Aktuaalsed küsimused põllumajanduse ja toiduainetööstuse arendamisel
•Download as PPTX, PDF•
0 likes•984 views
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi ettekanne konverentsil "Põllumees kui tippjuht 2014" 21.03.2014 Olustveres.
Recommended
Recommended
More Related Content
Viewers also liked
More from Maaeluministeerium
More from Maaeluministeerium (20)
Aktuaalsed küsimused põllumajanduse ja toiduainetööstuse arendamisel
- 1. Aktuaalsed ja olulised küsimused põllumajanduse ja toiduainetetööstuse sektori arendamisel 21.03.2014 Helir-Valdor Seeder
- 2. Maakasutuse efektiivsus 818,416 832639 819718 840411 856789 864766 880,447896,700 911,125 24,232 27,120 29,996 29,431 33,786 36,022 39,240 46,801 60,569 0 100,000 200,000 300,000 400,000 500,000 600,000 700,000 800,000 900,000 1,000,000 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Taotletud pind kokku, ha ÜPT=rohumaa pind, ha
- 3. Taotletud ÜPT = rohumaa pindala 14,611 15,189 16,864 17,628 19,357 19,475 21,275 26,472 31,349 6,459 7,588 8,681 7,807 9,521 10,731 10,639 11,440 12,058 1,930 3,083 3,248 3,425 4,102 4,999 6,505 7,884 15,642 1,233 1,260 1,204 571 807 817 821 1,005 1,519 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Eraisik FIE Äriühing Muu
- 4. Trendid põllumajandusmaa kasutamises 871 213 795 640 828 926 906 833 940 930 1,000,000 0 200000 400000 600000 800000 1000000 1200000 2001 2003 2005 2007 2010 2020 Põllumajandusmaa (ha)
- 5. Väärtuslik põllumajandusmaa • Boniteet on võrdne või suurem Eesti keskmisest boniteedist • Boniteet on võrdne või suurem maa asukohajärgse maakonna keskmisest boniteedist • Maal paikneb maaparandussüsteem
- 6. Väärtusliku põllumajandusmaa kujunemine Eestis 99,654 10% 9,053 1% 595,147 63% 246,831 26% 841,978 89% Muu põllumajandusmaa Boniteedita ala Maakonna või riigi kaalutud keskmisest boniteedist viljakamad alad Maaparandusaladega hõlmatud pind, mis paikneb riigi või maakonna keskmisest boniteedist vähem viljakamatel aladel
- 7. Investeeringud põllumajandusmaa hektari kohta, € 0 50 100 150 200 250 300 350 400 2008 2009 2010 2011 2012 2008 2009 2010 2011 2012 2008 2009 2010 2011 2012 2008 2009 2010 2011 2012 Väiketootjad Keskmise suurusega tootjad Suurtootjad Kõik €/ha Investeeringud (v.a inv.toetused) ha kohta Inv. toetused ha kohta
- 8. Investeeringud põllumajandusmaa hektari kohta, € 0 50 100 150 200 250 300 350 2008 2009 2010 2011 2012 2008 2009 2010 2011 2012 2008 2009 2010 2011 2012 2008 2009 2010 2011 2012 2008 2009 2010 2011 2012 Taimekasvatus Loomakasvatus Piimatootmine Segatootmine Kõik €/ha Investeeringud (v.a inv.toetused) ha kohta Inv. toetused ha kohta
- 9. MAK 2007-2013 põllumajanduse investeeringud 107.3 90.4 226.5 212.6 201.5 154.4 1,685 334 0 200 400 600 800 1,000 1,200 1,400 1,600 1,800 0.0 50.0 100.0 150.0 200.0 250.0 Meede 1.4.1 Meede 1.4.2 Toetusesaajatearv Miljeurot Toetus (€) Planeeritud investeeringute summa (€) Tehtud investeeringud (€) Toetuse saajate arv
- 10. Piima tootmine 1991-2013 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 0.0 200.0 400.0 600.0 800.0 1000.0 1200.0 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 kg tuh.t/tk Piima kokku (tuh.t) Lehmad, 31 dets (tuh.tk) Piima lehma kohta (kg)
- 11. Piimalehmade ja lihaveiste arvukus 102.788 100.991 101.285 99.596 94.671 92.282 88.414 88.984 89.338 90.274 5.386 6.157 7.502 9.256 9.971 12.159 14.555 16.967 20.058 23.507 0 20 40 60 80 100 120 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Tuhatlooma Piimalehmi JKK-s kokku Lihaveiseid JKK-s kokku
