1. PRAKTIKA 2012
Raina Oselin
Katariina Reissaar
Sander Mitendorf
Andre Remsel
11R

2. PÕLEVKIVI
 Põlevkivi on tekkinud 400-450 miljonit aastat
tagasi (Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud)
 Settis veekogude põhja
 Moodustunud orgaanilisest ainest.
 Eesti põlevkivi ladestusala on umbes 3000 km².
 Kaevandatud ala on 425 km².
 Kasutatavat põlevkivi on alles umbes 1–2
miljardit tonni
 Eesti põlevkivi on umbes 450 miljonit aastat
vana

3.  Põlevkivi asub Eestis 10–70 meetri sügavusel maa
sees.
 Kaevandatav põlevkivikiht on 2,7 kuni 2,9 meetri
paksune
 Kihi paksus väheneb pidevalt lõuna suunas 2,1
meetrini ja lääne suunas 1,6 meetrini.
 Maapealsed kaevandused said alguse 1918 aastal
 Esimesed: Pavandus (1918), Vanamõisas (1919)
 Kütteväärtus madal- kuni 6,7 MJ/kg
 Eestis väga kvaliteetne- 10,2 - 11,5 MJ/kg
 Oma katsega saime tulemuseks 7 MJ/kg

4. ARVUTUS
 Vett 50 ml=50 g
 Põlevkivi mass: enne põletamist 0,48 g; pärast
0,45 g (vahe 0,03 g= 3x10 astmel -5)
 Vee temp.: alg 21 °C, lõpp 22 °C
 Kütteväärtus:
 Q=cm(t1-t2) Q=4200x0,05x1 °C=230 MJ
 Q=kmk=Q/m k=230/3x10 astmel -5= 7 MJ/kg

7. AIDU KARJÄÄR
 Avati 38 a tagasi (1974)
 Aastas toodavad 2.22 mln tonni põlevkivi
 Tippaastatel oli toodang pisut alla 3 miljoni tonni
aastas
 Aherainet tekib 37%
 Kasutuses 25 ruutkilomeetrit
 Karjääris on puud üle 30 aasta vanad
 Tohututes kogustes pumbatakse karjäärist vett
välja

8.  Vesi juhitakse kuni 7 m sügavusele suletud
veekraavide kaudu pumbajaama, edasi läheb
settetiiki
 Põlevkivi kättesaamiseks puuritakse
augud(põlevkivini), täidetakse
lõhkeainega, lõhatakse
 Paiknesime karjääris 21 m allpool absoluutset
kõrgust
 Lõhketöid saab teha ainult päeval, ohutus
 Ekskavaatorid nagu töömeeste elupaigad:
mugavad, köök jne
 Renoveeritud ekskavaatoritel omapärased nimed:
Pääsuke, Aidu Kajakas, Tark Öökull

9.  Üks väljasaadetav vagun mahutab 50 tonni
põlevkivi
 Aastas saadetakse välja 44 400 vagunit
 Pikkuseks oleks 1332 km
 Aidu karjääris oli kuulus ekskavaator EVG
35/65, mille kõrguseks oli 60 m ehk pisut
madalam kui Viru hotell

10. MASINATE TÖÖ
 Seostame karjääris töötavate masinate tööd
füüsikaga
 Mehaaniline liikumine
 Dünaamika- kinemaatika, staatika
 Raskusjõud, keha kaal
 Töö, võimsus
 Energia

14. ÜLESANNE: PÕLEVKIVI JA
LUBJAKIVI
 Kõvadus: Põlevkivi 3 (kaltsiit suutis
kriimustada), lubjakivi 5 (sulapagu)
 Vees lahustuvus: Mõlemad lahustusid dest.
Vees
 Leelistes ei lahustunud kumbki
 Hapetes: Põlevkivi täiesti tükkideks, lubjakivi
hakkas aga läks rohkem aega
 pH: Destilleeritud vees- lubjakiviga
6, põlevkiviga 7; Kraanivees- mõlemad 8

