õppematerjal gümnaasiumile

1. GENEETIKA Koostas: Kristel Mäekask

2. Geneetika mõisted Pärilikkus – organismide võime anda endasarnaseid järglasi. Geneetika – teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust. Geen – DNA lõik, mis määrab ühe RNA mole k uli sünteesi (ja ka tavaliselt ühe tunnuse). Alleel – Geeni üks esinemisvorm. Nad asuvad alati homoloogiliste kromosoomide kindlas piirkonnas – lookuses .

3. Geneetika mõisted Dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub (tähistatakse suurtähega nt. A ). Retsessiivne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (tähistatakse väiketähega nt. a ). Homosügoot – identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused ( alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed ) . Nt. AA või aa Heterosügoot – ühe geeni erinevad alleelid (üks dominantne teine retsessiivne). Nt. Aa

4. Geneetika mõisted Geenifond – liigi või populatsiooni geenide kogum Genotüüp – organismi geenide kogum Fenotüüp – organismi avaldunud tunnuste kogum Polüalleelsus – alleele on rohkem kui kahe variandina, iseloomustab populatsiooni Polügeensus – ühte tunnust määrab palju geene Intermediaarsus – domineerimisnähtus puudub, tunnuste vahepealne avaldumine Kodominantsus – avalduvad mõlemad tunnused

5. G regor Johan n Mendel (1822-1884) Austria munk, kes pani aluse geneetikale. Ta tegi katseid hernestega, et selgitada tunnuste pärandumist. Valides hoolikalt, milliseid taimi omavahel ristata, avastas ta, et tunnused päranduvad paari kaupa. Ta leidis ka, et tavaliselt avaldub fenotüübis ainult üks tunnus igast paarist.

6. Geneetikaülesannete sümbolid Mendel v õttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (kasutusel tänapäevani). P – parentes (vanemad) F – filia, filialis (tütar ja poeg) X – ristamine F1, F2, F3 – põlvkonnad.

7. Monohübriidne ristamine Monohübriidse ristamise korral vanemad erinevad ühe tunnusepaari poolest. - vaadeldakse ühe tunnuse kujunemist järglastel. P AA X aa (homosügoodid) A a (sugurakud) F 1 A a A a A a A a (heterosügoo did )

8. Mendeli esimene seadus H omosügootide omavahelisel ristamisel on moodustunud esimene järglaspõlvkond on genotüübilt heterosügootne ja fenotüübiliselt sarnased dominantsete vanematega. sile krobeline siledad Fenotüüp: Genotüüp: F 1 :

9. Mendeli teine e. lahknemisseadus H eterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas F 2 lahknemine. Fenotüübiliselt suhtes 3:1 ja genotüübilises suhtes 2:1 Järglastest genotüübilt 1 osa on dominantseid homosügoote (AA), 2 osa heterosügoote (Aa) ja üks osa retsessiivseid homosügoote (aa).

10. Mendeli monohübriidne ristamine:

11. http://www.teachersdomain.org/resources/hew06/sci/life/gen/dominantgene/index.html http://www.teachersdomain.org/resources/hew06/sci/life/gen/mendelinherit/index.html

12. Ülesanne 1: Sinisilmne mees abiellus pruunisilmse (homosügoot) naisega. Mis värvi silmadega sünnivad nende lapsed? Koosta skeem genotüüpidega!

13. Ülesanne 2: Pruunisilmne mees ja pruunisilmne naine (mõlemad on heterosügoodid) saavad lapse. Kui suur on töenäosus, et lapsel on sinised silmad? Koosta skeem genotüüpidega!

14. Ülesanne 3: Sinisilmne mees abiellus naisega, kellel on pruunid silmad. Perekonnas on 2 tütart, üks siniste, teine pruunide silmadega. Milliseid lapsi võiksid tütred saada abielludes sinisilmsete meestega, kui pruun silmavärvus domineerib sinise üle? Koosta skeemid genotüüpidega.

16. Ülesanne 4: Ristati kahte mustakarvalist merisiga. Saadi 3 poega, kellest 2 olid mustakarvalised ja üks pruunikarvaline. Koosta ristamisskeem! Kas tegemist oli tõupuhaste merisigadega?

18. Ülesanne 5: Eesmiste purihammaste puudumine pärandub dominantselt. Perekonnas, kus mõlemal vanemal esines nimetatud puue sündis normaalne tütar. Kui suur on tõenäosus, et nende järgmisel lapsel eesmised purihambad puuduvad?

19. Morgani seadus Tunnused, mida määravad geenid asuvad ühes kromosoomis, päranduvad edasiaheldunult. Koospärandumine on seda tõenäolisem, mida lähemal geenid kromosoomis üksteisele asuvad. Morgan seostas osalise aheldatuse ristsiirdega, mis toimub meioosi I profaasis Thomas Hunt Morgan (1866-1945)

20. Ülesandeid: 6 . Nudipäist veisetõugu ristati sarvilise tõuga. Hübriidid olid kõik nudid. Neid ristati omavahel ja F2 põlvkonnas saadi 52 vasikat. Milline on teoreetiline oodatav arvuline lahknemine genotüüpide ja fenotüüpide järgi? 7 . Paaritades nudi pulliga (dom. tunnus) sarvilisi lehmi saadi Ühes karjas 117 nudi ja 121 sarvedega vasikat. Joonistada genotüübiline skeem. Kas kahe sarvedega looma ristamisel võib saada nudisid järglasi? Nudide ristamisel sarvedega järglasi? Tehke vastavad skeemid!

21. Ülesandeid: 8 . Albinismigeen domineerib valge värvuse üle. Missugune tuleb genotüübiline ja fenotüübiline lahknemine F 1 põlvkonnas kui omavahel ristati kahte albiinot valge värvusgeeni suhtes heterosügootset hobust? (On teada, et homosügootsed albiinod hukkuvad juba looteeas). 9 . Kui suur on tõenäosus, et heterosügootsete pruunisilmsete vanemate kahest lapsest on üks sinisilmne ja teine pruunisilmne?

22. Intermediaarsus Ristatakse punast lillhernesorti valgeõielise sordiga. F 1 põlvkonnas on kõik hübriidid roosaõielised. Milliseid lillherneid on oodata F 2 põlvkonnas? Koosta ristamisskeem!

23. Kodominantsus Ristatakse punast valge kana ja pruun kukk. F 1 põlvkonnas on kõik tibud pruuni-valgekirjud. Milliseid tibusid on oodata F 2 põlvkonnas, kui F 1 pruunivalge kana ristatakse pruuni kukega? Koosta ristamisskeem!

24. Vererühmade geneetika Alleelid I A ja I B domineerivad alleeli i üle! vererühm Määratakse alleeliga A I A B I B AB I A I B 0 ii

27. Kasutatud materjal: http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Mendel_Gregor_1822-1884.jpg http://www.caradebiologia.com.br/laboratorio/aula7/mendel.gif http://www.fathom.com/feature/122612/mendel.jpg http://www.blc.arizona.edu/courses/181summer/11.html http:// commons . wikimedia .org/ wiki /Image: Dihybrid _ cross . png http:// commons . wikimedia .org/ wiki /Image: Mendel _ seven _ characters . svg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Cuadro_punnet.jpg