2. Virmalised???
• Ehk põhja- ja lõunavalgus atmosfääri kõrgemates
kihtides esinev optiline nähtus.
• Nende põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud
osakeste kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.
• Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse
päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub
valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena.
• Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses
magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus –
päikesetuul.
3. Värvus???
• Kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik, kiirgub
sellest kas rohelist (100–150 km kõrgusel) või
punast (umbes 250 km kõrgusel) valgust.
• Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või
violetset valgust.
• Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km
maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja
kõrgeim umbes 200 km.
4.
5. • Kosmoseilm on füüsikaliste protsesside kogum, mis saab alguse
Päikesest ja mõjutab inimtegevust nii Maal kui kosmoseruumis.
• Päike saadab välja elektromagnetilist kiirgust (valgus,
raadiolained, röntgenkiirgus, infrapuna- ja ultraviolettkiirgus) ja
lisaks laetud osakesi. Need laetud osakesed haaravad kaasa
osakesi Päikese magnetväljast ja eemalduvad temast
päikesetuulena.
• Kui purse toimub päikeseplekist, mis on n. ö. näoga Maa poole,
liigub päikesetuul Maa magnetvälja häirima.
• Elektromagnetiline kiirgus jõuab Maani valguse kiirusel, umbes 8
minutiga, kuid päikesetuulel võtab keskmiselt kaks päeva.
• Laetud osakesed mõjutavad Maa magnetvälja ja atmosfääri
kõrgeimaid kihte mitmel moel, tekitades magnettorme ja virmalisi.
• Pooluste lähedal on tugevamad magnettormid ja parem võimalus
näha virmalisi, sest kiirgus liigub mööda magnetilisi jõujooni, mis
just pooluste kohal suubuvad.
