, kraanajuhid jne Otsitakse riske mujalt. Samas võib väljenduda ( ka liigselt hirmutavalt pingeid tekitavalt või vastupidi, kaob ohutaju ja tekib õnnetuseoht. Teraapia ja muu taoline tugi on võimalik nii ennetavana kui ka tagantjärgi. Näiteks Võõras Sõber jne. Personaalne töö, teadlikkuse tõstmine, kolleegide ja lähedaste tugi, oma meelistegevuste ja liikumisharrastuste leidmine, millest selle piisava adrenaliinisööstu kätte saab.
- 5. 2. Ebavõrdne kohtlemine (1) – olenemata ametikohast, positsioonist TÖÖSTRESSI PÕHJUSTAVA JUHTUMI KIRJELDUS MÕJU TERVISELE/ MIS STRESSI JA PINGET TEKITAB VÕIMALIKUD TEGEVUSED/ABINÕUD OHUTEGURI ENNETAMISEKS VÕI SELLE MÕJU LEEVENDAMISEKS Töötasu ebavõrdsus – samad ülesanded ja tiitel aga erinev töötasu. Võitlemine enda/teiste võrdsuse eest – ei tegele põhitööga. Alaväärsuse tunne. Tunne, et pole piisavalt hea. Teisalt võib tekitada vastupidise, et võidelda enda arvatava väärtuse eest / ebaõigluse vastu. Töö ja rollide kirjeldamine, et selgitada rolli ja sellega haakuva töötasu seost. Nii palju kui see on võimalik. Töötasu süsteemide läbipaistvus – selgus, arusaadavus. Tööjaotus on ebavõrdne – tublimatele rohkem, kes ei ole n ii saavutustele orienteeritud, saab nõmedad ülesanded jne. Stress, depressioon, läbipõlemine.Väärtusetuse tunne, liigitamine, ühtede tõstmisega tegelikult alaväärtutatakse teisi Eelistuste kaardistamine ja töödisain. Leida tiimis see, kellele vastavad ülesanded kõige enam meeldivad. Tõsta ülesandeid rollide vahel ringi lähtuvalt sellest, et kellele rohkem see ülesanne sobib/meeldib. Juhtimisstiil – tegeleda probleemiga ehk aidata teine töötaja järgi, mitte kuhjata tubli töötaja üle Mitmekesisuse puudumine – võimaluse mitte andmine kuigi inimene on kompetentne. Näiteks nahavärvist või päritolust tulenevad eelarvamused, mille taustal näiteks kandidaadil vähem võimalusi. -,,- Protsesside läbipaistvus puudub. Selgusetus, arusaamatus, ma ei kuulu siia - tunne Teha protsessid juba ennetavalt väga läbipaistvaks. Näiteks palgatasemete ülevaade staažiga seotuna.
- 6. 2. Ebavõrdne kohtlemine (2) - olenemata ametikohast, positsioonist TÖÖSTRESSI PÕHJUSTAVA JUHTUMI KIRJELDUS MÕJU TERVISELE/ MIS STRESSI JA PINGET TEKITAB VÕIMALIKUD TEGEVUSED/ABINÕUD OHUTEGURI ENNETAMISEKS VÕI SELLE MÕJU LEEVENDAMISEKS Edutamise põhimõtted – mille alusel valitakse keda edutada jne. Protsesside läbipaistvus puudub. Alaväärsuse tunne. Tunne, et pole piisavalt hea. Teisalt võib tekitada vastupidise, et võidelda enda arvatava väärtuse eest / ebaõigluse vastu. Selged süsteemid, põhimõtted peavad olema teada kõigile ja ühtviisi rakendatavad. Tiimitöös ebavõrdne kohtlemine – tulenev omavahelisest läbisaamisest. Kes saavad omavahel rohkem läbi. Keda ja millal rohkem tunnustatakse ja märgatakse. Stress, depressioon, läbipõlemine.Väärtusetuse tunne, liigitamine, ühtede tõstmisega tegelikult alaväärtutatakse teisi Avatud ettevõtte kultuuri põhimõtted, lemmikutekultuuri taunimine, tunnustamine ja edutamine kindlate mõõdikute alusel, mis on kõigile teada. Seadusest/staatusest tulenevad eelised. Näiteks tore LHP asendaja vs laisk töötaja, keda asendati – tublim tuleb justkui ära saata, sest tagasi tulijal on seadusest tulenev eelis. -,,- Kokkulepped ja n.ö inimlik suhtlemine ja kompensatsioonid. Läbirääkimised parima lahenduse leidmiseks, võidan-võidan lahenduste otsimine.