- 12. Teravilja ja rapsi saak ning keskmine saagikus aastatel 1991 - 2013 0 500 1,000 1,500 2,000 2,500 3,000 3,500 4,000 0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 1000 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013* Teravilja saak Rapsi saak Teravilja saagikus Rapsi saagikus tuh/t kg/ha * Prognoos
- 14. Teravilja saagikus kasvupinna suuruse järgi, 2012 (t/ha) 0.00 1.00 2.00 3.00 4.00 5.00 6.00 <10 ha 10-<30 ha 30-<50 ha 50-<100 ha >=100 ha Suvinisu Talinisu Rukis Suvioder Kaer
- 15. Keskmise põllumajandustootja kogutulu ja toetused
- 16. Eesti põllumajandustoodangu väärtuse muutus, 2007=100
- 18. Toiduainetööstuse tootlikkus, 2011. aasta 48 20 24 12 232 107 0 100 200 300 400 500 600 700 800 0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 Iirimaa Holland Belgia Itaalia Taani Rootsi Prantsusmaa Hispaania Soome Austria EL28* Saksamaa Sloveenia Portugal Tšehhi Poola Küpros Ungari Slovakkia Eesti Leedu Horvaatia Läti Rumeenia Bulgaaria Lisandväärtus/ töötaja kohta Tööjõukulu/ töötaja kohta Müügitulu/töötaja kohta, (parem telg) tuh € tuh € *- esialgsed andmed Allikas: Eurostat
- 19. Toiduainetööstuse investeeringud/ töötaja kohta, 2011. aasta 17.1 12.0 11.5 10.610.610.6 9.7 9.1 8.9 8.9 8.7 6.9 6.6 5.9 5.4 5.2 4.8 4.7 4.7 4.6 4.4 3.8 3.6 3.3 2.8 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 Belgia Iirimaa Itaalia Taani Holland Rootsi Hispaania Prantsus… Soome EL28* Austria Portugal Sloveenia Saksamaa Eesti Tšehhi Slovakkia Küpros Poola Ungari Rumeenia Leedu Horvaatia Läti Bulgaaria tuh € *- esialgsed andmed Allikas: Eurostat
- 20. Eesti ekspordi sihtriigid, osakaal, 2013 Venemaa, 19.2 Läti, 18.1 Soome, 17.3 Leedu, 13.1 Rootsi, 5.3 Saksamaa, 3.3 Taani, 2.5 Saudi Araabia, 1.9 Holland, 1.9 Slovakkia, 1.7 Poola , 1.6 Norra, 1.5 Ukraina, 1.4 Ülejäänud riigid, 11.3 Allikad: ESA kiirstatistika, Põllumajandusmi
- 21. Eksporditurgude kasvatamine • EL bilateraalsed lepingud: hetkel kiirem viis kaubandussuhete vabamaks muutmiseks • Ettevõtlus kujundab Eesti huvid, mitte asutused • Kus on tootjate huvid globaalselt, Euroopas? Mis on takistused? (tollimaksud, vet. nõuded, jaekaubandus)
- 22. Arengukavad loovad keskkonna Arengukavade koostamisel on tähtsaimaks eesmärgiks osapoolte ühisarutelud • toidusektori olukorrast ja koostööst tarneahelas • võimalustest investeeringuteks ja tootlikkuse tõstmiseks • eksportturgude leidmisest ja väliskeskkonna mõjust
- 23. Arengukavad • Eesti piimanduse arengukava • Mahepõllumajanduse arengukava • Teraviljasektori arengukava • Aianduse arengukava • Lihaveisekasvatuse arengukava • Eesti toidu arengukava • Biomajanduse arengukava
- 24. MAK 2014-2020 eesmärgid • Toimiv tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vaheline koostöö, ajakohane teadus- ja arendustegevus ning teadmussiire • Elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektor on konkurentsivõimeline, ressursitõhus ja jätkusuutliku vanuselise struktuuriga • Põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevad ettevõtjad omavad turujõudu ning nende vahel toimub koostöö põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel • Põllumajandusmaa kasutamine on keskkonnasõbralik ja piirkondlikke eripärasid arvestav, tagatud on elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse säilimine • Maamajandus ja maapiirkonna elukeskkond on mitmekesised, pakuvad alternatiivseid tööhõivevõimalusi põllumajandusest vabanevale tööjõule ning tuginevad kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele
- 26. MAK 2014-2020 eelarve eesmärkide lõikes 37,300,000, 4% 274,533,313, 27% 103,666,666, 10% 377,314,250, 37% 176,320,563, 18% 38,713,950, 4% Teadmussiire Konkurentsivõime Toidutarneahel Keskkond Maaettevõtlus ja kohalik algatus Tehniline abi 1 007 848 744
