1. Keelesemiootika
Semiootika on teadus märkidest, märgisüsteemidest ja märgiprotsessidest. Ta
tegeleb tähenduse, suhtluse ja nähtuste uurimisega ning seaduspärasustega. Semiootika on
alusteaduseks humanitaar- ja eluteadustele, selle keskmes on arusaam, et eranditult kogu
inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid.
Semiootika klassikud
* Charles Sanders Peirce’i peetakse semiootika üheks rajajaks.
* Ferdinand de Saussure kavandas teaduse nimega "märgiõpetus" (semioloogia).
* Charles Morris esitas oma semiootikateooria raamatus "Foundations of the Theory of
Signs".
* Umberto Eco on teinud semiootika laiemalt tuntuks. Tema semiootikateooria on
esitatud raamatus "A Theory of Semiotics".
* Jakob von Uexküll on üks biosemiootika rajajaid.
* Thomas Sebeoki juhtimisel kujunes semiootika rahvusvaheliseks keskuseks Indiana
ülikool USAs. Samas asus pikka aega ajakirja Semiotica toimetus.
Juri Lotman
Juri Lotman (28. veebruar 1922 Petrograd – 28. oktoober 1993 Tartu) oli juudi päritolu
Eesti semiootik, kirjandusteadlane ja kulturoloog, üks Tartu-Moskva
semiootikakoolkonna rajajaist ning kauaaegne Tartu Ülikooli professor. 1970.–1980. aastatel
tegeles Juri Lotman kultuurisemiootika põhialuste väljatöötamisega ning 1967 oli
Lotman Rahvusvahelise Semiootikaassotsiatsiooni asepresident.
Semiootika liigid
Üldsemiootika ehk teoreetiline (uurib märke, märkide loomust, päritolu ja arengut).
Biosemiootika ehk ökosemiootika.
Antroposemiootika ehk kultuurisemiootika laias mõttes.
Kultuurisemiootika.
Märgi semiootika.
Keelesemiootika.
Kasutatud kirjandus:
lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/SSSEM1.ppt
http://et.wikipedia.org/wiki/Semiootika
http://et.wikipedia.org/wiki/Keelesemiootika
http://et.wikipedia.org/wiki/Juri_Lotman