- 7. 3. Kiusamine ja ahistamine tööl (1) TÖÖSTRESSI PÕHJUSTAVA JUHTUMI KIRJELDUS OHUSTATUD TÖÖPERE/ AMETIKOHT MÕJU TERVISELE/ MIS STRESSI JA PINGET TEKITAB VÕIMALIKUD TEGEVUSED/ABINÕUD OHUTEGURI ENNETAMISEKS VÕI SELLE MÕJU LEEVENDAMISEKS Nt Selja tagant tulles juht käsi seljale vastassugupoole kolleegile vestluses käigus tiimi liige, kolleeg ebamugavustunne, stress, tungimine privaattsooni reeglid, eetikakoodeksid, harida juhte, märgata, avatud ettevõtte kultuur, HR ja juhtide toetus, abi, usaldusisikud, käitumisnormid, kokkulepped Vastassugupoole lemmikud tööl juhil tiimi liige, kolleeg Ebaõiglus, ebamugavus, ahistamine, pinge julgus enda eest seista, eneseharimine, abi pakkumine/abi palumine, avatud õhkkonna loomine, vestlused, aruteluringid Töökoormus nii suur, et töötaja ei suutnud ära teha oma tööd tööajal, sest ta ei olnud nõus tegema ületunde, panustas maksimaalselt tööajal (isegi söömata), sai üldise halvakspanu osaliseks kolleeg, tiimiliige, eriti uus töötaja stressi, vastumeelsus töö suhtes tööandja, kolleegide suhtes, mittepiisavuse tunne ettevõtte kultuuri küsimus alates tippjuhtkonnast, käitumisreegilid ja tavad kokku leppida
- 8. 3. Kiusamine ja ahistamine tööl (2) TÖÖSTRESSI PÕHJUSTAVA JUHTUMI KIRJELDUS OHUSTATUD TÖÖPERE/AM ETIKOHT MÕJU TERVISELE/ MIS STRESSI JA PINGET TEKITAB VÕIMALIKUD TEGEVUSED/ABINÕUD OHUTEGURI ENNETAMISEKS VÕI SELLE MÕJU LEEVENDAMISEKS sarnane juhtum – kui ei võeta tööd koju kaasa, samuti vaadatakse halvustavalt kolleeg, tiimiliige, eriti uus töötaja vt eelmine, ma ei sobi siia tunne, uue töö otsimine Kokkulepped üldise töökultuuri kohta võtta avatult päevakorda, alates juhtkonnast, juhtide eeskuju käitumises on oluline. Heades tavades kokkuleppimine – alates juhtkond, selgete näidete kaasabil, kuni eesliini töötajateni. Ehk millal on see eriolukord, kui tuleb juhi kõnele või meilile vastata ka väljaspool tööaega või on see ainult paindliku tööaja võimalus mõte kirja panna ja sellele ei pea vastama? Selgeks rääkimine kaudne kiusamine - üks liige tiimis, kes kõiki teisi halvustas, käitub halvasti, aga kõik teevad näo, et midagi poel lahti ja kannatavad… Kõik kolleegid Töökliima rikkumine, hirm, et mis saab, et suur hulk olulist infot läheb ettevõttest välja, kui see kiusaja, pädev spetsialist peaks lahkuma korduvad vestlused, kuni töösuhte lõpetamiseni, pakkuda psühholoogilist abi – nii kiusajale, kui teistele, tõsta meeskonna heaolu esiplaanile , kokkulepe ajaliseks tähtajaks, (30 päeva mudel, 3 episoodi juhtum), koostöö lahendusgrupid. Üldine poliitika, et õhkkonna rikkumine ja põhiväärtustele vastuolus käitumine ei ole aktsepteeritav mitte kellegi poolt. Kaamerad- ka puhkenurgas- tööruumides- inimesi jälgitakse? Kõik, kes kokku puutuvad oma töökohal privaatsuse puudumine, pinge stress, väsimus, alateadlik mõju, kuna tead, et oled pideva jälgimise all Vaadata üle kaamerate paigutus, nende praeguse paigutuse vajalikkus ja selgitus ning vastavus seadustele. Rakendada tuleks nn. minimaalsusprintsiipi (võimalikult vähe privaatsust riivav). Ja jälgida, et puhke- ja riietusruumidesse neid ei paigaldataks. Põhjalik info on leitav Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt https://www.err.ee/1004197/advokaat-turvakaamerate- kasutamisest-tuleb-inimesi-alati-teavitada