- 27. Eelarve 2007-2013 vs 2014-2020 14,732,655 261,848,370 49,971,938 342,708,344 222,495,208 37,300,000 274,533,313 103,666,666 377,314,250 176,320,563 0 50,000,000 100,000,000 150,000,000 200,000,000 250,000,000 300,000,000 350,000,000 400,000,000 Teadmussiire Konkurentsivõime Toidutarneahel Keskkond Maaettevõtlus ja kohalik algatus 2007-2013 2014-2020
- 28. Teadmussiire 3,666,012 4,567,569 6,499,074 12,000,000 6,600,000 18,700,000 0 2,000,000 4,000,000 6,000,000 8,000,000 10,000,000 12,000,000 14,000,000 16,000,000 18,000,000 20,000,000 Teadmussiire ja teave Nõuandeteenuste toetamine Koostöö 2007-2013 2014-2020
- 29. Konkurentsivõime 191,050,202 48,232,333 22,565,835 172,866,647 55,000,000 25,000,000 0 50,000,000 100,000,000 150,000,000 200,000,000 250,000,000 Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks Põllu- ja metsmajanduse taristu arendamine ja hoid Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine 2007-2013 2014-2020
- 30. Toidutarneahel 0 45,490,319 4,481,619 1,000,000 75,000,000 6,000,000 0 10000000 20000000 30000000 40000000 50000000 60000000 70000000 80000000 Kvaliteedikavades osalemine ja kvaliteedikavade raames toodetud toodete promotsioon Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks Tootjarühmade loomine 2007-2013 2014-2020
- 32. Maaettevõtlus ja kohalik algatus 76,351,540 6,426,000 85,759,063 54,553,897 6,500,000 93,600,000 0 10,000,000 20,000,000 30,000,000 40,000,000 50,000,000 60,000,000 70,000,000 80,000,000 90,000,000 100,000,000 Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks Metsandussaaduste töötlemine ja turustamine Kogukonna juhitud kohalik areng – LEADER 2007-2013 2014-2020
- 33. MAK 2014-2020 finantstabel Meede MAK 2007-2013 eelarve MAK 2014-2020 eelarve Teadmussiire ja teave 3 666 012 12 000 000 Nõuandeteenuste toetamine 4 567 569 6 600 000 Kvaliteedikavades osalemine ja kvaliteedikavade raames toodetud toodete promotsioon 0 1 000 000 Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks 191 050 202 172 866 647 Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks 45 490 319 75 000 000 Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid 48 232 333 55 000 000 Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine 22 565 835 25 000 000 Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas 76 351 540 54 553 897 Metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine 14 248 000 10 000 000 Metsandussaaduste töötlemine ja turustamine 6 426 000 6 500 000 Tootjarühmade loomine 4 481 619 6 000 000 Ebasoodsamate piirkondade toetus 53 513 654 – Natura 2000 toetus põllumajandusmaale 8 652 796 5 263 650 Natura 2000 toetus erametsamaale 25 439 272 26 423 600 Põllumajanduslik keskkonnatoetus 210 886 973 202 127 000 - Sh Keskkonnasõbraliku majandamise toetus 105 198 573 144 000 000 - Sh Mahepõllumajandusliku tootmise toetus 55 794 869 - Sh Ohustatud tõugu looma pidamise toetus 3 495 967 7 466 000 - Sh Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus 894 763 583 000 - Sh Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus 26 798 154 33 200 000 - Sh Piirkondlik mullakaitse toetus – 13 000 000 - Sh Keskkonnasõbraliku aianduse toetus – 3 878 000 Mahepõllumajandus – 87 700 000 Loomade heaolu toetus 21 724 033 30 800 000 Vähetootlikud investeeringud (kiviaed) 3 962 523 3 000 000 Kaitsemetsa rajamise toetus (ei rakendatud) 4 281 093 – Koostöö (T&A, lühike tarneahel, EIP) 6 499 074 18 700 000 Külade uuendamine ja arendamine 53 958 605 – LEADER kohalikuks arenguks 85 759 063 93 600 000 Tehniline abi 38 115 139 38 713 950 Ületulevad kohustused 18 700 000 12 000 000 Finantsinstrument – 65 000 000 Kokku 935 350 513 1 007 848 744
