1. VÕRTSJÄRVE ÖKOSÜSTEEM
Kati Kollom

2. GEOGRAAFILINE ASEND
 Võrtsjärvega piirneb 3 maakonda:
Viljandi, Tartu ja Valga ning 7 vallaga:
Tarvastu, Kolga Jaani, Viljandi, Rõngu,
Rannu, Põdrala ja Puka.

3. VÕRTSJÄRVEST ÜLDISELT
 Eesti suurim sisejärv
(Virtsjärv)
 Pindala 270 km²
 Pikkus 35 ja laius 15 km
 Keskmine sügavus 2,8 m,
suurim sügavus 6 m
 Keskmine veetase 34 m
 Võrtsjärve voolab
18 jõge ja oja, suurimad
neist on Väike
Emajõgi, Õhne ja Tänassil
ma. Väljavoolav jõgi
on Emajõgi.
 Kaldajoon 109 km
 Järves on 5 saart:
Tondisaar, Pähksaar,
Ainsaar, Rättsaar ja
Heinsaar
 Võrtsjärve valglal elab
ligi 100 000 inimest.

4. GEOLOOGIA JA RELJEEF
 Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud
madalasse lohku.
 Kaldad on madalad.
 Ida- ja läänekallas on kiviklibune, savine,
mudane ja liivane.
 Muda levik on valdavalt järve lõunaosas.
 Järvemuda suurim paksus on 12 m ja
järvelubja suurim paksus 8 m.
 Järvemuda ja -lubja koguvaru on umbes 313,2
miljonit m3.

5. KLIIMA JA VEESTIK
 Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,9°C.
 Sademeid langeb 591 mm aastas.
 Mõõdukalt külm talv ning jahe suvi. Talvel on järv
külmunud 135 päeva jooksul.
 Keskmine aastane veetaseme amplituud on 1,34 m,
absoluutne amplituud 3,08 m, kõrgeim 35,28 m ja
madalaim 32,20 m.
 Vesi on väheläbipaistev, rohekaskollane ja pruunikas.
 Vesi soojeneb ja jahtub väga ruttu.

6. TAIMESTIK
 Koosneb 600 taksonist.
 Suurtaimi 110 liiki.
 Kõige tavalisem on tähk-vesikuusk, harilik
pilliroog, järvkaisel, kollane vesikupp ja kaelus-
penikeel.
 Kõige rohkem on Võrtsjärves veesiseseid taimi,
järgnevad kaldaveetaimed ja ujulehtedega taimed.
 Vetikaid on sinivetikad ja ränivetikad.
 Õitsemine algab mais, kestes septembri või
oktoobrini.

7. LOOMASTIK
 Järves elab 27 kalaliiki.
 Latikas, ahven, haug, koha ja angerjas.
 Järv annab meie sisevete kalatoodangust 6 - 15 %.
 Angerjas on põhilisi tööstuskalu.
 Haug on kalade väljapüügi seas esimesi.
 Aastas püütakse Võrtsjärvest ligikaudu 250 tonni
kala.

8. LINNUD
 Võrtsjärvel on kohatud 92 liiki linde.
 Kõige arvukamad on naerukajakad.
 Pesitsejad on tuttpütt ja tähtsad on veel mustviires,
punapea- vart, sinikael- ja rägapart, kõrkja-
roolind.
 Veelinde on järve lõunaosas, kus elutseb ka
ondatra.
 Rändeperioodil võib järvel näha luiki, hanesid jt.
linde.

9. PROBLEEMID
 Liigtoitelisus
 Veepinna taseme kõikumine
 Hapnikupuudus, mis hukutab suure osa kalu
 Viimane suur sügisene madal veeseis oli 2006 aastal,
kus järve madalas põhjaosas paljandus järvepõhi kuni
paarisaja meetri laiuselt paljude kilomeetrite pikkusel
rannaalal
 Kuna kalurid lasevad Võrtsjärve angerjamaime, on
nad huvitatud oma raha tagasisaamisest täiskasvanud
angerjate näol.

10. KAITSE
 Reguleerida järve veetaset, ehitades selleks tammi
Emajõe lähtele. See plaan pole seni teostunud ning
järv saab elada ühes rütmis loodusega.
 2000. aastal moodustati Võrtsjärve Sihtasutus, mille
peaeesmärgiks on Võrtsjärve puhkemajanduse ja
kaitse korraldamine.

11. KASUTATUD KIRJANDUS
 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/v%C3%B5rtsj%C3%
A4rv1
 http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rtsj%C3%A4r
v
 http://miksike.ee/documents/main/referaadid/vortsjarv
_kristi.htm
 www.google.ee/pildid
 http://www.vortsjarv.ee/
 ENEKE

12. TÄNAN KUULAMAST!
Kas on küsimusi