Kati Kollom
Tsiviilõiguse mõiste
 Õigusnormide kogum, mis korrastab isikute
varalisi suhteid.
 Oluline osa eraõigusest.
 Põhilised osad on asja-, perekonna-, pärimis- ja
võlaõigus.
Perekonnaõigus
 Perekonnaõigusega (vt. Perekonnaseadus)
reguleeritakse kõiki perekonna ja abieluga
seotud suhteid (näiteks abielu sõlmimine,
abikaasade vastastikused kohustused,
kohustused laste suhtes).
Pärimisõigus
 Pärimisõiguse (vt. Pärimisseadus) alla
käivad kõik suhted, mis seotud pärimisega,
pärijate ja pärandajatega.
Võlaõigus
 Võlaõigus (vt. Võlaõigusseadus) koosneb üldosast ja
eriosast ja reguleerib kõike seda, mis seondub võlasuhtega,
millest tuleb ühe isiku kohustus (võlgnik), teha teise isiku
(võlausaldaja) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata
ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse
täitmist.
 Alles jõustunud võlaõigusseadus reguleerib ka
lepinguväliseid suhteid (näiteks tasu avalik lubamine).
Asjaõigus
 Asjaõigus (vt. Asjaõigusseadus), mille
reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende
sisu, tekkimine ja lõppemine.
Tsiviilõiguse teostamise
mõiste
 Isiku poolt oma subjektiivsete õiguste
täideviimine.
 Õigusnormidest tulenevad õigused viiakse
täide mitmel moel, kas siis omandades,
vallates, kasutades või käsutades vara. Kuid
kõike seda võib teha üksnes seadusega
ettenähtud tingimustel.
Tsiviilõiguste teostamise
viisid (1)
 Hea usu põhimõte
See tähendab seda, et ei tohi oma õigusi kasutada
pahatahtlikult teise poole suhtes, vaid oma õigusi
saab kasutada üksnes eesmärgipäraselt.
Seadus ütleb otseselt välja, et oma õiguse teostamine
ei ole lubatud seaduse vastasel viisil ega ka selliselt,
et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju
tekitamine.
Tsiviilõiguste teostamise
viisid (2)
 Heausksuse eeldus
Kui seadus seob õiguslikud tagajärjed
heausksusega, siis tuleb meil ka eeldada selle
olemasolu, sellest järeldub siis, et meie
vastupidises väites peame tõendama, et see
subjeks ei käitunud heauskselt.
Tsiviilõiguste teostamise
viisid (3)
 Hädakaitse
Hädakaitses tehtud tegu ei ole õigusvastane,
kui see juures ei ole ületatud hädakaitse piire.
See on rünnaku tõrjumine ja see rünnak
ähvardab hädakaitses tegutsenud subjekti v
kedagi teist.
Tsiviilõiguste teostamise
viisid (4)
Hädaseisund
Hädaseisundiga on tegu siis, kui isik tekitab
kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava
ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt,
kuid kahju tekitamine on vajalik ohu
tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga
võrreldes ebamõistlikult suur.
Tsiviilõiguste teostamise
viisid (5)
 Kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju,
mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud
oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu.
 Kui see on asjaolude kohaselt mõistlik, võib
hädaseisundis tekitatud kahju hüvitamist
nõuda isikult, kelle huvides kahju tekitati.
Tänan
kuulamast!

Tsiviilõiguste teostamine

  • 1.
  • 2.
    Tsiviilõiguse mõiste  Õigusnormidekogum, mis korrastab isikute varalisi suhteid.  Oluline osa eraõigusest.  Põhilised osad on asja-, perekonna-, pärimis- ja võlaõigus.
  • 3.
    Perekonnaõigus  Perekonnaõigusega (vt.Perekonnaseadus) reguleeritakse kõiki perekonna ja abieluga seotud suhteid (näiteks abielu sõlmimine, abikaasade vastastikused kohustused, kohustused laste suhtes).
  • 4.
    Pärimisõigus  Pärimisõiguse (vt.Pärimisseadus) alla käivad kõik suhted, mis seotud pärimisega, pärijate ja pärandajatega.
  • 5.
    Võlaõigus  Võlaõigus (vt.Võlaõigusseadus) koosneb üldosast ja eriosast ja reguleerib kõike seda, mis seondub võlasuhtega, millest tuleb ühe isiku kohustus (võlgnik), teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.  Alles jõustunud võlaõigusseadus reguleerib ka lepinguväliseid suhteid (näiteks tasu avalik lubamine).
  • 6.
    Asjaõigus  Asjaõigus (vt.Asjaõigusseadus), mille reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine.
  • 7.
    Tsiviilõiguse teostamise mõiste  Isikupoolt oma subjektiivsete õiguste täideviimine.  Õigusnormidest tulenevad õigused viiakse täide mitmel moel, kas siis omandades, vallates, kasutades või käsutades vara. Kuid kõike seda võib teha üksnes seadusega ettenähtud tingimustel.
  • 8.
    Tsiviilõiguste teostamise viisid (1) Hea usu põhimõte See tähendab seda, et ei tohi oma õigusi kasutada pahatahtlikult teise poole suhtes, vaid oma õigusi saab kasutada üksnes eesmärgipäraselt. Seadus ütleb otseselt välja, et oma õiguse teostamine ei ole lubatud seaduse vastasel viisil ega ka selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine.
  • 9.
    Tsiviilõiguste teostamise viisid (2) Heausksuse eeldus Kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, siis tuleb meil ka eeldada selle olemasolu, sellest järeldub siis, et meie vastupidises väites peame tõendama, et see subjeks ei käitunud heauskselt.
  • 10.
    Tsiviilõiguste teostamise viisid (3) Hädakaitse Hädakaitses tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui see juures ei ole ületatud hädakaitse piire. See on rünnaku tõrjumine ja see rünnak ähvardab hädakaitses tegutsenud subjekti v kedagi teist.
  • 11.
    Tsiviilõiguste teostamise viisid (4) Hädaseisund Hädaseisundigaon tegu siis, kui isik tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kuid kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur.
  • 12.
    Tsiviilõiguste teostamise viisid (5) Kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu.  Kui see on asjaolude kohaselt mõistlik, võib hädaseisundis tekitatud kahju hüvitamist nõuda isikult, kelle huvides kahju tekitati.
  • 13.