- 34. Otsetoetuste läbirääkimiste tulemused 0.0 100.0 200.0 300.0 400.0 500.0 600.0 700.0 BE BG CZ DK DE EE IE GR ES FR IT CY LV LT LU HU MT NL AT PL PT RO SI SK FI SE GB Otsetoetuste läbirääkimiste tulemused, EU27 Otsetoetused 2013, €/ha Läbirääkimiste tulemus - 2019 ja järgnevad aastad, €/ha
- 35. ÜPP 2014-2020 / Otsetoetuste reform Otsetoetus muutub mitmeosaliseks: • toetusõiguste alusel makstav põhitoetus/alternatiivina ÜPT jätk • kohustuslik lisatoetus keskkonda ja kliimat säästvate põllumajanduslike tootmisviiside rakendamise eest • kohustuslik lisatoetus noortele põllumajandustootjatele Lisatoetused (valikulised) – väiketootjatele - ümberjaotav toetus (kõrgem toetusmäär esimestele hektaritele) - seotud toetused raskustes sektorile
- 36. Lisatoetus noortele põllumajandustootjatele • Lisatoetust makstakse noortele põllumajandustootjatele, kes alustavad oma põllumajanduslikku tegevust 5 esimese tegevusaasta jooksul. Taotlemise aastal alla 40-aastased alustavad ettevõtjad • ÜPT 25%-line juurdemakse, mida piiratakse liikmesriigi otsusel lävendiga, mis pole vähem kui 25 ja suurem kui 90 hektarit, Selleks võib kasutada kuni 2% otsetoetuste kogusummast
- 37. Väiketootjate toetusskeem • Liikmesriik võib maksta väiketootjate toetusskeemis osalevatele taotlejatele toetust lihtsustatud korras: üks taotlus, nõuetele vastavus ja rohestamine ei kohaldu. Liitumisotsus hiljem kui 15.oktoobriks 2015.a., erandina võib kasutada automaatset liitmist. • Toetuse suurus 500€ kuni 1250€, kas 25% riiklikust keskmisest toetussummast põllumajandustootja kohta või kuni 5kordne riiklik keskmine hektaripõhine toetusmäär, selleks võib kasutada kuni 10% otsetoetuste kogusummast • Lihtsustatud variant: väiketootja toetussummat ei ühtlustata, see individuaalseks summaks erinevatest osatoetustest. Kui summa läheb suuremaks 1250 €- st, vähendatakse osatoetusi proportsionaalselt
- 38. Ümberjaotav toetus • Liikmesriik võib otsustada maksta ümberjaotavat toetust, kasutades selleks kuni 30% otsetoetuste kogusummast • Toetust makstakse kuni 30 hektarile või kuni liikmesriigi keskmise majapidamise maakasutuse hektarite arvuni (Eesti jaoks määruse lisas 39 ha) • Toetust makstakse toetusõiguslike hektarite alusel, kuni 65 % ( esitletud arvestustes 30%) kõrgema hektarimäärana (2019.a. ÜPT alusel)
- 39. Tootmisega seotud toetus • Liikmesriik võib valida toetada : teravilja, õliseemnete, valgurikaste kultuuride, kaunviljade, piima ja piimatoodete, seemnete, lamba-ja kitseliha, veise-ja vasikaliha, puu-ja köögivilja või lühikese raieringiga madalmetsa kasvatajaid ….kui toetatavates sektorites või regioonides on täheldatav teatud eriliste raskuste läbimine majandus-ja / või sotsiaal-ja / või keskkonnaga seotud põhjustel. See väljendub ohus, et tootmine või töötlemine lõpetatakse või väheneb oluliselt, tulenevalt vähesest kasumlikkusest või negatiivsest mõjust kujunenud majanduslikule, sotsiaalsele või keskkondlikule tasakaalule antud regioonis või sektoris
- 40. EL otsetoetuste eelarve kahel eelarveperioodil 2007-2013 2014-2020 502,824,000 1,007,260,000238,305,000 € EE eelarve EL eelarve 741 129 000
- 41. Otsetoetuste kogusummad 46,619 50,972 61,470 71,551 80,541 90,506 101,165 110,018 121,870 129,701 139,504 148,435 158,366 159,366 4,000 6,000 9,000 11,000 10,000 38,375 49,867 28,654 34,517 35,821 28,664 22,407 0 20,000 40,000 60,000 80,000 100,000 120,000 140,000 160,000 180,000 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Täiendavad otsetoetused, tuh € Ülekanne maaelu toetusteks Toetussumma, tuh € 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Editor's Notes
