Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu ettekanne uuringust "Muutuv konkurentsiolukord toidukaupade tarneahelas ja ebaausad kauplemistavad"
Põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talviku ettekanne Eesti Põllumeeste Keskliidu konverentsil "Kuhu lähed Eesti põllumajandus 2014-2020".
Uuringu peamine eesmärk oli välja selgitada 7-45-aastaste inimeste energiajookide joomise ning teiste kofeiini sisaldavate toodete, nagu näiteks kohv, tee, koolajoogid, šokolaad, tarbimisharjumused Eestis. Varem sellist uuringut Eestis läbi viidud ei ole. Uuringu viis läbi Tervise Arengu Instituut Põllumajandusministeeriumi tellimusel.
Uuringu “Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegelik kasutamine nin...Maaeluministeerium
Uuringu “Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegelik kasutamine ning võimalike meetmete välja selgitamine põllu- ja metsamajanduse taristu arendamiseks kuni aastani 2020” tulemused – Siim Maasikamäe, Eesti Maaülikool
Eesti konkurentsivõime ülevaate tutvustus. Avalik loeng.Eesti Pank
Eesti Panga ökonomistid Natalja Viilmann ja Jaanika Meriküll tutvustavad Eesti majanduse konkurentsivõime ülevaadet.
Eesti majanduse konkurentsivõime analüüs valmib kord aastas. 06.03.2014
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu ettekanne uuringust "Muutuv konkurentsiolukord toidukaupade tarneahelas ja ebaausad kauplemistavad"
Põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talviku ettekanne Eesti Põllumeeste Keskliidu konverentsil "Kuhu lähed Eesti põllumajandus 2014-2020".
Uuringu peamine eesmärk oli välja selgitada 7-45-aastaste inimeste energiajookide joomise ning teiste kofeiini sisaldavate toodete, nagu näiteks kohv, tee, koolajoogid, šokolaad, tarbimisharjumused Eestis. Varem sellist uuringut Eestis läbi viidud ei ole. Uuringu viis läbi Tervise Arengu Instituut Põllumajandusministeeriumi tellimusel.
Uuringu “Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegelik kasutamine nin...Maaeluministeerium
Uuringu “Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegelik kasutamine ning võimalike meetmete välja selgitamine põllu- ja metsamajanduse taristu arendamiseks kuni aastani 2020” tulemused – Siim Maasikamäe, Eesti Maaülikool
Eesti konkurentsivõime ülevaate tutvustus. Avalik loeng.Eesti Pank
Eesti Panga ökonomistid Natalja Viilmann ja Jaanika Meriküll tutvustavad Eesti majanduse konkurentsivõime ülevaadet.
Eesti majanduse konkurentsivõime analüüs valmib kord aastas. 06.03.2014
Keskpanga ökonomist Natalja Viilmann tutvustab Eesti majanduse konkurentsivõime ülevaadet.
Ülevaates analüüsitakse Eesti ekspordivõimet, suhtelise tootlikkuse kasvu ja vaadeldakse rahvusvahelistel turgudel hakkamasaamist iseloomustavaid näitajaid, mis põhinevad siinsete hindade ja palkade dünaamika võrdlusel Eesti peamiste kaubanduspartneritega. Analüüs Eesti majanduse konkurentsivõime kohta valmib kord aastas.
Sven Pertens: riik ja ettevõtja - kas kindlalt edasi või teeme teisiti?Lauri Linnamäe
Praegune riigipidamise süsteem kostitab ettevõtjaid paljude vastuolude ja süsteemist tingitud probleemidega, mis lihtsalt segavad töötegemist, rääkis Lemminkäinen Eesti juhataja Sven Pertens tööandjate aastakonverentsil "Kes julgeb Eestit reformida?"
Riigi eelarvestrateegia 2017–2020. Eelarvestrateegia eesmärk on tagada eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks.
