Keskkonnaameti roll ja panus loodusturismi täna ja homme
Tarvo Roose
Conference "Tourism in Protected Areas"
Konverents "Turism looduskaitsealadel"
14.-16. septembril 2017
Soomaa national park, Estonia
Linna rahvuspark - teiste maade kogemused, meie võimaluspiritaselts
Tallinna Merivälja elanik Jüri Lass tutvustab oma ideed luua linna rahvuspark. Linna rahvuspargi loomise ideed kannab siiras soov tagada rahvuspargiks pakutud ala võimalikult terviklik, ala potentsiaali kõige paremini ärakasutav ning kogu linna vääristav areng.
Linna rahvuspark - teiste maade kogemused, meie võimaluspiritaselts
Tallinna Merivälja elanik Jüri Lass tutvustab oma ideed luua linna rahvuspark. Linna rahvuspargi loomise ideed kannab siiras soov tagada rahvuspargiks pakutud ala võimalikult terviklik, ala potentsiaali kõige paremini ärakasutav ning kogu linna vääristav areng.
Haabjas UNESCOsse. Seminar 12 02 2019 Aivar Ruukel
Eesti ühepuulootsiku ehk haabja UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja esitamise arutelu.
Teisipäeval 12. veebruaril 2019.
Kell 11 - 14.
Tori ajaloolises vallamajas.
Päevakavas:
Tervitus - Kalev Kaljuste, Rohelise Jõemaa Koostöökogu
Sissejuhatus - Aivar Ruukel, Eesti Haabjaselts
Algatus “Soomaa haabjas UNESCOsse” - Oliver Loode, Põlisrahvaste Arengu Keskus
Vaimsest kultuuripärandist ja Eesti nimistust - Leelo Isidora Viita ja Epp Tamm, Rahvakultuuri Keskus, Vaimse kultuuripärandi osakond
UNESCO kultuuripärandi nimistud ja nende nõuded - Margit Siim, UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon
Ühepuulootsik Soomaa rahvuspargi kultuuripärandis - Sandra Urvak, Keskkonnaamet
Tegevusplaani koostamine haabjapärandi esitamiseks UNESCO nimistusse.
Community involvement and research on haabjas heritage.pdfAivar Ruukel
Presentation by Aivar Ruukel "Community involvement and research on haabjas heritage" at the Nordic and Baltic network on Intangible Cultural Heritage meeting at
Diversity of Music Heritage -symposium (live streamed) of Kansanmusiikki-instituutti - Finnish Folk Music Institute in Kaustinen, Suomi.
ERMi hõimuklubis on külas Aivar Ruukel Soomaalt
Esmaspäev, 20. märts 2023
Eesti Rahva Muuseumi hõimuklubi sarja järgmine üritus pealkirjaga „Hõimurahvaste ruhed ja haabjad“ toimub kolmapäeval, 22. märtsil.
Külas on haabjameister Aivar Ruukel Soomaalt, kes on oma südameasjaks võtnud ühepuulootsiku valmistamise traditsiooni hoidmise Eestis. Sealjuures on ta põhjalikult uurinud ka teiste soome-ugri rahvaste ühepuupaate. Hõimuklubis tutvustab Aivar ruhede ja haabjate pärandit hõimlaste juures ning toob välja, mille poolest need veesõidukid eri rahvaste juures erinevad või sarnanevad.
Kohtumine toimub 22. märtsil kell 17.30 ERMi Aliise Moora auditooriumis. Osavõtt üritusest on tasuta.
Rozwój Ekoturystyki opartej na zasobach wodnychn - Development of water-based Ecotourism - case of Soomaa, Estonia.
Presentation at Smart Specialization conference 20th January 2023, Hotel Przystań, Olsztyn, Warmian-Masurian Voivodeship, Poland.
Vikingeskibsmuseets forskningsforum - Expanded dugout canoes from Estonia’s S...Aivar Ruukel
"Expanded dugout canoes from Estonia’s Soomaa region", presentation by Aivar Ruukel, boatbuilder and nature-culture guide in Soomaa national park, Estonia. At Vikingeskibsmuseets forskningsforum, Mandag den 9. Januar 2023, kl. 13-14.
Estonian Expanded Logboat in UNESCO’s Intangible Cultural Heritage listAivar Ruukel
Estonian Expanded Logboat in UNESCO’s Intangible Cultural Heritage list
Presentation by Aivar Ruukel at ICOMOS Estonia Conference “Coastal World Heritage and Heritage Communities” in Tallinn 24. August 2022
Üleujutused haabjapärandi säilitajana. Aivar Ruukeli ettekanne XXXI Põhjamaade hüdroloogia konverentsil Tallinnas, 15.08.2022.a. „Hüdroloogia ja veega seotud ökosüsteemid" EESTI PÄEV – 100 aastat hüdroloogilist seiret Eestis
Traditions and Stories around Estonian expanded logboat (haabjas)
"Stories that matter" - a seminar of the Nordic and Baltic network on Intangible Cultural Heritage
at Storytelling Festival in the Museum of Legends in Ljungby, Sweden.