- Põllumajandusliku esmatootmise üheks tähtsamaks komponendiks on aktiivne maakasutus. Seoses 2003.a. piirangu kadumisega suureneb ÜPT toetusõiguslik pindala kindlasti lähiaastail veel märgatavaltJoonisel toodud ÜPT taotlejate kogupind ja selle muutus 2004-2012 ja nn niitjate pind (taotlejad kelle nimel pole registris loomi ja ÜPT taotlusel on märgitud vaid rohumaa) näitavad trendijoones sarnast muutust,Kuigi viimastel aastatel rohumaa juurdekasv suurenenud. Kuid suurem on muutus kui vaadelda nn niitjaid nende õiguslike vormide lõikes
- ÜPT kokku 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012Esitatud taotlusi kokku 18954 19136 18254 17550 17231 15944 16098 16440 16755Taotletud pind kokku, ha 818 416 832639 819719 840412 856789 864766 880 447 896 700 911 125Taotluste arv, millel ÜPT = rohumaa 2 660 2 879 3 071 3 207 3 500 3 593 3 878 4 427 4 956ÜPT=rohumaa pind, ha 24 232 27 120 29 996 29 431 33 786 36 022 39 240 46 801 60 569 Osakaal 2,9% 6,6%Numbrid tulpadel on vastava õigusliku vormi taotlejate rohumaa pind kokku ÜPT taotlustel
- Eesti keskmisest on viljakamad viis maakonda (Järvamaa, Jõgevamaa, Lääne-Virumaa, Tartumaa ja Viljandimaa).Väärtuslikud on alad, mis omavad vastavalt maakonna või riigi keskmist boniteeti või on sellest viljakamad.Analüüsitud on 2013. a taotlusvoorus hõlmatud põllumassiive (ÜPT + PLK). Algandmed PRIA.
- Teine efektiivsust ja tootlikkust toetav element on võime investeerida.Rahvamajanduse arvepidamises kajastub põllumajandussektori koguinvesteeringute maht alates 2004.aasta 145,94 mln € (4,8 % kogu majanduse investeeringutest)tasemest kuni 2012.a. 198,87mln € (4,5%) Kui teistel majandustegevuse aastatel tehti enim investeeringuid 2007.a, siis põllumajanduses oli selleks2008.a Kõrgeim investeeringute tase oli – 291,35 mln € (5,9%). 2009.a. järsule langusele järgnevatel aastatel on investeeringumahud aeglaselt taastumas. Kuid ettevõtete lõikes on investeeringuvõimalused olnud erinevad.Joonisel toodud FADN andmetele tuginedes keskmised investeeringud ettevõtte kohta.Aastatel 2008-2012 investeeris keskmine ettevõte kokku 934 eurot kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta, kusjuures sealhulgas investeeringu toetus moodustas 212 € /ha kohta e. 22,7%. Parimal aastal, kui investeeriti kõige enam, st 2008 olid vastavad numbrid koguinvesteering ha kohta 258 € ja sealhulgas toetused 68 €/ha kohta. 2012.aastaks on jõutud koguinvesteeringu tasemele 224 €/ha kohta, sealhulgas investeeringutoetused 36 €/ha kohtaPõllumajandustootjad on majandusliku suuruse alusel jagatud kolme gruppi: väiketootjad (standardkogutoodangu väärtus 4 000 – 25 000 €), keskmise suurusega tootjad (standardkogutoodangu väärtus 25 000 – 100 000 €) ning suurtoojad (standardkogutoodangu väärtus suurem kui 100 000 €). 2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli selle jaotuse alusel Eestis 5 518 väiketootjat (28% majapidamiste koguarvust), kelle kasutuses oli 14% põllumajandusmaast, 7% kasvatatavatest põllumajandusloomadest ning 9% standardkogutoodangust. Keskmise suurusega tootjaid oli 1 656 (8% majapidamiste koguarvust) ning nende osaks oli 20% põllumajandusmaast, 9% põllumajandusloomadest ning 14% standardkogutoodangust. Suurtootjaid oli ainult 893 (5% majapidamiste koguarvust), kuid samas oli nende kasutuses 55% põllumajandusmaast, 83% põllumajandusloomadest ning 43% standardkogutoodangust.
