5.klass. Ajaloo ja eesti keele lõiming teemal Ajalooallikad ja ajaarvamine

1. AJAARVAMINE
Aleksandra Dergatšova

2. Eesmärgid
Tunni lõpus õpilane:
 tunneb mis on põhi-, järg-,
murdarvsõna, rooma numbrid
 oskab kirjutada arvud sõnadega
 oskab arvsõnu käänata

3. AAjjaaaarrvvaammiinnee
on dateerimise süsteem, mille aluseks
on teatud sündmusest möödunud või
selleni jäänud aastate arv.

4. Mille järgi vanasti arvutati aega?
 Aja mõõtmise aluseks oli Maa, Päikese ja Kuu
liikumine, mida muistsed inimesed hoolega
jälgisid.
 Panid tähele, et Kuu kasvamine ja kahanemine ning
aastaaegade vaheldumine käib kindlas rütmis
 Taevakehade liikumise järgi sai kindlaks teha
päevi, kuid, aastaid.
 Nende põhjal hakati koostama kalendreid, mille
abil teati, millal alustada külvi- ja lõikustöid ning
tähistada pühi.

5. AAjjaalloooosstt
 MMõõõõddeettii aaeeggaa eessiiaallgguu kküüüünnllaa
ppõõlleemmiissee,, llaammbbiiõõllii vväähheenneemmiissee,,
llääbbiillooeettuudd lleehheekküüllggeeddee,, tteeeekkoonnnnaa
ppiikkkkuussee vvõõii kkiirriikkuukkeellllaaddee hheelliissttaammiissee
jjäärrggii..
 MMeehhhhaaaanniilliisseedd kkeellllaadd lleeiiuuttaattii uummbbeess
770000 aaaassttaatt ttaaggaassii jjaa eessiiaallgguu hheelliisseessiidd
nneeeedd vvaaiidd ttääiissttuunnnniill.. HHiilljjeemm lliissaattii
kkeellllaaddeellee ttuunnnnii-- jjaa vveeeell hhiilljjeemm
mmiinnuuttiioossuuttii..

6. Vanim tänapäeval töötav kell, mis on
umbes 620 aastat vana.
Liivakell
Päikesekell
Päikesekell
Veekell

7. AJA ARVESTUS
 Muistses Kreekas käis arvestus
olümpiamängude järgi.
 Vanad roomlased arvutasid aega
Rooma linna tekkest.
 Juudid arvutasid aega maailma
tekkimisest.

8. SSÜÜNNDDMMUUSSTTEE DDAATTEEEERRIIMMIINNEE
 Meie arvutame aega Jeesuse Kristuse
sünnist.Kristuse sünniaastat peetakse 1.
aastaks ja sellest lähtuvalt loendatakse
aastaid mõlemale poole.
 Enne Kristuse sündi tähistatakse aega
mõistega eKr. (nt 100 aastat eKR) ja e.m.a
loetakse enne meie ajaarvamist
 Pärast Kristuse sündi tähistatakse aega
mõistega pKr (nt 100 aastat pKR).
 Sada aastat on üks sajand, näiteks
Aastad 1-100 on 1. sajand
Aastad 1901-2000 on 20. sajand.
 1000 aastat on aastatuhat.

9. PÕHIARVSÕNA (количественное числительное)
väljendab hulka ja vastab küsimustele mitu?
(сколько?) ja kui palju? (как много?)
Näiteks: 8 - kaheksa 500 - viissada
8347 – kaheksa tuhat kolmsada nelikümmend seitse
JÄRGARVSÕNA (порядковое числительное) näitab
elementide järjekorda mingis hulgas ja vastab
küsimusele mitmes? (который?)
Näiteks: 6.- kuues 16. –kuueteistkümnes
490. – neljasaja üheksakümnes
MURDARVSÕNAKS (дробное числительное) nimetame
hulga võrdseid osasid ja sõnad vastavad küsimusele
mitmendik? (Которая часть? Сколько частей?)
Näiteks: pool ehk üks kahendik (половина или вторая
часть)
veerand ehk üks neljandik (четверть или одна четвертая)

10. NUMBRITEGA MÄRGIME
ARVSÕNU ERINEVALT:
PÕHIARVUD märgime araabia
numbritega ja punktita.
Nt 5; 200 000; 0,52; 12
JÄRGARVUD märgime araabia
numbritega ja punktiga.
Nt 2. ; 13. ; 170. ; 1905.

11. Araabia ja rooma numbrid
1 - I 2 – II 3 – III 4 – IV 5 – V
6 – VI 7 – VII 8 – VIII 9 - IX
10 – X 15 – XV 20 – XX 30 -XXX
40 – XL 50 – L 60 – LX
70 – LXX 80 – LXXX 90 - XC
100 – C 200 - CC 300 - CCC
400 - CD 500 – D 1000 - M

12. NNÄÄIITTEEDD
 1948. a – tuhande üheksasaja neljakümne
kaheksandal
 2014.a – kahe tuhande neljateistkümnendal
aastal
 V. saj – viiendal sajandil
 100 pKr – sada aastat pärast Kristuste sündi
 150 eKr – sada viiskümmend aastat enne
Kristuse sündi
 1502 – tuhat viissada kaks
 XIX. saj – üheksateistkümnendal sajandil

13. KKiirrjjuuttaa nnuummbbrriidd ssõõnnaaddeeggaa::
 2014.a
 2015
 145. a
 XX. saj
 100
 1025.a
 9000 aastat eKr
 1500 aastat pKr
 2011. a
 145
 5

14. MMiilllliisseedd oolliidd ttuunnnnii eeeessmmäärrggiidd??
MMiiddaa SSaa nnüüüüdd oosskkaadd??