- 9. 4. Töötaja võimetele mittevastav töö (1) TÖÖSTRESSI PÕHJUSTAVA JUHTUMI KIRJELDUS OHUSTATUD TÖÖPERE/ AMETIKOHT MÕJU TERVISELE/ MIS STRESSI JA PINGET TEKITAB VÕIMALIKUD TEGEVUSED/ABINÕUD OHUTEGURI ENNETAMISEKS VÕI SELLE MÕJU LEEVENDAMISEKS Covid perioodil tööle võetud mittevastava pädevusega inimesed (olud muutusid, sisseelamisprogramm distantsilt) Peamiselt eesliin mittepiisavuse tunne, ei saa hakkama, ei õpi piisavalt kiiresti, loobumine, töö teesklemine, mittepädevuse varjamine Sisseelamisprogrammi kohandamine oludele vastavaks. Tihedam suhtlemine, tagasisidestamine, avatud suhtlus, koolitused, juhipoolne toetus, eksimustest õppimise võimaldamine, üksikasjalik arengukava Pika perioodi tulemusena selgub, et töö ei ole võimetele vastav (juhi vahetuse korral) Spetsialistid/ juhid Vt eelmine ja järgmine Oleneb olukorrast. Igal juhul on vaja juhi vahetuse korral uude ametisse asujal oma ootused inimestele teada anda avatud vestluses. Kui seda ei ole, siis omapoolne selge küsimine juhi ootuste kohta. Kokkulepped tulemuste osas. Teadmatus on kõige suurem stressitegur
- 10. 4. Töötaja võimetele mittevastav töö (2) TÖÖSTRESSI PÕHJUSTAVA JUHTUMI KIRJELDUS OHUSTATUD TÖÖPERE/ AMETIKOHT MÕJU TERVISELE/ MIS STRESSI JA PINGET TEKITAB VÕIMALIKUD TEGEVUSED/ABINÕUD OHUTEGURI ENNETAMISEKS VÕI SELLE MÕJU LEEVENDAMISEKS Personali valikul ei kaaluta piisavalt hästi läbi, millised on peamised ja kindlasti vajalikud nõuded ametikohale Kõik positsioonid Tunnetatakse pädevuse puudumist, püütakse kompenseerida „suurema panustamisega“ mis võib viia läbipõlemiseni, eriti uue töö puhul Ametikoha nõuded värbamisel selgeks teha. Kui olude muutusel need ka muutuvad, 1:1 vestlused töötajatega, tiimivestlused vajalike tulemuste kokkulepeteks. Probleemarutelud, arenguprogrammid. Pikaajaline või töövõimet mõjutav haigus s.h COVID Mistahes ametikoht, eriti eesliin Töövõime on vähenenud peale haigestumist, töötaja tunneb, et ei suuda töötada sama koormusega ja intensiivsusega kui varem, oma tervisliku seisundi tõttu. Pakkuda võimalust töötada osalise ajaga vastavalt töötaja töövõime taastumisele.
- 11. 5. Monotoonne töö (1) TÖÖSTRESSI PÕHJUSTAVA JUHTUMI KIRJELDUS OHUSTATUD TÖÖPERE/ AMETIKOHT MÕJU TERVISELE/ MIS STRESSI JA PINGET TEKITAB VÕIMALIKUD TEGEVUSED/ABINÕUD OHUTEGURI ENNETAMISEKS VÕI SELLE MÕJU LEEVENDAMISEKS Sarnased tööoperatsioonid, samad korduvad liigutused, eriti pikkade vahetustega tootmistöö ja liinitöö. Liinitöölised, tõstuki ja seadmejuhid, jms Pidevalt kasutatavate kehapoolte kangusele ja valudele lisaks tähelepanu hajumine, mis suurendada tööõnnetuste ohtu ja hirmu. Üksluisus. Töö mõte muutub igavaks, hägusaks, mittemotiveerivaks. Töö sisu rusuv. Erinevate töövahetuste ja tööoperatsioonide vahetamine nii tööpäevas, töönädalas kui kuudes. Et töötaja tähelepanu püsiks teadval ja ta märkaks mida on tegemas, et liigutused ei oleks sedavõrd automaatsed, et tähelepanu hajuks ja tööelu poleks üksluine. Kindlasti teha regulaarseid puhkepause, kus inimesed saavad ennast sirutada, liigutada, mitteformaalselt suhelda, õpetada ergonoomiliselt õigeid töövõtteid, et teha tööd väiksema tervisekulumise hinnaga, hingata värsket õhku, juua piisavalt vett. Võimaldada erinevaid tervisepakette, massaažidest kuni spordiprogrammideni jms
- 12. 6. Pika-ajaaline töötamine üksinda (1) TÖÖSTRESSI PÕHJUSTAVA JUHTUMI KIRJELDUS OHUSTATUD TÖÖPERE/ AMETIKOHT MÕJU TERVISELE/ MIS STRESSI JA PINGET TEKITAB VÕIMALIKUD TEGEVUSED/ABINÕUD OHUTEGURI ENNETAMISEKS VÕI SELLE MÕJU LEEVENDAMISEKS Näiteks pandeemia tingimustes kodukontoris töötamine Mistahes positsioon, eriti tiimiliige, kes oli varem harjunud koostöötama Üksijäetuse tunne, mittevajalikkuse tunne, hirm vajalikust infoväljast väljaarvatud saada, mitte kuuldud/mitte arvestatud/ignoreeritud saada, vaimse tervise häired Regulaarsed tiimikoosolekud/ õuejalutuskoosolekud väikeste gruppidena/liikumisväljakutsed/kohvihommikud jms, jätkuvalt 1:1 vestlused ka kohtudes värskes õhus jne Tööd, mille iseloom juba eeldab üksinda töötamist – pikad üksinda valved (nt majakavahid jms) Üksiolek ei ole inimesele pikaajaliselt hästi mõjuv olemisviis. Vahetuste vahelised ajad peaksid võimaldama piisavat suhtlust ja väljapuhkamist üksindusest, samuti luua võimalused suhtluseks eraldatuses olles. Niivõrd, kui see ei sega töötamist (ei juhi tähelepanu ülesandelt kõrvale).
