Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu ettekanne uuringust "Muutuv konkurentsiolukord toidukaupade tarneahelas ja ebaausad kauplemistavad"
Ühise põllumajanduspoliitika mõju Eesti põllumajandussektorileMaaeluministeerium
Illar Lemetti: Ühise põllumajanduspoliitika mõju Eesti põllumajandussektorile
ettekanne 27.01.2015 konverentsil "Ühise põllumajanduspoliitika rakendamine Eestis – tulemused ja tulevikuväljavaated"
Põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti ettekanne "Väärtuslik põllumaa peab andma toitu" Eesti Põllumeeste Keskliidu konverentsil Järvakandis (17. oktoober 2014)
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstisMaaeluministeerium
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstis - statistiline ülevaade.
Kõige tugevam mõju Eesti toidusektorile ja majandusele laiemalt tuleb sellest, et Venemaa on väga oluline eksporditurg kogu EL-le.
2013.a eksportis EL-28 VF-i piimatooteid ligi 1,5 mld eur; lihatooteid enam kui 1,6 mld; kala 153 mln; juurvilju 770 mln eur ja puuvilju 1,26 mld euro väärtuses. Lisaks töödeldud tooted, mis läksid piirangu alla osaliselt. Kõik need tooted peavad tänasel päeval leidma uue turu kas EL-i sees või kolmandates riikides, mis paratamatult hakkab mõjutama Eesti turgu. Seega kokkuvõttes on mõju Eesti põllumajandusele kahtlemata väga oluline, küsimus on vaid selles, millal sellised kaudsed mõjud ilmnevad.
Põllumajandusministeeriumis tutvustati 29. juulil toidumärgiste teemalist uuringut, mille viis ministeeriumi tellimusel läbi TNS EMOR. Tulemusi esitles Aivar Voog.
Eesti toidu uue arengukava koostamist veab kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. 9. jaanuaril kogunes esimest korda arengukava koostamise töögrupp, kellele Taavi tutvustas ees seisvat tööd. Huviliste ettepanekud on oodatud aadressile eestitoit@agri.ee.
Food, Agriculture, Rural Life and Fisheries in Facts 2013Maaeluministeerium
The document provides an overview of Estonian agriculture, rural economy, and fisheries in 2012, including data on food production, exports and imports of agricultural products, the food industry, agriculture, rural development, and fisheries. It discusses trends such as stable employment and decreasing unemployment in rural areas, modernization of agricultural holdings through EU support, and investments growing the fishing industry and its export abilities. The Minister of Agriculture introduces the fact booklet and highlights some positive observations from the analyzed data.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu ettekanne uuringust "Muutuv konkurentsiolukord toidukaupade tarneahelas ja ebaausad kauplemistavad"
Ühise põllumajanduspoliitika mõju Eesti põllumajandussektorileMaaeluministeerium
Illar Lemetti: Ühise põllumajanduspoliitika mõju Eesti põllumajandussektorile
ettekanne 27.01.2015 konverentsil "Ühise põllumajanduspoliitika rakendamine Eestis – tulemused ja tulevikuväljavaated"
Põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti ettekanne "Väärtuslik põllumaa peab andma toitu" Eesti Põllumeeste Keskliidu konverentsil Järvakandis (17. oktoober 2014)
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstisMaaeluministeerium
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstis - statistiline ülevaade.
Kõige tugevam mõju Eesti toidusektorile ja majandusele laiemalt tuleb sellest, et Venemaa on väga oluline eksporditurg kogu EL-le.
2013.a eksportis EL-28 VF-i piimatooteid ligi 1,5 mld eur; lihatooteid enam kui 1,6 mld; kala 153 mln; juurvilju 770 mln eur ja puuvilju 1,26 mld euro väärtuses. Lisaks töödeldud tooted, mis läksid piirangu alla osaliselt. Kõik need tooted peavad tänasel päeval leidma uue turu kas EL-i sees või kolmandates riikides, mis paratamatult hakkab mõjutama Eesti turgu. Seega kokkuvõttes on mõju Eesti põllumajandusele kahtlemata väga oluline, küsimus on vaid selles, millal sellised kaudsed mõjud ilmnevad.
Põllumajandusministeeriumis tutvustati 29. juulil toidumärgiste teemalist uuringut, mille viis ministeeriumi tellimusel läbi TNS EMOR. Tulemusi esitles Aivar Voog.