15.  Põlevkivi utmisel kõrgel temp. (300-500 °C)
hakkab sellest eralduma õli ja gaas
 Saadakse põlevkiviõli
 Et põlevkivi oksüdatsiooni reaktsioon oleks
täielik, tuleb põlevkivi muuta tolmuks

16. BALTI SOOJUSELEKTRIJAAM
 Rajati 1953-1956
 1 tonn põelvkivi 2,7 MJ
 Toodetakse elektrienergiat, põlevkiviõli ja
uttegaasi
 850 kwh, 430 kg tuhka, 870 kg co2 või 125 kg
põlevkivi õli. (1 tonn)
 1979. Suurim aastatoodang 18844 gwh
 Turbogen,plokitrafo, põhivõrk, kütuseladu, katel, t
uha segistid, märgituhaärastuse suletud
süsteem, suitsugaaside
puhastus, kuivtuhaärastus, tuhaväli, tuha
silod, korsten.

17.  Energiaplokid brutovõimsusega 430 MW
 Blokke kokku 8
 Energiaplokk 8 ja 11 töös alates 2004.aastast
 Keskkonanõuded: ploki kasutusvõimsus, katelde
atmosfääriheitmed( SO2 heitmed
jne), netokasutgur jt
 5200-5400 tonni põlevkivi ööpäevas, aastas 12
miljonit tonni ( 2011)
 Elektrijaamas toodetud energia saadetakse edasi
mööda kõrgepingeliine
 Kõrgepingeliinid pingetega: 330, 220 ja 110 KV

18.  Kogu süsteemi juhib 5 inimest
 Gaaside ja tuha sattumist looduskeskkonda
hoitakse ära erinevate filtritega korstendes
 See aasta käivitatakse uus tootmisseade Enefit-
280
 2015 esimene uus 300 MW keevkihttehnoloogial
energiaplokk
 2016 Eesti põlevkiviõlitööstuse tootmismaht 20
000- 30 000 barrelit päevas

19.  Aurukatel- energiamuundur, kasutatakse
atmosfääriõhust kõrgema rõhuga auru tootmiseks
 Saadud auruga edastatakse soojust ja mehaanilist
energiat
 Kasutegur 90-93%
 Sünkroongeneraatorite käitamiseks:
 Auruturbiinide pöörlemissagedus vahelduvvoolu
sagedusel 50 Hz
 Minimaalse pooluste arvu korral on 3000 1/min
 Auruturbiini võimsus- mõnest kilovatist kuni 1400
MW.

20.  Töölabade pöörlemissagedus mõni tuhat pööret
minutis
 Vaheltvõtuturbiinide kasutegur
60%, kondensatsiooniturbiinidel
45%, vasturõhuturbiinidel kuni 85%.
 Õhku lendavate gaase ja tuha piiratakse erinevate
nõuetega, elektrijaamdes ja mujal kasutatakse
erinevaid filtreid ning süsteeme, nende
kinnipüüdmiseks,et need keskkonda ei satuks

23. PÕLEVKIVIST ELEKTRIENERGIANI
 Tarnitakse 9–13 mln tonni põlevkivi
 Päevas saabub kaevandustest keskmiselt 300–
400
 Talvel kuni 600 vagunitäit põlevkivi
 Igasse vagunisse mahub 65–75 tonni kütust
(11,4 km pikkune rong)
 Kokku jõuab aastas elektrijaama põlevkivi 4161
km pikkuse rongi jagu
 Läbib põlevkivi erinevad
laadimissõlmed, jõudes vasarpurustiteni

24.  Vasarpurustites saadakse kuni 25 mm
läbimõõduga põlevkivi
 Kui põlevkivi on purustatud, transporditakse see
katla punkritesse
 Elektrijaamas toodetakse elektrit energiaplokkides
 Üks energiaplokk koosneb kahest katlast ja
turbiinist
 Eesti elektrijaamas on 8 energiaplokki (Balti
elektrijaamas 4 plokki )
 Kummaski elektrijaamas on üks uus
keevkihttehnoloogial põhinev energiaplokk