Ühise põllumajanduspoliitika mõju Eesti põllumajandussektorileMaaeluministeerium
Illar Lemetti: Ühise põllumajanduspoliitika mõju Eesti põllumajandussektorile
ettekanne 27.01.2015 konverentsil "Ühise põllumajanduspoliitika rakendamine Eestis – tulemused ja tulevikuväljavaated"
Põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti ettekanne "Väärtuslik põllumaa peab andma toitu" Eesti Põllumeeste Keskliidu konverentsil Järvakandis (17. oktoober 2014)
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstisMaaeluministeerium
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstis - statistiline ülevaade.
Kõige tugevam mõju Eesti toidusektorile ja majandusele laiemalt tuleb sellest, et Venemaa on väga oluline eksporditurg kogu EL-le.
2013.a eksportis EL-28 VF-i piimatooteid ligi 1,5 mld eur; lihatooteid enam kui 1,6 mld; kala 153 mln; juurvilju 770 mln eur ja puuvilju 1,26 mld euro väärtuses. Lisaks töödeldud tooted, mis läksid piirangu alla osaliselt. Kõik need tooted peavad tänasel päeval leidma uue turu kas EL-i sees või kolmandates riikides, mis paratamatult hakkab mõjutama Eesti turgu. Seega kokkuvõttes on mõju Eesti põllumajandusele kahtlemata väga oluline, küsimus on vaid selles, millal sellised kaudsed mõjud ilmnevad.
Põllumajandusministeeriumis tutvustati 29. juulil toidumärgiste teemalist uuringut, mille viis ministeeriumi tellimusel läbi TNS EMOR. Tulemusi esitles Aivar Voog.
Eesti toidu uue arengukava koostamist veab kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. 9. jaanuaril kogunes esimest korda arengukava koostamise töögrupp, kellele Taavi tutvustas ees seisvat tööd. Huviliste ettepanekud on oodatud aadressile eestitoit@agri.ee.
Food, Agriculture, Rural Life and Fisheries in Facts 2013Maaeluministeerium
The document provides an overview of Estonian agriculture, rural economy, and fisheries in 2012, including data on food production, exports and imports of agricultural products, the food industry, agriculture, rural development, and fisheries. It discusses trends such as stable employment and decreasing unemployment in rural areas, modernization of agricultural holdings through EU support, and investments growing the fishing industry and its export abilities. The Minister of Agriculture introduces the fact booklet and highlights some positive observations from the analyzed data.
Hetkeseis ja tulevikutrendid rahvusvahelises kalanduses ja vesiviljeluses. Fe...Maaeluministeerium
Hetkeseis ja tulevikutrendid rahvusvahelises kalanduses ja vesiviljeluses. Ettekanne 27. novembril Tallinnas toimunud konverentsilt "Uue kalanduspoliitika lävel".