Soomaa lootsikukultuur ja selle jätkusuutlikusAivar Ruukel
Koolitusseminar „Elav pärand ja jätkusuutlikkus" keskendus Pärnumaa vaimsele pärandile
6. aprillil 2022
Vaimne kultuuripärand kui elav pärand on oma olemuselt haaramatult mitmekesine ning
ajas muutuv. Milline koht on traditsioonilistel teadmistel ja oskustel meie igapäevaelus ja
tähendus kogukonna jaoks?
Miks (ühepuu)lootsik ja miks UNESCO-staatus on väärtuslikud?Aivar Ruukel
Ettekanne "Miks (ühepuu)lootsik ja miks UNESCO-staatus on väärtuslikud? " Eestimaa Looduse Fondi poolt 1.-2. veebruaril 2022. a. korraldatud looduskaitsele ja märgaladele pühendatud konverentsil.
Presentation about European Ecotourism Network (EEN) at the the Asia Pacific Ecotourism Summit (APES) 2022 IYE+20, the initiative of Asian Ecotourism Network (AEN), commemorating 20 years of the International Year of Ecotourism (IYE 2002)! This Summit was hosted online from 8th to 9th January 2022, organized by the AEN.
Ettekanne koolitusel "Roheliste teenuste arendamine ehk keskkonna ja kvaliteedi juhtimine maaturismi väikeettevõttes" Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis 03.november 2021
2. Keskkonnaministeerium
Looduskaitsepoliitika väljatöötamine ja elluviimine
Keskkonnainspektsioon
Riikliku järelevalve teostamine ning riikliku sunni kohaldamine seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
Keskkonnaagentuur
Riikliku keskkonnaseire programmi täitmise ja keskkonnaseire andmehõive korraldamine;
keskkonnaga seotud rakendusuuringute ja inventuuride korraldamine; looduskaitse tulemuslikkuse
hindamine.
Riigimetsa Majandamise Keskus
• LKO osakonna põhiülesandeks on RMK majandatavas metsas praktiliste looduskaitsetööde
kavandamine ning selle tegevuse koordineerimine.
• Külastuskorraldusosakonna ülesandeks on kaitse- ja puhkealadel mitmekülgsete
rekreatsioonivõimaluste loomine, nendel külastuse suunamine ning metsa- ja kaitseväärtuste
tutvustamine ja selle kaudu looduskeskkonna kaitsmine ning elanikkonna väärtushinnangute
kujundamine.
Loodusmuuseum
Koguda, säilitada ja uurida elusa ning eluta looduse mitmekesisust, selle arengut nii ajas kui ruumis ning
vahendada seda üldsusele teaduslikel ning hariduslikel eesmärkidel.
3. Keskkonnaamet
Riigi keskkonna- ja looduskaitse ning -kasutamise poliitika ja programmide ning tegevuskavade
elluviimine.
• valitseb Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määratud kaitstavaid loodusobjekte;
• korraldab kaitstavate loodusobjektide kaitse-eeskirjade ja kaitse alla võtmise otsuste koostamist;
• korraldab kaitsekorralduskavade, elupaiga tegevuskavade ning liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavade
koostamist ning rakendamist;
• koostab võõrliikidega seotud tegevuskavad ning korraldab nende rakendamist;
• annab hinnangu kaitstavate loodusobjektide kaitse tulemuslikkusele ja kaitsekorra otstarbekusele ning
koordineerib selleks vajalike rakenduslike uurimistööde ja inventuuride läbiviimist;
• rakendab kaitsemeetmeid kaitsealuste liikide ohustamise vältimiseks;
• korraldab avalikkuse kaasamise, keskkonnahariduse ja -teavitamise alast tegevust;
5. Mõned arvud
• 2016. aasta lõpu seisuga oli Eestis kokku 3864 kaitstavat
loodusobjekti, nendest:
• looduskaitsealasid 158 (muutus 6↑);
• maastikukaitsealasid 152 (muutus 1↓);
• rahvusparke 5 (muutust ei toimunud ↔);
• vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 80 (muutus 9↓);
• parke ja puistuid 534 (muutus 2↑);
• hoiualasid 335 (muutus 8↓);
• püsielupaiku 1426 (muutus 40↑);
• kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid
loodusobjekte 20 (muutust ei toimunud ↔);
• kaitstavaid looduse üksikobjekte 1153 (muutus 61↓).
6. Mõned arvud
• 2016. aasta seisuga on Eesti maismaast kaitse all 18,7% (võrreldes 2011.
aastaga tõus 0,6%), kogu akvatooriumist 27% ja kogupindalast 22%.