- Tootmistüüpide lõikes olid viie aasta 2008-2012 jooksul kokku edukamad investeerijad piimatootjad : 1232€/ ha kohta, sealhulgas 245 € investeeringutoetust;Järgnesid segatootjad kokku 725 €/ ha , sh 202 €/ ha inv.toetust loomakasvatajad 739 €/ ha , sh 189 €/ ha inv.toetust taimekasvatajad 725 €/ ha , sh 202 €/ ha inv.toetust2012.a. tasemed vastavalt:piimatootjad investeering 330 €/ha kohta, sealhulgas investeeringutoetus 66€/ha kohta ;Segatootjad 202 €/ha kohta, sealhulgas investeeringutoetus 26€/ha kohta ;Loomakasvatajad 154 €/ha kohta, sealhulgas investeeringutoetus 38€/ha kohta ;Taimekasvatajad 162 €/ha kohta, sealhulgas investeeringutoetus 14€/ha kohta ;
- Meede 1.4.1 Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseksMeede 1.4.2 Investeeringud loomakasvatusehitistesse
- Joonis Allikas : SAPiimatootmise edukus on tagatud heade tulemustega tõuaretuse poolelt ja heade investeerimisvõimalustega.Viimased andmed EL-28 kohta (avaldatud dets 2013) on 2011 .a. kohta PiimajõudlusEL-28 keskmine 6590,Taani 8427;Rootsi 8200; Soome 8 173, Läti 5129, Leedu 5100 (Eesti 2011 samadel andmetel 7198; 2013.a. joonisel 7824)
- Jõudluskontrolli keskuses
- Allikas : SAKuigi taimekasvatus on olulisel määral sõltuv ilmastikust, on kaasaegse tehnika ja tehnoloogia kasutamine kaasa toonud tootlikkuse kasvu.2003. aastaga võrreldes on teraviljade kogusaak suurenenud ligemale kaks korda , samas kasvupind on suurenenud vaid 10% võrra. Kogusaagi suurenemine on otseselt seotud teraviljade saagikuse tõusuga.Kuna keskmise saagikuse numbrit väga paljud tootjad küsimärgistavad , palusime SA-lt tuua välja erineva maakasutusgruppide kaupa saagikuse näitajad. Erinevused kultuuriti 30-70% Teravilja saagikus kasvupinna suuruse järgi, 2012 (t/ha) Suvinisu Talinisu Rukis Suvioder Kaer<10 ha 2,36 2,99 2,55 2,17 2,0810-<30 ha 2,73 3,50 2,91 2,44 2,3530-<50 ha 3,04 4,34 3,46 2,92 2,2850-<100 ha 3,09 4,30 3,58 3,05 2,63>=100 ha 3,35 5,04 3,56 3,33 2,71
- Erinevatel põhjustel (geograafiline asend, vähene investeerimisvõime jne) on Eesti keskmine saagikus jätkuvalt Euroopa üks madalaimaid. Juba aastaid on meie teravilja saagikus olnud ca 2,6 tonni piires hektari kohta (2012. ja 2013. headel aastatel on keskmiseks saagikuseks vastavalt 3,4 ja 3,1 tonni hektari kohta), samas ELi keskmine on üle 5 tonni hektari kohta (joonis 4). Võrreldes Soomega jääb suviviljade keskmine saagikus Eestis olenevalt aastast kuni 1 t/ha väiksemaks, samal ajal kui taliviljade puhul on Eestis saagikus viimastel aastatel jõudnud samale tasemele Soomega. Eestis on probleemiks teravilja saagikuste suurem iga-aastane muutlikkus, mida saab Soome näitel muutlikest ilmastikuoludest hoolimata teataval määral vähendada.2012. aastal moodustas Eesti teravilja kogusaak 0,4% kogu ELi teravilja saagist ning elaniku kohta arvestatuna ligi 800 kg teravilja, samal ajal kui keskmine näitaja ELis oli 555 kilogrammi elaniku kohta (joonis 5). See tähendab, et Eesti toodab küll väikese osa ELi kogumahust, kuid elaniku kohta toodame ikkagi arvestatava koguse. Seevastu näiteks 2010. aastal, kui Eestis ja mitmel pool mujal Ida-Euroopas valitses põud, oli Eesti osakaal 0,2% ELi toodangust ja toodeti 506 kilogrammi elaniku kohta, mis oli pisut alla tolle aasta keskmise taseme. Maailmas on toodang elaniku kohta viimastel aastatel püsinud vahemikus 300–400 kilogrammi elaniku kohta.