25.  Edasi saadetakse elektrienergia võrku
 Toimetatakse inimesteni mööda kõrgepingeliine
 Toodetud elektrienergia pinge on 15,75 kV
 Enne elektrivõrku andmist tõstetakse pinge
transformaatorites kuni 330–360 kV, et vähendada
elektrikadusid
 Mida kõrgem on pinge, seda väiksem on kadu
 Tuhk ladestatakse tuhamägedele
 Kasutatakse peamiselt lisatoorainena teatud
tsementide tootmisel ja ehitusplokkide
valmistamisel

26. KEEVKIHTPÕLETUSKATLAD
 Uutes ehk keevkihtpõletuskateldes põletatakse
peenestatud kütus koldesse alt juhitavas
õhuvoolus, mis moodustab nn keevkihi
 Madal kütuse põlemistemperatuur: 850˚C–
900˚C.
 Küttepinnad ei korrodeeru
 Küttepindadele tekivad lihtsalt eemaldatavad
puistsadestised
 Ilma eraldiseisvate võimsate lisaseadmeteta on
tagatud kahjulike keskkonnaheitmete vastavus
Euroopa Liidu nõuetele

27. TOLMPÕLETUSKATLAD
 Puhutakse peeneks jahvatatud kütus koos
põlemisõhuga koldesse, kus on väga kõrge
temperatuur
 Toimub põlevkivi põletamine
 Kolde temperatuur on üle 1400˚C
 Katlad vajavad pidevat teenindust ja remonti
 Küttepinnad saastuvad intensiivselt
tuhaga, väheneb soojusvastuvõtt ja katelde
kasutegur
 Suured keskkonnaheited – väävliheited
(SO2), lämmastikuheited (NOx), tolm.

28. SILLAMÄE
 Kokku on kuhjatud mägi (12 m)
 40 aasta uraanijäägid
 Kivid purustatakse, lahustatakse
hapetes(vesinikhape, natuke ka väävlit)
 Elektronkahurid
 8-12 tundi sulatatakse. Võtab 3 sulatuskorda
 Jäätmeid ei teki, tootmisülejäägid müüakse
edasi

29. MOLYCORP SILMET ja ÖKOSIL
 AS Molycorp Silmet on üks Euroopa
suurimaid haruldaste metallide ja haruldaste
muldmetallide tootjaid
 Aktsiaselts ÖkoSil on Eesti riigi ja AS-i Molycorp
Silmet Grupp poolt loodud keskkonnaettevõte
 Ülesandeks on suurte keskkonnaprojektide-
, s.h. Sillamäe radioaktiivse jäätmehoidla
keskkonnakaitselise saneerimisprojekti
juhtimine

30. FLEX HEAT (PELLETITEHAS)
 Tegutseb aastast 1999
 Enamus kaubast eksporditakse välja- 97% (kõige
suuremas mahus Taani)
 Kasutatakse Kunda sadamat
 Kuus saadetakse välja 3 laevalasti (2009. aasta
seisuga)
 Laev mahutab 3500 tonni pelleteid
 Kasutatakse saepuru ja höövlilaaste (lisandeid ei
kasutada)
 Kraanulid saadakse väga suure jõuga pressimisel

31.  Kokku jäämisel ja põlemisel aitab kaasa ka
puuvaik
 Põhiliselt pakitakse 16- ja 24 kg kottidesse
 1 tonni pelletite valmistamiseks kulub 7
kuupmeetrit saepuru
 Tonni pelletite kütteväärtus võrdub 0,5 tonni kerge
kütteõli või viie ruutmeetri küttepuudega
 Meeskond/Tööjõud on stabiilne
 Pelletite standardid vastavad Euroopa kõige
kõrgematele nõuetele (CEN/TC 335)
 Jälgitakse: läbimõõt, niiskus, tuhasisaldus, mehaa
niline tugevus, tihedus, kütteväärtus.