- 13. 7. Muud juhtimise, töökorralduse, töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada vaimset ja füüsilist tervist ja tekitada tööstressi (1) TÖÖSTRESSI PÕHJUSTAVA JUHTUMI KIRJELDUS OHUSTATUD TÖÖPERE/ AMETIKOHT MÕJU TERVISELE/ MIS STRESSI JA PINGET TEKITAB VÕIMALIKUD TEGEVUSED/ABINÕUD OHUTEGURI ENNETAMISEKS VÕI SELLE MÕJU LEEVENDAMISEKS Kokkulepitud tööajast ( näiteks kui on lepitud et alustatakse kell 9 ja lõpetatakse 17:00) aga sulle esitatakse küsimus kell 8.20 kiires Chatis), eriti aktuaalne pandeemia kodukontori tingimustes Kõik konkreetse ettevõtte töötajad Töö ja vaba aja täielik segunemine. Töömõtted segavad eraelu ja vastupidi. Produktiivsus tegelikkuses väheneb, suureneb vaimne segadus. Mina sõnum 1. töötaja poolt. 2. Kindlad kokkulepped alates juhkonnast. Juhtide (s.h HR) käitumine peab kinnitama kokkulepete kehtivust. 3. Uuesti üle korrata kindlad kokkulepped. Nt. kui tahad kasutada paindliku tööaja võimalusi ja sulle sobib võtta tööajast mõni tund isiklikeks tegevusteks ja siis õhtul kell 10 vastata meilidele või hommikul kell 5 – siis pane meilidele peale viivitusega ärasaatmine kõige varasemalt tööaja algusajaga Eelistuste muutused – ma mingil hetkel ei taha enam teha seda, mis mind seni rõõmustas. Näiteks, kui eraelus on palju muudatusi, siis võib tekkida olukord, kus tööl enam ei soovi palju muudatusi ja segadust, vaid tahaks rohkem stabiilsust. Kõik positsioonid Motivatsiooni kadu. Töö mõtte kaotamine, segadus, haigestumine, stress Ennetada saab väga hea karjääri ja enesejuhtimise korral, pidevate arendavate avatud 1:1 juhiga eneseteadlike vestluste korral. Leevendada saab märgates neid tendentse, kaardistada oma vajadused, hetke olukord, võimekused, kompetentsid ja liikuda edasi kas samas organisatsioonis või organisatsioonist välja oma elu ise juhtides. Võib-olla positiivseks pöörde ja õppekohaks.