Eesti toidu uue arengukava koostamist veab kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. 9. jaanuaril kogunes esimest korda arengukava koostamise töögrupp, kellele Taavi tutvustas ees seisvat tööd. Huviliste ettepanekud on oodatud aadressile eestitoit@agri.ee.
Food, Agriculture, Rural Life and Fisheries in Facts 2013Maaeluministeerium
The document provides an overview of Estonian agriculture, rural economy, and fisheries in 2012, including data on food production, exports and imports of agricultural products, the food industry, agriculture, rural development, and fisheries. It discusses trends such as stable employment and decreasing unemployment in rural areas, modernization of agricultural holdings through EU support, and investments growing the fishing industry and its export abilities. The Minister of Agriculture introduces the fact booklet and highlights some positive observations from the analyzed data.
2. Toidu märgistuse alane
uuring
• Viimati viidi läbi toidu märgistuse alane
tarbijauuring 8 a tagasi
• 2006. a uuringust saime teada tarbijate
suhtumist, mida arvestasime toidualase
teabe määruse eelnõu menetluse ajal Eesti
seisukohtade kujundamisel
3. Eesmärgid
• selgitada välja, mis infot märgistuselt
otsitakse ja kuidas sellest aru saadakse
• selgitada välja, kui oluliseks peetakse
päritoluga seotud infot
4. Toidu märgistuse alase
uuringu tulemuste
kasutamine
• Annab infot edasiste teavitus- ja muude
tegevuste paremaks planeerimiseks (enne
määruse kohaldumist on 4 kuud aega
teavitustegevuseks)
• Uuringu tulemusi saab kasutada toidualast
teavet käsitlevate rakendusaktide
väljatöötamisel ja Eesti seisukohtade
kujundamisel
6. Miks tegime uuringu nüüd?
• 13. detsembrist 2014. a kohaldub
toidualase teabe esitamise kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus
nr 1169/2011
7. Olulisemad uued nõuded
pakendatud toidu
märgistamisel I
• kohustusliku teabe esitamisel tuleb
kasutada vähemalt 1,2 mm
tähemärgisuurust
8. Olulisemad uued nõuded
pakendatud toidu
märgistamisel II
• lõigu, portsjoni või praetükina müüdava
lihatoote ja lihavalmistise (sh kalatooted
ja -valmistised) puhul peab nimetuses
esitama vee olemasolu, kui lisatud vett
on üle 5 % lõpptoote kaalust.
• külmutatud toote müümisel sulatatuna
peab toidu nimetuses olema kirjas
„sulatatud”
9. Olulisemad uued nõuded
pakendatud toidu
märgistamisel III
• alates 13. detsembrist 2016 on
kohustuslik toitumisalane teave - toidu
energiasisaldus, rasvade, küllastunud
rasvhapete, süsivesikute, suhkrute ja
valkude ja soola kogus.
• Soola kogus – keedusool, looduslikult sisalduv
Na ja muu lisatud Na
soola numbriline näitaja võib suureneda, maitse
ei muutu (keedusoola sisaldus ei suurene)
10. Allergeenide esitamine
• teave allergiat põhjustada võivate
koostisosade kohta:
• pakendatud toitude puhul koostisosade
loetelus eristuva kirjastiili või taustavärviga;
• pakendamata toitude puhul müügikohas, uue
nõudena ka toitlustusettevõtetes pakutavate
toitude puhul;
11. Rakendusakt:
müügipakendisse
pakendamata toit
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr
1169/2011 tarbijale toidualase teabe
esitamise kohta ei reguleeri toidualase
teabe edastamist pakendamata toidu puhul
• Müügipakendisse pakendamata toidu
nõuded on liikmesriikide otsustada
• Nõuded kehtestatakse
Põllumajandusministri määrusega
14. Mida uuringust välja tuua?
• Uuringu käigus määratleti sihtgrupid, kelle
teadlikkus toidu märgistusest on madalam ja
kellele edaspidi suunata teavitustegevus
(nt mehed, vanemaealised ning põhi- ja
keskharidusega inimesed)
• Eesti tarbijad on huvitatud toidu
põhikoostisosa päritoluriigist
15. Mida edasi teeme?
• Tarbijate teavitustegevus
• Uuringu tulemuste kasutamine toidualase
teabe määruse rakendusaktide
väljatöötamisel