autor Vaike Rootsmaa

1. Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine
+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA
3.0)“ alusel, vt
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Jõgede veerežiim
Koostaja: Vaike Rootsmaa
Üllar Kaaveri foto Suur-Emajõe algusest Rannu-Jõesuus

2. Sisukord
• Jõgedest üldiselt
• Kust saavad jõed oma vee?
• Mississippi jõgikond
• Kongo jõgi
• Hüdrograaf
• Jenissei
• Suurvesi
• Tulvavesi
• Veerežiimi muutmine
• Colorado jõgi
• Arutlemiseks
Microsoft Clip Art

3. Jõgedest üldiselt
• Jõgi on looduslik vooluveekogu
– Ojad on väikesed jõed
– Kraavid ja kanalid on inimtekkelised
vooluveekogud
• Jõgi voolab jõesängis
– Jõeorg võib jõesängist olla palju suurem ja
sügavam
• Jõe veetase sõltub sellest, kust jõgi oma
vee saab ehk millest jõgi toitub
Microsoft Clip Art

4. Kust saavad jõed oma vee?
Jõed toituvad ehk saavad oma vee:
– Sademetest
• Jõed on veerikkad vihmaperioodil
• Vihmaperiood oleneb kliimavöötmest
– Lumesulaveest
• Jõed on veerikkad kevadeti, kui lumi sulab
– Liustikusulaveest
• Jõed on veerikkad suvel, kui soojus juba
mägedesse liustikke sulatama ulatub
– Põhjaveest
• Neis jõgedes on veetaseme kõikumine
väiksem

5. Mississippi
jõgikond
Peajõgi
Delta
Suue
Lähe
Lisajõgi
Harujõgi
Parempoolne lisajõgi suubub peajõkke paremalt
Missouri on Mississippi parempoolne lisajõgi
Lisajõgi suubub suurema vooluhulgaga jõkkeSuue on veekogus, kuhu jõe veed jõuavad
Mississippi suubub Mehhiko lahte
Harujõgi voolab peajõest väljaDelta on setete tõttu harunenud jõesuueJõgikond on maa-ala, kust vesi jõkke valgubLähe on koht, kust jõgi algab
Mississippi algab Minnesotast
Vasakpoolne lisajõgi suubub peajõkke vasakult
Ohio on Mississippi vasakpoolne lisajõgi
Peajõgi on kõige suurema vooluhulgaga
jõgi
Kuidas määratakse jõe vasakut ja paremat
kallast?
Mississippi on Mehhiko lahe vesikonna jõgi,
sest suubub sinna
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/54/Mississippirivermapnew.jpg

6. Kongo jõgi on kogu aeg veerikas
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/49/Sunrise_near_Mossaka_%28Congo%29.JPG
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f2/CongoLualaba_watershed_topo.png
4700 km pikkune Kongo jõgi Kesk-Aafrikas kogub oma vee ~4 milj km2
suuruselt territooriumilt enne suubumist Atlandi ookeani
Mossak
a
ekvaator
Foto Paul Maritz, http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a3/Hippo_pod_edit.jpg

7. Hüdrograaf on joonis, mis
iseloomustab jõe vooluhulka
http://www.grdc.sr.unh.edu/html/Polygons/P1147010.html
Veehulk sõltub ka sellest,
kummal pool ekvaatorit on
suvine vihmaperiood:
- oktoobrist jaanuarini on
vett rohkem, sest
lõunapoolkeralt
suubuvate lisajõgede
piirkonnas on siis suvine
sademeteperiood
- põhjapoolkeralt suubub
Kongo jõkke vähem
lisajõgesid, seepärast
on vett veebruarist
septembrini vähem
Sellel diagrammil on
kujutatud Kongo jõe
80 aasta keskmine
vooluhulk
Jões on pidevalt
palju vett, sest
ekvatoriaalses
kliimas on palju
sademeid
- keskmiselt üle
30000 m3
/s
80 aasta jooksul
on kuu keskmine
vooluhulk kõikunud
vahemikus 22...81
tuhat m3
/s
Narva jõe keskmine
vooluhulk on 379 m3
/s –
seega ~100 x väiksem