- 14. 7. Muud juhtimise, töökorralduse, töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada vaimset ja füüsilist tervist ja tekitada tööstressi (2) TÖÖSTRESSI PÕHJUSTAVA JUHTUMI KIRJELDUS OHUSTATUD TÖÖPERE/ AMETIKOHT MÕJU TERVISELE/ MIS STRESSI JA PINGET TEKITAB VÕIMALIKUD TEGEVUSED/ABINÕUD OHUTEGURI ENNETAMISEKS VÕI SELLE MÕJU LEEVENDAMISEKS Suhted oma juhiga ja kolleegidega. Kui omavahel läbi ei saa, siis tööstress suurem, sest pole head klappi ja murede jagamise võimalust või kuuluvustunnet. Kõik positsioonid Konfliktid meeskonnas. Stressist läbipõlemiseni Eeldab esmalt juhtide tahet ja arengusoovi + avatud tagasisidestamist ja koostöövalmidust. Erinevad koostööprogrammid, kovisioonid, coaching, supervisoonid, arenguprogrammid – enamasti pikemaajalisemad ja konkreetset tiimi ning ka ettevõtet hõlmavad. Juhi muutus/vahetus. Tihti toob kaasa suurema tiimi muutuse, sest paneb inimesed liikuma. Tiimiliikmed, kolleegid Hirm muutuste ees. Kas ma olen piisav. Motivatsiooni ja pädevus „pidev enesekontroll“, kuni pideva pingeseisundi, Juhi poolne oma ootuste selgitamine organisatsioonile, tiimidele, tiimijuhtidele ja tiimiliikmetele. Piisav kommunikatsioon ja tagasisidestamine, probleemide lahendamise tehnikad ja regulaarsed koostöövormid, lahendamised. Ja vahel oskus ka selgelt tiimiliikmele öelda, kellega koostöö ei klapi, et parem on meeskonnast lahkuda, kui see muudab õhkkonna paremaks. Ka kannatajale endale annab see uue võimaluse. Enesejuhtimise oskuste arendamine kõigil. Eetilised vastuolud ettevõtte väärtuste ja otsustega. Mistahes positsioonid Sisemised konfliktid kuni vaimse tervise häireteni, unetus, mõtete virrvarr, küünilisus, käitumishäired Kui väärtuste konflikt on tõsine, siis ei saa seda leevendada, sest iseendaga konfliktis olemine viib pikaajaliselt ikka läbipõlemiseni ja rahulolematuseni iseendaga. Lahendus on siin otsida endale sobiv töökoht. Iseküsimus on, kas on teema väärtustes, või lihtsalt ei meeldi muutused? Kui nii, siis siin aitab piisav infovahetus, inimeste kaasamineotsustusprotsessi, selgitamine ja töötajate arvamustega arvestamine, nende ettepanekute kuulamine ja võimalusel arvesse võtmine. Ja ka mitte ettepanekute arvestamise korral vähemalt vastamine. Tihtipeale on pigem tegemist sellega, et inimesed ei tea tegelikke otsuste põhjuseid, vaid mõtlevad need info puudusel ise välja.
- 15. 7. Muud juhtimise, töökorralduse, töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada vaimset ja füüsilist tervist ja tekitada tööstressi (3) TÖÖSTRESSI PÕHJUSTAVA JUHTUMI KIRJELDUS OHUSTATUD TÖÖPERE/ AMETIKOHT MÕJU TERVISELE/ MIS STRESSI JA PINGET TEKITAB VÕIMALIKUD TEGEVUSED/ABINÕUD OHUTEGURI ENNETAMISEKS VÕI SELLE MÕJU LEEVENDAMISEKS Pidev online olek. Sellele annab ju hoogu juurde julgustav sots meedia ja surve “ole originaalne!”, “mõtle raamist välja “ jne. Kuid päeva lõpuks eeldatakse sarnasust ja üks ühele sobivust. Vastuolulisus juhtimises Mistahes positsioon See on ärevust tekitav faktor, unetus, pidev väsimus. Inimesed on erinevad, erinevate stiilidega suhtlemises, töös, kiiruses…jne Siin on kahtlemata vajalik laiem teadlikkuse tõstmine, nii inimestel endil, kui tööandjail. Seni, kuni vaimse tervise teemasid stigmatiseeritakse ja vastutust veeretatakse, saavad haiget üha rohkemad. Igaüks saab anda oma panuse. Alates tippjuhtimisest arendades oma inimesi näiteks märkama ja vaimse tervise esmaabi andmise teemal. Oluline on märgata ja olla märgatud, julgustada rääkima ja olla kuulatud.... Kiirustamine ja ületöötamine, oskamatus või julgusetus öelda ei, kui tegelikult normaalsesse tööajakavasse enam tegevusi ei mahu. Pidev saavutustele orienteeritus Juhid, tippspetsialisti d, spetsialistid, personalitööta jad, teiste positsioonide toetajad Kogu aeg teisi abistades ja pühendudes on oht kaotada ennast ja fookust oma heaolule ning ise pidevas stressiolukorras teisi aidates läbipõlemiseni jõuda. Ettevõtte vaimset tervist väärtustav kultuur, enesejuhtimisoskusi arendav, coachiv juhtimine, supervisoonid, toetusgrupid, tervisetiimid, liikumisgrupid, puhkuse väärtustamine, avatud vestlusringid jms.
Editor's Notes
- .