Felix Dent, FAO kalanduse ja vesiviljeluse osakonna spetsialist
3. Eesti Euroopa Liidus 10:
muutused (II)
2004
• % töötleva tööstuse
kogutoodangust ~ 17%
• Töötajate arv: 17 tuh
• Ettevõtete arv: 437
• Kohaliku toidu eelistamine
90%
Emor 2013, Statistikaamet (lühiaja statistika)
2013
•
~ 16% - 6%
• 14 tuh - 20%
• 434 -
0,6%
• 81% -
11%
4. Eesti Euroopa Liidus 10:
muutused (III)
2004
• Saaduste/toidueksport 358,7
mln €
• Ekspordi artiklid:
1. piim ja piimatooted
2. kala
3. joogid (sh vesi) ja alkohol
• Ekspordi riigid
1. Läti (16,6%)
2. Leedu (14,6%)
3. Soome (11,9%)
2013
• 1244,1 mln € + 3,5
x
1. joogid (sh vesi) ja alkohol
2. piima ja piimatooted
3. kala ja vähilaadsed
1. Venemaa (19,24%)
2. Läti (18,07%)
3. Soome (17,35%)
5. Eesti Euroopa Liidus 10:
muutused (IV)
2004
• Saaduste/toiduimport 615,5
mln €
• Impordi artiklid:
1. joogid (sh vesi) ja alkohol
2. mitmesugused toidukaubad
3. puuviljad, marjad ja pähklid
• Impordi riigid
1. Soome (14,4%)
2. Leedu (12,1%)
3. Saksamaa (10%)
2013
• 1504,1 mln € + 2,5 x
1. joogid (sh vesi) ja alkohol
2. kala
3. mitmesugused toidukaubad
1. Läti (18,39%)
2. Leedu (12,84%)
3. Soome (11,24%)
6. Eesti Euroopa Liidus 10:
muutused (V)
(isevarustatus, %)
Allikas: SA, PM arvutused
147
76 76
95
57
14
172
165
90
86
59
10
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
200
Piim Teravili Liha Kartul Köögivili Värske puuvili, marjad
2004 2012
%
7. Eesti Euroopa Liidus 10: võimaldavad
tegurid
4,02
mln €
Eelarve 45
mln €
Eelarve … mln €
Riiklik
arengukava
2004-2006
Maaelu
arengukava
2007-2013
Maaelu
arengukava
2014-2020
9. Võimaldavad tegurid laiemalt
Pilk aastasse 2022: globaalsed trendid
• Teraviljatootmine (1,4% a) (isevarustatus
~165%)
• Lihatootmine (1,6% a) (isevarustatus ~90%)
• Piimatootmine (1,8% a) (isevarustatus ~
172%)
• Tarbimine
• Põllumajandussaaduste kaubandus
• Hinnad
10. 3 olulist k-d: kaubandus (I)
• Mida pakub Euroopa ja maailm meile kodu- ja
naaberturgudelt edasi kasvamiseks või isegi
ainult hoidmiseks?
• Õiguslik kvaliteet – rahvusvahelise õigusega
loodud mängureeglite
tunnustamine, partnerite ennustatav käitumine
• WTO tegevus kaubanduse lihtsustamise ja
liberaliseerimise vallas
• WTO kui kohus ebaõiglaste piirangute
lõpetamiseks
11. 3 olulist k-d: kaubandus (I)
European Commission 2013
Potentsiaalsete kaubandustõkete
arvu kasv maailmas
Euroopa
Komisjon, 2013
12. 3 olulist k-d: kaubandus (II)
• Info kvaliteet – milliseid riigipiire oleks vaja
lahti teha ja kus neid parajasti avatakse?
• EL kahepoolsed läbirääkimised ja lepped, kui
aseaine multilateraalsele patiseisule
• Ukraina – vabakaubanduslepinguga venitamise
pikk lugu.
• EL pakub kuni ühepoolset soodustust kuni 31.10.2014
(pole jõustunud)
• Pakkumine Eesti turul võib suureneda, kas Ukraina
suudab toota?
13. 3 olulist k-d: koostöö
• Sektor, T&A ja riik: tark spetsialiseerumine
(mida teeme, keda toetame, kuhu müüme …)
• Sisulisem ühistegevus (olukord
tarneahelas, uutele turgudele
sisenemine, investeeringute mõjusus)
• Laiem vaade innovatsioonile, kus 1+1 = 3
(toot-, protsessi-, organisatsiooni …
innovatsioon)
• Koostöö erinevatel turgudel (riskide
hajutamine, kriisidest õppimine, plaani B
14. 3 olulist K-d: kohandumine
• Uued (pehmemad)väärtused ja standardid
(sotsiaalne
vastutus, jätkusuutlikkus, keskkond)
• Tarbijate kasvavad nõudlused
(funktsionaalsed toidud, ealised
iseärasused, pakendid, internetist
ostmine, toidu päritolu)
• Konsolideerumine
(ühinemised, ülesostmised, tarneahela
kontrollimine)