- Oleme palju rääkinud viimasele ajal EL otse toetuste ebavõrdsusest põllumaa hektari kohta, vähem sellest milline on toodangu väärtus, mida põllumajandussektor ühiskonnale toodab ja millises suhtes on toetused nende ettevõtete toodanguga. Tootluse kasvu küsimused peaksid saama üha tähtsamaks.Joonis on pärit mais 2013 ilmunud EU põllumajandusökonoomika ülevaatest, mis käsitleb FADN andmete alusel liikmesriikide põllumajandustootjate majandustulemusi 2009.aastal keskmise ettevõtte/majapidamise kohta.Antud joonisel on tumesinisena toetuse osakaal tuludest, rohelisena aga kogutoodangu müügist saadud tulude osakaal ja kollase joonena EL toetuste osakaal keskmiselt .2009.a. oli EL keskmisena ettevõtte tuludes otsetoetuste osakaal 13,5%. LR olid tasemed erinevad, nt Iirimaal moodustab see ca 25%, Kreekas mõjutavad seda numbrit varasematel aastatel kõrgelt toetatud tubaka ja puuvilla toetused. Soomes On suure mõjuga EL toetustele lisaks makstavad riiklikud toetused. Samas Hollandis, kus otsetoetused moodustavad vaid 4% keskmise ettevõtte tuludest, kuna kogutoodangust annavad suure osa sektoridkus otsetoetusi ei rakendata sea- ja linnukasvatus ja aiandus (kasvuhoonetes)Eestis alates 2009.a. on küll otsetoetused keskmisele ettevõttele mõnevõrra kasvanud (12 tuhandelt 14,8 tuh euroni), kuid tootjahindade tõus ja kõrged teraviljasaagid on kogutoodangu väärtust kasvatanud kiiremini.Seetõttu 2009.a. oli meil otsetoetuste osakaal 13,1%, viimastel aastatel veidi vähenenud 2012.a. aga 11,6%.
- Taimekasvatustoodangu väärtus oli suurim 2007. aastal erakordselt hea saagi ja kõrgete kokkuostu- ning tootjahindade tulemusel. 2008. ja 2009. aasta kesisem saakja kokkuostuhindade langus vähendasid taimekasvatustoodangu väärtust 2006. aasta tasemele. 2010. aasta saaki vähendasid erakorralised ilmastikuolud, kuidkokkuostuhindade tõus II poolaastal (eriti teraviljadel) tagas saagi mahu vähenemise juures siiski kogutoodangu väärtuse suurenemise.Loomakasvatustoodangu väärtus, mis suurenes alates 2004. aastast järjepidevalt kuni 2008. aastani, langes 2009. aasta piimasektori kriisi mõjul 2004. aasta tasemele jatõusis 2010. aastal piimasektori kriisist väljumise tulemusel 2007. aasta tasemest 6% kõrgemaks, kuid jäi 2008. aasta tasemest 7% madalamaks.Põllumajandussektori majandusnäitajate vahepealsele langusele vaatamata on põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus 2013. aastaks suurenenud võrreldes 2007. aastaga 26% ja tootmisteguritulu 12% (joonis 4). Taimekasvatuse kogutoodangu väärtuseks kujunes 2013. aastal esialgsel hinnangul 366,5 mln eurot, mis moodustas 42% põllumajanduse majandusharu toodangu väärtusest ja on 14% vähem kui 2012. aastal. Kuigi toodetud kogus jäi eelnenud aasta tasemele, mõjutas väärtuse muutust kokkuostu- ja tootjahindade 14%-line langus.Loomakasvatussaaduste toodangu koguste ja kokkuostuhindade muutuste tulemusel suurenesloomakasvatustoodangu väärtus alushinnas võrreldes 2012. aastaga 12%, sealjuures suurenes toodangu maht 5% ja tootjahinnad 6%.Kõige olulisema osa loomakasvatuse kogutoodangu väärtusest moodustab Eestis piim (2013. aastal 56%, joonis 35), mistõttu ka peamiseks muutuste mõjutajaks oli piima kokkuostuhinna tõus (viimane suurem piimahinna tõus oli 2010/2009 (32%)). 2012. aastal pidid piimatootjad leppima tootjahinna ja kogutoodangu väärtuse langusega. Kui 2013. aastal toodeti rekordiline kogus piima, mille tagas lehma kohta keskmise väljalüpsi suurenemine, kindlustas piima kogutoodangu väärtuse suurenemise ka eelnenud aastaga võrreldes 12% kõrgem tootjahind.
