Põllumajandusministeeriumis tutvustati 29. juulil toidumärgiste teemalist uuringut, mille viis ministeeriumi tellimusel läbi TNS EMOR. Tulemusi esitles Aivar Voog.
Eesti toidu uue arengukava koostamist veab kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. 9. jaanuaril kogunes esimest korda arengukava koostamise töögrupp, kellele Taavi tutvustas ees seisvat tööd. Huviliste ettepanekud on oodatud aadressile eestitoit@agri.ee.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu ettekanne uuringust "Muutuv konkurentsiolukord toidukaupade tarneahelas ja ebaausad kauplemistavad"
Põllumajandusministeeriumis tutvustati 29. juulil toidumärgiste teemalist uuringut, mille viis ministeeriumi tellimusel läbi TNS EMOR. Tulemusi esitles Aivar Voog.
Eesti toidu uue arengukava koostamist veab kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. 9. jaanuaril kogunes esimest korda arengukava koostamise töögrupp, kellele Taavi tutvustas ees seisvat tööd. Huviliste ettepanekud on oodatud aadressile eestitoit@agri.ee.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu ettekanne uuringust "Muutuv konkurentsiolukord toidukaupade tarneahelas ja ebaausad kauplemistavad"
Ühise põllumajanduspoliitika mõju Eesti põllumajandussektorileMaaeluministeerium
Illar Lemetti: Ühise põllumajanduspoliitika mõju Eesti põllumajandussektorile
ettekanne 27.01.2015 konverentsil "Ühise põllumajanduspoliitika rakendamine Eestis – tulemused ja tulevikuväljavaated"
Põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti ettekanne "Väärtuslik põllumaa peab andma toitu" Eesti Põllumeeste Keskliidu konverentsil Järvakandis (17. oktoober 2014)
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstisMaaeluministeerium
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstis - statistiline ülevaade.
Kõige tugevam mõju Eesti toidusektorile ja majandusele laiemalt tuleb sellest, et Venemaa on väga oluline eksporditurg kogu EL-le.
2013.a eksportis EL-28 VF-i piimatooteid ligi 1,5 mld eur; lihatooteid enam kui 1,6 mld; kala 153 mln; juurvilju 770 mln eur ja puuvilju 1,26 mld euro väärtuses. Lisaks töödeldud tooted, mis läksid piirangu alla osaliselt. Kõik need tooted peavad tänasel päeval leidma uue turu kas EL-i sees või kolmandates riikides, mis paratamatult hakkab mõjutama Eesti turgu. Seega kokkuvõttes on mõju Eesti põllumajandusele kahtlemata väga oluline, küsimus on vaid selles, millal sellised kaudsed mõjud ilmnevad.
Food, Agriculture, Rural Life and Fisheries in Facts 2013Maaeluministeerium
The document provides an overview of Estonian agriculture, rural economy, and fisheries in 2012, including data on food production, exports and imports of agricultural products, the food industry, agriculture, rural development, and fisheries. It discusses trends such as stable employment and decreasing unemployment in rural areas, modernization of agricultural holdings through EU support, and investments growing the fishing industry and its export abilities. The Minister of Agriculture introduces the fact booklet and highlights some positive observations from the analyzed data.
Põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talviku ettekanne Eesti Põllumeeste Keskliidu konverentsil "Kuhu lähed Eesti põllumajandus 2014-2020".
Hetkeseis ja tulevikutrendid rahvusvahelises kalanduses ja vesiviljeluses. Fe...Maaeluministeerium
Hetkeseis ja tulevikutrendid rahvusvahelises kalanduses ja vesiviljeluses. Ettekanne 27. novembril Tallinnas toimunud konverentsilt "Uue kalanduspoliitika lävel".
Felix Dent, FAO kalanduse ja vesiviljeluse osakonna spetsialist
Ühise põllumajanduspoliitika mõju Eesti põllumajandussektorileMaaeluministeerium
Illar Lemetti: Ühise põllumajanduspoliitika mõju Eesti põllumajandussektorile
ettekanne 27.01.2015 konverentsil "Ühise põllumajanduspoliitika rakendamine Eestis – tulemused ja tulevikuväljavaated"
Põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti ettekanne "Väärtuslik põllumaa peab andma toitu" Eesti Põllumeeste Keskliidu konverentsil Järvakandis (17. oktoober 2014)
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstisMaaeluministeerium
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstis - statistiline ülevaade.
Kõige tugevam mõju Eesti toidusektorile ja majandusele laiemalt tuleb sellest, et Venemaa on väga oluline eksporditurg kogu EL-le.
2013.a eksportis EL-28 VF-i piimatooteid ligi 1,5 mld eur; lihatooteid enam kui 1,6 mld; kala 153 mln; juurvilju 770 mln eur ja puuvilju 1,26 mld euro väärtuses. Lisaks töödeldud tooted, mis läksid piirangu alla osaliselt. Kõik need tooted peavad tänasel päeval leidma uue turu kas EL-i sees või kolmandates riikides, mis paratamatult hakkab mõjutama Eesti turgu. Seega kokkuvõttes on mõju Eesti põllumajandusele kahtlemata väga oluline, küsimus on vaid selles, millal sellised kaudsed mõjud ilmnevad.