33. OKASPUUDE SEISUND
 Leidus puid kes olid kaotanud palju okkaid
 Lugedes ära võrsed ehk aastad saime 7
 Nägime ka hirmuvõrseid
 Nägime, et mõne puu võra oli hõredam
 Paljudel polnudki okkaid, seega ei näinud
erakordselt lühikesi okkaid
 Alla poole okastest olid pruunid
 100-st 29
 Okkad märgusid väga vähe, seega olid
enamasti vigastamata

34. PINNAMOOD
 Järvenõgu-mandrijääteke
 Küngas/voor- mandrijääteke
 Meid ümbritses mets, järv
 Ilm- tuuline, jahe, vihm
 Taevas oli pilves
 Kuulsime linde, lehtede sahinat
 Inimeste hääli, peaaegu pidevalt
 Tundsime sambla lõhna

35.  Maapind oli künklik
 Taimed: kõrrelised, kuusk, kask, mänd, pihlakas,
sarapuu
 Domineeris kuusk (spruce, spruce/fir, ель)
 Esines laanemetsa kooslus
 Helisid sai tekitada okste, vee, kivide ja lehtedega
 Seda paika saab kasutada ujumas käimiseks,
grillimiseks, ehk isegi telkimiseks
 Sobis Paul-Eerik Rummo luuletus ( Järved
kordavad taevast...)
 Tähelepanuväärseid jägi ei kohanud

36.  Nägime, et inimesed on: raiunud puid, rajanud
matkaraja, tallanud raja, teinud lõket, kinnitanud
infotahvli, ehitanud paadisilla, paigutanud
prügikasti, rajanud piknikuplatsi, ehitanud
riietuskabiini
 Reeglid: Ei tohiks maha jätta prügi, lõke tuleb enda
järel alati ära kustutada, suuremaid jälgi ei tohiks
endast maha jätta

37. VARIATSIOONIKÕVER- AIDU
KARJÄÄR
Variatsioonikõver
7
6
5
4
Esines
3
2
1
0
35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 53 54 56
Lehe pikkus
Keskmine lehe pikkus 45,18 mm

38. PRAKTILINE TÖÖ NR 43/ VALGUSE
PEEGELDUMINE
 Uurisime kui palju  Kruus+okkad: 50x 10
erinevad pinnad lux
valgust tagasi  Kivi: 26x10 lux
peegeldavad  Sammal: 15x10 lux
 Vesi: 115x10 lux  Näeme, et kõige
 Puit lava: 100x10 lux rohkem tegid seda
 Muru: 35x10 lux pinnad, mis olid
 Süsi: 26x10 lux lagedamates kohtades
 Känd: 39x10 lux

39. TAIMEMAHLAD. ALKEENID.
LIITUMISPOLÜMEERID
 Võilille mahl: Käel jäi niiskeks, kuivamine võttis
päris palju aega, klaasplaadil aga kuivas ruttu
 Vereurmarohi: Vastupidi, kätte imbus ruttu
sisse, klaasplaadil oli pikemalt niiske
 Kautšukipuu on sarnane võilillega, alkadieenidest
sisaldub mõlema mahlas 2-metüülbuta-1,3-dieeni
 Seismisel okaspuu vaik muutb kõvaks ja
tumekollaseks/pruunikaks
 Taimemahlad sisaldavad terpeeni
 On meeldiva lõhnaga
 Annavad värvuse (mõnedele)

40.  KMnO4 lahuse lisamisel eraldus mahladest värv
(terpeen)
 Terpeen on lahtise süsinikuahelaga
 Sidus ennast KMnO4 lahusega
 Põhjus miks kasutati puuvaiku nätsuna:
 vältida suu ja hammaste haigusi
 varjutada halba suulehka
 Inimestele meeldib midagi närida
 Ergutab
 Nätsu teeb nätsuks
kummialus( leche, caspi, sorva, nispero, tunu ja
jelutong)
 Kõik need on erinevate puude vaigud