• ELis on Eesti kaitstava territooriumi pindala poolest 20. kohal ja Natura
2000 võrgustiku aladega kaetuse poolest 12. kohal.
• Eraomandis on 2015. aasta seisuga, nagu ka 2011. aastal, 25% kaitstavate
alade pindalast.
• Enamikus kaitstavate alade tüüpidest on suurim osakaal (üle 70%)
riigimaal, erandiks on hoiualad (riigimaad 52%) ja üksikobjektid (riigimaad
18%).
• Kõige suuremad alad on erinevatel kaitstavatel aladel hõlmatud
piiranguvööndisse, erand on looduskaitsealad, kus suurim pindalaline
osakaal kuulub hooldatavasse sihtkaitsevööndisse. Kõigi kaitstavate alade
kokkuvõttes on sihtkaitsevööndis 28% ja piiranguvööndis 23%.
7. Mõned arvud
• Loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja liikide seisundihinnangute järgi on Eesti ELi
keskmisest tasemest paremas seisus – ELis on halvas ja ebapiisavas seisundis 77%
elupaigatüüpidest ja 60% liikidest, Eestis aga 48% elupaikadest ja 35% liikidest.
Halvas seisus on meil elupaigatüüpidest endiselt vanad loodusmetsad ning soo- ja
soostunud lehtmetsad.
• Läbi on viidud või alguse saanud hulk tegevusi nii poollooduslike koosluste ja
sooelupaikade kui ka jõeelupaikade taastamiseks. Algust on tehtud jääksoode
taastamisega.
• Tulemusi on andnud ohustatud liikide heaks tehtu – näiteks on Eesti ainus riik, kes
on suutnud loodusesse reintrodutseerida ülemaailmselt kriitiliselt ohustatud
euroopa naaritsa.
• Tõusmas on mitme kaitsealuse liigi arvukus, näiteks läheb viimastel aastatel hästi
merikotkal.
• Aastal 2015 võeti vastu üleeuroopaline invasiivsete võõrliikide määrus ja aastal
2016 jõustus sellega seotud probleemsete võõrliikide nimekiri, kuhu teiste seas
kuulub ka Eestis ohjatav Sosnovski karuputk.
8. KeA roll loodushariduses kaitsealadel
• Matkaradade ja teiste kaitsealadega seotud külastusrajatiste infotahvlite
sisu
• Ekspositsioonide haldamine Lahemaa RP keskuses Palmses, Matsalu RP
keskuses Penijõel, Karula RP keskuses Ähijärvel, Viidumäe LKA keskuses
Viidul, Endla LKA keskuses Toomal, Alam-Pedja LKA keskuses Kirnas,
Otepää LP keskuses, Iisaku looduskeskus
• Kaitsealadega seotud õppeprogrammide koostamine ja läbiviimine
• Junior Rangeri e. noore looduskaitsja koolitusprogramm
• Laiale avalikkusele suunatud looduskaitsekuu matkapäevad
• Infotrükised kaitsealade kohta.
https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-
tegevused/keskkonnaharidus/trukised
• Kaitsealad.ee kodulehe arendus
9. Suurimad väljakutsed
• (Metsa) majandamine
• Maamaksu teema
• Ehitustegevus
• Jahindus
• Külastuskorraldus
• (Kohtu)vaidlused
10. • Kaitsealade võrgustik
• Külastustaristu
• Informatsioon
• Õppepäevad ja-programmid
• Dialoog…
Mida pakub riik
11. Kuidas paremini
• Harimine (lapsed, laiem avalikkus, kohalikud elanikud)
• Selgemad juhised ja kokkulepped (liigitegevuskavad,
metsajuhis)
• Inimkeelne kaitsekordade tutvustamine (VTK, KKK)
• Planeeringud (rangelt kaitstavad metsad; linnujaht,
maakondade planeeringud)
• Kaitsekorralduskavad
• Koostöökogud
12. • Kaitsealade külastusel peaks olema hariv eesmärk, mitte (ainult)
rekreatsiooniline
• Loodusturismi arendamisel on eesmärk lähtuda säästva arengu,
loodushoiu, maaelu ja pärandkultuuri säilitamise põhimõttetest
• Arvestatakse kaitsealuste liikide ja koosluste taluvust: ei
planeerita külastusi õrna loodusega paikadesse tundlikel aegadel
- inimesed suunatakse selleks ettevalmistatud kohtadesse
• Arvestatakse nn sotsiaalse taluvusega, st külastuse planeerimisel
arvestatakse kohalike elanike privaatsusvajadusega ja välditakse
külastajate koondumist õuealade vahetusse lähedusse
Ootused
13. Mured ja rõõmud
• Häirimine
• Koormus
• Ajastus
• Piirangud
• Laiem mõju
• Vabatahtlikud piirangud
• Koostöö