Food, Agriculture, Rural Life and Fisheries in Facts 2013Maaeluministeerium
The document provides an overview of Estonian agriculture, rural economy, and fisheries in 2012, including data on food production, exports and imports of agricultural products, the food industry, agriculture, rural development, and fisheries. It discusses trends such as stable employment and decreasing unemployment in rural areas, modernization of agricultural holdings through EU support, and investments growing the fishing industry and its export abilities. The Minister of Agriculture introduces the fact booklet and highlights some positive observations from the analyzed data.
Põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talviku ettekanne Eesti Põllumeeste Keskliidu konverentsil "Kuhu lähed Eesti põllumajandus 2014-2020".
Hetkeseis ja tulevikutrendid rahvusvahelises kalanduses ja vesiviljeluses. Fe...Maaeluministeerium
Hetkeseis ja tulevikutrendid rahvusvahelises kalanduses ja vesiviljeluses. Ettekanne 27. novembril Tallinnas toimunud konverentsilt "Uue kalanduspoliitika lävel".
Felix Dent, FAO kalanduse ja vesiviljeluse osakonna spetsialist
Kuidas tagada talude jätkusuutlikkus aastatel 2014-2020?
Rohestamine: ökoalad
1. Esitluse pealkiri
Kui põllumaa on suurem kui 15 ha, tuleb 5% sellest
aktiivsest kasutusest kõrvale jätta.
http://www.agri.ee/et/pollumajanduse-otsetoetused-
2015-2020
2. 1. Põõsaste või puudega põllusaar
On põllumaal asuv 0,01-0,5 hektari suurune põõsaste või puudega põllusaar, millel võivad esineda
põõsastikud, puudesalud või muu looduslik taimkate või kivid ning see maa-ala peab olema selgesti
eristatav ümbritsevast põllumaast. Nimetatud ala peab olema säilitatud tervikuna ning lubatud on
teostada hooldustöid üldilmet oluliselt kahjustamata. Hukkunud puid ei pea asendama.
3. 2. Puude rida
on põllumaal või põllumajandusmaaga külgneval alal asuv ja selgesti eristatav puude rida, minimaalse
pikkusega 20m ning iga 10m peal peab kasvama vähemalt 3 puud. Puude rea minimaalne suurus on
0,01 ha. Puude reas tuleb hukkunud puud või põõsad asendada nii, et säiliks tervik vastavalt
kehtestatud minimaalsetele nõuetele. Ökoala 5% kohustuse täitmiseks võetakse arvesse puude read,
mis asuvad vaid põllumaal või külgnevad põllumaaga.
4. 3. Hekk
on põllumaal või põllumajandusmaaga külgneval alal asuv ja selgesti eristatav maastikuelement. Hekk
on minimaalse pikkusega 20m ja maksimum laiusega 10m ning võib koosneda nii puudest kui
põõsastest. Heki minimaalne suurus on 0,01 ha ning katkestused on lühemad kui 2m. Hekis tuleb
hukkunud puud või põõsad asendada nii, et säiliks tervik vastavalt kehtestatud minimaalsetele
nõuetele. Ökoala 5% kohustuse täitmisel võetakse arvesse hekid, mis asuvad vaid põllumaal või
külgnevad põllumaaga.
5. 4. Metsasiil
on põllumaaga ümbritsetud maksimaalselt 30m laiune, minimaalselt 20m pikkune ja maksimaalselt 1,0
ha suurune puude ja põõsaste grupp. Erandina võib olla metsasiil maksimaalselt 30m laiuselt
põllumassiivi piiriga kokkupuutes. Nimetatud ala peab olema säilitatud tervikuna ning lubatud on
teostada hooldustöid üldilmet oluliselt kahjustamata. Hukkunud puid ei pea asendama
6. 5. Kraav
põllumajandusmaal ja põllumajandusmaaga külgneval alal tuleb säilitada alla 10 km2 valgalaga
eesvoolud ja maaparandussüsteemi maa-alal paiknevad kuivenduskraavid (Maksimaalse laiusega kuni
12m). Säilitatuks loetakse eesvool ja kuivenduskraav, mis täidab maaparanduslikku eesmärki
olenemata hooldustööde teostamise tasemest. Ökoala 5% kohustuse täitmiseks võetakse arvesse
kraavid, mis asuvad vaid põllumaal või külgnevad põllumaaga.
7. 6. Kiviaed
põllumajandusmaal ja põllumajandusmaaga külgneval alal tuleb säilitada MAK 2007 -2013 ja MAK
2014-2020 kiviaia rajamise toetuse raames rajatud kiviaed ja pärandkultuuriobjektina kaardistatud
kiviaed. Kiviaed on minimaalselt 50cm ja maksimaalselt 280cm laiune ning minimaalselt 30 cm ja
maksimaalse 170 cm kõrgusega. Ökoala 5% kohustuse täitmisel võetakse arvesse kiviaiad, mis asuvad
vaid põllumaal või külgnevad põllumaaga.