41. LAHUSTUVUS
 Bensiin: Ei juhtunud vaiguga selles lahuses
midagi
 Etanool: Lahuv värvus kollakakas, pisut
lahustus
 Vineeri nende lahustega immutades, imas puit
selle kergesti endasse
 Lakki kasutatakse sest:
 Kaitseb niiskuse eest
 Ei lase erinevaid osakesi puitu (seeneeoseid
jne)

42.  Immutab puidu läbi ning kuivab, moodustub
kelme
 Enamjaolt on kasutusel vesialuselised lakid
 Vesialuseline lakk: vedeldiks on vesi

43. ÜLESANDED( Rühm nr.1)
 Nägime veepinnal liikumas vesijooksikuid
 Nad on kerged, väikesed/ kergkaalulised
 3 jalapaari, veepeal olles raskus laskub
keskmistele ja tagumistele
 Neil on pöiapära- mittemärguv
 Ei murra veepinda
 Pöiapärg eritab vaha
 Vaha on hüdrofoobne
 Pöiapära kaetud peenikeste karvakestega

44.  Seda mööda jooksevad peenikesed vaod
 Mikroskoopiliselt kare pind on väga efektiivne
tõrjumaks vett jalgu katmast
 Vesijooksik jookseb, liigutades oma keskmisi ja
tagumisi jalgu
 Tõukejõud tuleneb peamiselt keskmistelt jalgadelt
 Käituvad nagu aerud
 Kui jalg libiseb tahapoole, tekitab ta vette U-
kujulise keeristetoru
 U tipud veepinnal on kaks lähestikkuasetsevat
keerist, mis pöörlevad eri suundades (vee alt
ühendatud)

45.  Kuna osa vee liikumisest keeristes on suunatud
tahapoole, tõugatakse looma ettepoole

46. TAIMEDE/OKASTE
MÄRGAMINE/MITTEMÄRGAMINE
 Sarapuu leht: piiritus-märgus; dest. vesi-
märgus; seebivesi- märgus
 Toominga leht: piiritus- märgus; dest. vesi- ei
märgunud; seebivesi- märgus
 Pihlaka leht: märgus kõigis (piiritus, dest.
vesi, seebivesi)
 Kase leht: ei märgunud dest. vees
 Kuuse okas: ei märgunud ühegi vedelikuga

47. ELEKTRIJUHTIVUS
 1. vesi- Vernier: 294,9 ; ELAP: 470
 2. vesi- Vernier: 296,4; ELAP 470

48. KÕRGEPINGEVÕRGUD
 Alajaamad- muundavad ja jaotavad
 Sisaldab: sisenevate ja väljuvate liinide
ühendusi, lülitusseadmeid, trafosid, juhtimisahel
aid ning hooneid
 Elektrienergia transport- võimalikult väikesed
kaod
 Trafo on elektromagnetilisel induktsioonil
põhinev staatiline elektrimuundur
 Võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust ja
pinget sagedust muutmata

49.  Trafol on kolm põhiosa:
südamik, mähised, jahutussüsteem
 Tõstab generaatoripingeid elektrijaamades
 Alandab elektriliini pinget tarbija jaoks
 Primaarmähis ja sekundaarmähis
 Väline vahelduvpinge tekitab tekitab
primaarmähises vahelduvvoolu
 Kaasneb magnetväli
 Magnetvoog läbib sekundaarmähise keerde
 Indutseerib elektromotoorjõu
 Sekundaarmähise otstel vahelduvpinge

52. KASUTATUD ALLIKAD
 http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html
 https://www.energia.ee/et/oil/oilshale-and-
mining/oilshale
 http://polevkivi.blogspot.com/2008/11/plevkivi.html
 http://www.fyysika.ee/koolidele/nupula?nupula_id
=49
 http://www.hambaarst.ee/artiklid/173/
 http://www.kodukauniks.ee/components/com_ma
mbowiki/index.php?title=Lakk