Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos 2011

1,419 views
1,340 views

Published on

Published in: Economy & Finance, Business
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
1,419
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
264
Actions
Shares
0
Downloads
6
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide
  • Kardiogrammi keskel pulsi tugevus märkimisväärne, millele järgneb
  • 2009 olime tagasi 2005 tasemel. Kui 2005.a oli vaja kasvada ainult 2.a, siis 2009-st edasi on vaja kasvada 6 aastat, et 2007 tasemele jõuda.
  • Töötukassa: II kv keskmine -4200 Statistikaamet: II kv -9000
  • Lisaks riigieelarvele on paremad väljavaated ka KOVidel ja sotsiaalkindlustusfondidel
  • Indekseerimine (Soomes ear-marking ei ole lubatud), seotud kulud
  • Indekseerimine (Soomes ear-marking ei ole lubatud), seotud kulud
  • Sümptom on põhjustatud haigusest nimega ajutised mõjurid.
  • Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos 2011

    1. 1. Rahandusministeeriumi 2011. aasta kevadine majandusprognoos 11. aprill 201 1
    2. 2. Majandusprognoosi põhijooned <ul><li>Kriisist taastumine kujunes oodatust kiiremaks </li></ul><ul><li>Majanduse reaalkasv 2011. aastal 4% (3,6% suvises prognoosis) </li></ul><ul><ul><li>Suurem prognoosi korrigeerimine jooksevhindades SKP kasvus: 5,6% -> 8% </li></ul></ul><ul><ul><li>Ekspordi ja tööstuse kasv püsib kiire (konkurentsivõime paranemine, tugev välisnõudlus) </li></ul></ul><ul><li>Praegune suhteliselt kõrge inflatsioon peamiselt imporditud (toidu ja energia maailmaturuhinnad) </li></ul><ul><ul><li>Inflatsioon 4,5% 2011, 2,8% 2012 </li></ul></ul><ul><li>Tööpuudus alaneb ning hõive ja keskmine palk kasvavad varem prognoositust kiiremini </li></ul><ul><li>Palgakasv on tõstnud tarbimisjulgust </li></ul>
    3. 3. <ul><li>Valitsusliidu lepe prognoosis ei sisaldu </li></ul><ul><li>Eelarvepositsioon tasakaalulähedane 2013 ning ülejääk aastaks 2015 </li></ul><ul><li>Arvestatavad reservid ka prognoosiperioodi lõpuks, võlakoormus jääb tagasihoidlikuks </li></ul><ul><li>Maksukoormus osakaaluna SKPst väheneb </li></ul>Riigi rahandusest
    4. 4. 1. Makromajandusprognoos Andrus Säälik Makromajanduspoliitika osakonna juhataja
    5. 5. Kriisi põhi läbitud, languseelsele SKP reaalsele tasemele jõuame tagasi 2015. aastal (SKP nominaalsele tasemele 2012. aastal)
    6. 6. Allikas: Eesti Statistikaamet Masinate ja seadmete arvele jääb pool kaupade ekspordi kasvust. Sellest omakorda valdava osa moodustavad sideseadmed.
    7. 7. Eratarbimine juba kosub
    8. 8. Investeeringute taastumine viibib
    9. 9. Registreeritud töötus väheneb aprillist 2010, langus peatus ajutiselt 2011.a esimestel kuudel
    10. 10. Tööpuudus alaneb, hõive jääb buumiaegsest tasemest madalamaks
    11. 11. Toidu ja kütuste kallinemine veab tarbijahindade tõusu. Baasinflatsiooni kiirenemise taga madal baas ning mõningal määral euro ümardamise mõju.
    12. 12. Muutused maksupoliitikas – aktsiisimäärad, käibemaks, lõivud, müügimaks. Muud administratiivsed hinnamuutused – elekter, veevarustus, gaas, soojusenergia, kanalisatsioon. Muud kaubad ja teenused – lähedane baasinflatsioonile (2009-2010 ilma KM tõusuta). Panused THI kasvu
    13. 13. Riskid <ul><li>Tööturg </li></ul><ul><ul><li>Teatud tegevusaladel kerkimas kvalifitseeritud tööjõu puuduse probleem </li></ul></ul><ul><ul><li>Oodatust suurem tööjõunõudlus võib kaasa tuua kiirema palgakasvu </li></ul></ul><ul><li>Inflatsioon kogub hoogu </li></ul><ul><ul><li>Toormehinnad </li></ul></ul><ul><ul><li>Hinnatõusu ülekandumine palgaootustesse </li></ul></ul><ul><li>Sisenõudlus </li></ul><ul><ul><li>Tarbimis- ja investeerimisjulgus ning selle taastumine </li></ul></ul>
    14. 14. Riskistsenaariumid
    15. 15. 2. Riigi rahanduse väljavaated Sven Kirsipuu Riigirahanduse ja strateegia osakonna nõunik
    16. 16. 2010. aasta eelarve oli ülejäägis
    17. 17. Muutused 2011. aasta riigieelarves
    18. 18. Muutused 2011. aasta riigieelarves
    19. 19. Muutused 2011. aasta riigieelarves
    20. 20. Kokku +80 mln € (0,6% SKPst)
    21. 21. Ühekordsed mõjud siiski halvendavad eelarvepositsiooni
    22. 22. Ühekordsed mõjud siiski halvendavad eelarvepositsiooni
    23. 23. Ajutised mõjurid <ul><li>Rahvusvaheliste heitmekvootide müük </li></ul><ul><ul><li>2011 netomõju võrreldes 2010. aastaga –100 mln € </li></ul></ul><ul><ul><li>2012 netomõju võrreldes 2010. aastaga –353 mln € </li></ul></ul><ul><li>Kohustusliku pensionikindlustuse maksete taastumine </li></ul><ul><ul><li>2011 mõju võrreldes 2010. aastaga –72 mln € </li></ul></ul><ul><ul><li>2012 mõju võrreldes 2010. aastaga –161 mln € </li></ul></ul>
    24. 24. Täiendavad tegurid <ul><li>KOVide puudujääk </li></ul><ul><li>Sotsiaalkulude kasv </li></ul><ul><li>Riigieelarve paindlikkus </li></ul><ul><ul><li>Indekseerimine, tuludega seotud kulud </li></ul></ul>
    25. 25. Struktuurne eelarvepositsioon on stabiilsem
    26. 26. Maksukoormus vähenemas
    27. 27. Netovarad ka 2012. aasta lõpus
    28. 28. Prognoosis peegeldub jätkusuutlik eelarvepoliitika… Tänan!

    ×