- Kui 2007. aastal moodustasid toetused (v.a investeeringutoetused) 50% netolisandväärtusest tööjõu aastaühiku kohta, siis 2012. aastal 63%. 2009. aastal moodustasid toetused 97% NLV-st tööjõu aastaühiku kohta, kusjuures toetusi arvestamata jäi see näitaja taimekasvatuse, loomakasvatuse ja segatootmise ettevõtetes negatiivseks. Kui EL FADN andmebaasi alusel oli 2009. a keskmine Netolisandväärtus (NLV) põllumajandusettevõtte kohta ELis 22 695 eurot ning põllumajandustöötaja kohta 13 873 eurot, siis Eestis olid vastavad näitajad EL FADN andmebaasi alusel 20 542 eurot põllumajandusettevõtte kohta ning 8 360 eurot põllumajandustöötaja kohta ehk tulemuslikkus tööjõu ühiku (TJÜ) kohta moodustas 2009. aastal ligi 60% ELi keskmisest ning NLV keskmiselt ettevõtte kohta oli ligi 10% võrra väiksem ELi keskmisest. Eesti põllumajandusettevõtjate madalamad tootlikkusnäitajad võrreldes ELi keskmistega on tingitud mitmetest erinevatest asjaoludest, kuid siinkohal võiks mainida järgmisi olulisi tegureid: keskmisest madalam põllumajandustoetuste tase, geograafiline paiknemine Euroopa põhjapoolsemas osas (so suuremad kulud talveperioodil, kallimad tootmishooned, taimekasvatuses lühem vegetatsiooniperiood ja kehvem saagikus), väike siseturg (so kõrgemad tootmissisendite hinnad ja madalamad väljundite hinnad), paljude ettevõtete arengut pidurdab endiselt amortiseerunud tootmisbaas, kuid samas on osa ettevõtjaid juba teinud suuri investeeringud tootmise moderniseerimisse, mistõttu on nende kulum kõrge. NLV oli 2012. aastal 36 253 eurot ettevõtte ja 18 648 eurot tööjõu aastaühiku kohta. Kõrgeim tase alates 2006. aastastVõrreldes 2011. aastaga on NLV/tjükohta kasvanud 14%. Võrreldes 2006. aastaga on NLV/tjü kohta kasvanud 2,2 korda.
- EL on pühendunud kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimisele. Ka Välisministeerium kinnitab, et põllumajandustootjad ja toiduainete töötlejad annavad vähe tagasisidet, mis on neile huvipakkuvad tooted. Osa riike jäävad meile kaugeks, kuid näiteks isegi varem Ukraina, nüüd USA ei tekita aktiivset suhtlust – kas ärisaladuse lekkimise kartus? Kaubandusleppe sõlmimine võtab aastaid, hiljem ärgates on väga raske Eesti huve kaitsta. (Õnneks, Eesti jaoks on üldiselt tähtsad samad põllumajandustooted kui EL jaoks) Info vabakaubanduslepetest 2013 lõpu seisuga: a) lõppenud: Kesk-Ameerika, Peruu, Kolumbia, Gruusia, Moldova, Ukraina*, Armeenia* (*jõustamine raske)b) pooleli: USA, India, Jaapan, Kanada (viimistlemisel)
- 1. Alternatiivide puudumine kui eesmärgistatud sektoris või piirkonnas ei saa toota midagi muud peale meetme eesmärgiks oleva tootmise või-teisele tootmisviisile suundumine on oluliselt piiratud põllumajandusmaa piiratuse või infrastruktuuride puudumise tõttu, mis tooks kaasa tootmise jätkuva olulise vähenemise ettevõtete arvu vähenemisena, või investeeringute taseme vajaduse tõttu viiks sarnaste tulemusteni.2. Tõestatud vajadus pakkuda stabiilset varustamist kohalikule töötlevale tööstusele, kui tarnete peatamine või vähendamine avaldab piirkonna või sektori arengule ja majanduslikule elujõulisusele eeldatavasti negatiivset mõju sellega kaasneva downstream ettevõtetes, millest oluliselt sõltub selliste toodete toormetöötlejate, tapamajade või toiduainetööstuse seisund. Sellised seotud ettevõtted peavad asuma vastavas piirkonnas või olema märkimisväärselt sõltuvad sektori jätkamisest oma tegevuses.3. Häireid asjakohasel turul: kui põllumajandustootjatele suunatud piirkonnas või sektoris kaasneb majanduslikku kahju, mis tuleneb eelkõige reostusest, saastumisest või halvenenud keskkonna kvaliteedist, mis on seotud konkreetse sündmusega ja on piiratud geograafilise ulatusega.
- 2007-2013 on kokku EL ja EE eelarve 741 129 000 €.2014-2020 on 1 007 260 000 €.Vahe kahe perioodi vahel on 266 131 000 €.