8. Jenissei on Venemaa
veerohkeim jõgi
• Jenissei voolab läbi
kolme kliimavöötme
– algab parasvöötmes ja
suubub Arktika ookeani
• Siis, kui ülemjooksul
lumi sulab, on
alamjooksul jõesuue
alles jääs
– Suudmes tekivad
jääummistused
– Kesk- ja alamjooksul
võivad tekkida
üleujutused
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/3/30/Jenissei.png
polaarjoon
Mida tähistab kaardil kollane ala?
Igarka

9. Kust see vesi järsku tuli?
• Jenisseis on kõige rohkem
vett ehk suurvesi juunis
– Suurvesi tekib lume
sulamisperioodil
– Polaarjoone piirkonnas
saabub kevad hiljem
– Lumi sulab ülemjooksul
varem kui alamjooksul
• Detsembrist aprillini on jõgi
jääs, seepärast vooluhulk
ei muutu
Kui palju kõigub
Jenissei vooluhulk?

10. Suurveeaeg on prognoositav
Suurvesi võib mõnel aastal
olla kõrgem, teisel
madalam, kuid selle
esinemine on etteaimatav
Uno Rootsmaa fotod Emajõe algusest Rannu-Jõesuus
veebruaraprill
juuni
Kliki ja vaata, milline on
Emajõe veetase praegu

11. Pikad vaatlusread võimaldavad paremaid prognoose teha
http://www.emhi.ee/index.php?ide=9,1276,1439

12. Tulvad on ettearvamatud
• Tulva tekkimist
põhjustavad:
– lühiajalised tugevad
vihmasajud
– lume kiire sulamine
– liustike kiire sulamine
varase kuumalaine tõttu
• Vesi tõuseb jões väga
kiiresti
– Ka vee alanemine
toimub tavaliselt kiiresti
• Sageli kaasnevad
inimohvrid, sest tulv on
ootamatu
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/9f/FOTOREPORTERDSCF2211.jpg
Rio de Janeiros 2011. aasta jaanuaris
tugevate vihmasadude poolt tekitatud
tulvades hävisid teed ja külad ning oli
sadu hukkunuid

13. Ikka loodame,
et meiega nii ei juhtu...
Rio de Janeiro tulva tagajärjed 2011.a .
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b2/CasaDestruidaFriburgo2011.jpg

14. Inimene suudab veerežiimi muuta
• Tammide rajamine
muudab looduslikku
veerežiimi
– Väheneb üleujutuste oht
• Tammi taha tekib
veehoidla
– Niiskel aastaajal saab
sinna vett koguda
– Kuival aastaajal saab
kogutud vett kasutada
– Saab hüdroenergiat
toota
Birgit Nigulas’e foto Hooveri tammi rekonstrueerimisest Colorado jõel

15. Miks erineb jõe vooluhulk enne ja pärast Hooveri tammi?
Andmed http://www.grdc.sr.unh.edu/html/Stn.html
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/9d/Coloradorivermapnew.jpg
Võrdle
hüdrograafide
skaalasid
Milline kliima
nendes
kohtades
valitseb?
Hooveri
tamm
Milleks peale
hüdroenergia
veel jõgede vett
kasutatakse?

16. Arutlemiseks
• Miks mõnikord
jõgede veerežiimi
reguleeritakse?
• Millised
probleemid võivad
tekkida, kui
inimene jõgede
looduslikku
veerežiimi
muudab?
Vaike Rootsmaa foto Linnamäe hüdroelektrijaamast Jägala jõel
Kliki ja vaata animatsiooni jõgede sessoonsest äravoolu muutumisest